Obsah (12)

§ 423§ 370§ 368§ 363§ 340§ 657§ 652§ 654§ 457§ 238§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Neve Uudelt, Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-15-2787 Koht

§ 423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, lähtudes hagejate enda nõuete järjestusest ja tingimuslikust seotusest. Apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6.
2. Kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus jättis tuvastusnõude rahuldamata ning ülejäänud nõuded läbi vaatamata, kuigi hagejad olid palunud nende järjestikust läbivaatamist. Kohus eiras

§ 370

lg 1 põhimõtet, mille kohaselt võib hageja esitada mitu nõuet ja paluda nende menetlemist kindlas järjekorras. Selle asemel hindas kohus esmalt hüpoteegi kustutamise nõuet, mis oli hagi lõpus, ja andis sellele sisulise hinnangu, kuigi formaalselt jättis selle läbi vaatamata. 6.

1. Hagejatel on selge õiguslik huvi tuvastada, kas hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad. Nad on teostanud ostueesõigust ja sõlminud müügilepingu kostjaga I, mistõttu sõltub nende omandiõiguse vormistamine hüpoteegi õiguslikust seisundist. Kui hüpoteek tagab tegelikke nõudeid, võib tekkida olukord, kus hagejad tasuvad ostuhinna, kuid kaotavad omandi sundtäitmise tõttu. Seetõttu on tuvastusnõue otseselt seotud hagejate õiguste kaitsega ja ei ole piiratud üksnes kinnisasja omanike õigusega. 6.
2. Maakohus tõlgendas AÕS § 349 lg 1 ja

§ 368

lg 1 valesti, järeldades, et tuvastusnõue ei ole esitatud hagejate õiguste kaitseks. Seadus ei piira tuvastushagi esitamise õigust üksnes kinnisasja omanikule, vaid nõuab õigusliku huvi olemasolu. Hagejad on põhjalikult motiveerinud, miks neil on õigustatud huvi hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks, ning selgitanud, et see mõjutab otseselt nende õigust omandada kinnistu hüpoteegivabalt. Maakohus jättis need seisukohad tähelepanuta ja piirdus formaalse põhjendusega, et hagejad ei ole omanikud. 6.

1. Maakohtu otsus on vastuoluline, ühes punktis leiab kohus, et hagejatel puudub tuvastushuvi, teises aga, et selle olemasolu ei ole kindel, ning lisab, et hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Selline arutluskäik on õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis 5 2-15-2787 lubab tuvastushagi ka isikutele, kelle õigused sõltuvad tuvastatavast asjaolust. Õiguslik huvi on olemas, kui tuvastatav asjaolu mõjutab isiku õiguslikku positsiooni või toob kaasa õiguslikke tagajärgi. 6.
2. Maakohus eiras varasemaid jõustunud kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei ole. Sellest tulenevalt ei saa hüpoteek tulevikus tagada uusi nõudeid, mistõttu maakohtu oletuslik arutlus võimalike tulevaste nõuete kohta on põhjendamatu. Kohus ei saa rajada otsust oletustele, vaid peab lähtuma tuvastatud asjaoludest ja kehtivast õigusest. Seetõttu on otsus sisuliselt ja menetluslikult vigane. Vastustajate seisukoht
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Edasine menetlus
4. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil 24.04.
5. Kolleegium leidis, et hagi ese on puudusega

§ 363

lg 1 p 1 mõttes ja andis

§ 3401 järgi hagejatele võimaluse nõude täpsustamiseks.

Hagejatel tuli hagi esemes välja tuua, kes on võlausaldaja (eeldatavalt W) ja kes võlgnik (kostja I) õigussuhtes, mille puudumist palutakse tuvastada.

§ 370

lg 2 ega ükski teine säte menetlusseadustikus ei võimalda nõuet esitada nii, et kui rahuldatakse esimene nõue, siis vaadata läbi ka teised nõuded. 9. Hagejad esitasid ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Hagis toodud viisil nõuete järjestamine on lubatud. Õiguskirjanduses on leitud, et Saksa erialakirjanduses on tunnustatud võimalust esitada kaks nõuet selliselt, et hageja palub kohtul tagumises järjekorras esitatud nõuet menetleda üksnes juhul, kui eespoolne nõue rahuldatakse. Ilmselt peaks sellisel viisil nõuete järjestamine olema lubatud ka

järgi, kuigi § 370 lg 2 nimetab vaid nõuete järjestamist juhuks, kui eespool nõuet ei rahuldata. 9.1. Hagejatel on

§ 368

lg 1 alusel õiguslikult kaitstud tuvastushuvi hagis märgitud viisil nõuete esitamiseks. Kostja III kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Wl puuduvad mistahes hüpoteegiga tagatud nõuded kostja I vastu. 9.

1. Hagejad paluvad ringkonnakohtul nõuda kostjalt I, W ja kostjalt III originaaleksemplaridena välja W ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, nende võimalikud muudatused ja/või lisad, mis tõendavad W rahalisi nõudeid kostja I vastu. Hagejad paluvad tunnistajana üle kuulata W. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hagejad kannavad menetluskulud ringkonnakohtus. 11.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejatel ei ole tuvastushuvi hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks ja tulenevalt hagejate nõude esitamise 6 2-15-2787 tingimustest tuleb ülejäänud nõuded jätta läbi vaatamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

12. Täiendavalt märgib kolleegium, et lisaks tuvastushuvi puudumisele ei ole võimalik hagejate nõudeid rahuldada seetõttu, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei ole võimalik

§ 363lg 1 p 1 järgi.

13.

§ 363

lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue.

§ 370

lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Õiguskirjanduses on märgitud, et objektiivse nõuete paljususe korral, mida § 370 reguleerib, peavad kõik nõuded olema esitatud sama hageja poolt sama kostja vastu (

II komm, § 370 p 3.4.b). Menetlusseadustik ei reguleeri küsimust, kas hageja võib esitada mitu nõuet selliselt, et palub menetleda mõnda nõuet üksnes juhul, kui esimene nõue rahuldatakse. 14. Kolleegium mõistab viidatud sätteid selliselt, et

§ 363

lg 1 p 1 ja § 370 lg 1 ja 2 järgi ei ole igal juhul võimalik esitada nõudeid selliselt, et hageja palub rahuldada nõuded kostjate I, II ja III vastu üksnes juhul, kui kostja III vastu rahuldatakse nõue, millega tuvastatakse kohustuse puudumine menetlusosaliseks mitte oleva isiku ees.

1. Viidatud kujul nõude esitamisel on esimeseks takistuseks see, et nõuded ei ole esitatud sama kostja vastu. Praegusel juhul on hagejad esitanud nõude hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks kostja III vastu. Ülejäänud nõuetest on hagejad esitanud nõude kostja III vastu eraldiseisvalt üksnes hüpoteegikande kustutamiseks. Teistes nõuetes on kostjateks kostja III koos teiste kostjatega või kostja III osalus puudub.
2. Maakohus on selgitanud, et hüpoteegikande kustutamise eeldus AÕS § 349 lg 1 järgi on, et nõude esitaja on saanud kinnisasja omanikuks, kuid hagejad ei ole seda asjaolu esile toonud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja märgib täiendavalt, et ka hagejate kõikide nõuete rahuldamisel ja vastava kohtuotsuse jõustumisel ei saaks hagejad kohe kinnisasja omanikeks, vaid see eeldab kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemist (AÕS § 64 1) ja võib vajada ka eelnevalt ostuhinna tasumist. Seetõttu ei ole asjakohane hagejate arusaam, et AÕS § 349 lg 1 järgi esitatava nõude materiaalne eeldus võiks saabuda samaaegselt ülejäänud hageja nõuete rahuldamisega.
3. Teiseks takistuseks nõuete menetlemisel hagis toodud kujul on asjaolu, et hagejad paluvad hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks teha kindlaks, et Wl ei ole nõudeid kostja I vastu olukorras, kus W ei ole menetlusse kaasatud ning ülejäänud nõuded temaga ei seondu. Hagejad tõid 15.05.2025 seisukohas esile, et kostja III hüpoteegi 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et Wl ei ole nõudeid kostja I vastu, ei oleks selline kohtulahend Wle siduv

§ 457lg 1 järgi ega takistaks hüpoteegi realiseerimist.

1. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus eiras varasemaid jõustunud kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei ole. Maakohus tegi õigesti kindlaks, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine on tühine osas, millega sooviti tagatiskokkulepet muuta nii, et tagatud oleksid kostja III nõuded kostja II vastu. Sellest ei saa aga järeldada, et kehtivat tagatiskokkulepet ei ole, vaid sel juhul kehtib enne 31.05.2012 kehtinud tagatiskokkulepe. 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. 7 2-15-2787
2. Kolleegium juhtis hagejate tähelepanu sellele, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei ole võimalik

§ 363lg 1 p 1 järgi, kuid hagejad oma nõudeid ei muutnud.

Et hagejate nõuete menetlemine ei ole võimalik, ei ole asjakohased hagejate ja kostja II taotlused tõendite kogumiseks ning need tuleb jätta rahuldamata

§ 238lg 1 p 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 171

lg 1 järgi jätab kolleegium menetluskulud ringkonnakohtus hagejate kanda solidaarselt. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 8