2-17-13555/266

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-17-13555 Kohtuasi Z.O hagiavaldus Eesti Vabariigi ja Mittetulundusühingu EESTI NAISTEARSTIDE SELTS vastu C 26.09.2016. a notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt testamendi tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.06.2024. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Z.O apellatsioonkaebus Kaebuse hind 145 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: Z.O (isikukood XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja I: Eesti Vabariik (Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu) Lepinguline esindaja Aleksandr Logussov Kostja II: Mittetulundusühing EESTI NAISTEARSTIDE SELTS (registrikood 80092973) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Menetluse liik Asja läbivaatamine 07.10.2025. a kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024. a otsus muutmata.

2.Jätta Z.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-17-13555 3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Z.O kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Z.O (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi ja Mittetulundusühingu Eesti Naistearstide Seltsi vastu, paludes tuvastada C (pärandaja, testaator) 26.09.2016 notariaalse testamendi tühisus, alternatiivselt tühistada testament.

1.1. Hagi kohaselt tegi pärandaja 26.09.2016 notariaalse testamendi, millega jättis oma varast konkreetsed esemed Kaitsepolitseiametile ja Mittetulundusühingule Eesti Naistearstide Selts.

Pärandaja suri 13.08.2017.

1.2. Korraldused annakute määramiseks ei ole kooskõlas ühiskonnas valitsevate moraalinormide ega avaliku korraga ning testamendi ülesehitus ja sisu ei väljenda testaatori tegelikku viimset tahet. Eesti Vabariik kaitsevaldkonna institutsiooni kaudu ning erialaliit Mittetulundusühing Eesti Naistearstide Selts ei ole isikud, kelle suhtes oleks pärandajal olnud eluajal sellist laadi isiklik side, mis õigustaks vara käsutamist just nende kasuks. Avalik õigusliku juriidilise isiku soosimine testamendis ilma nähtava seoseta pärandaja elukäiguga on heade kommetega vastuolus. Riik ei ole pärimiskõlblik, sest ei ole suutnud ära hoida pärandaja surmaga lõppenud kuritegu ega avaldanud pärijatele ametlikult kaastunnet.

1.3. Testamendi notariaalsel tõestamisel rikuti tõestamistoimingu korda, mille tulemusel on notariaalakt tühine tõestamisseaduse alusel.

1.4. Pärandajal esines psüühikahäireid depressiivsete episoodidena ning sellest johtuvalt oli ta testeerimisvõime piiratud. Ta ei suutnud testamendi tähendust adekvaatselt mõista ega oma tegusid juhtida. Pärandaja tegi testamendi Qst lähtuva ähvarduse, hirmu ja ebaseadusliku mõjutustegevuse mõjul.

2 2-17-13555 1.5. Alternatiivselt palus hageja testamendi tühistada, viidates olulisele eksimusele, pettusele ja ähvardusele. Pärandaja tegi testamendi turvatunde puudumise, hirmu ja sunduse ajendil ning testament ei väljendanud seetõttu testaatori vaba tahet.

Kostjate vastuväited 2. Kostja I vaidles hagile vastu. Testamendiga antud korraldus väljendab pärandaja tegelikku viimset tahet, mis on notariaalselt tõestatud ning mille kehtivust ei kõiguta hageja üldsõnalised kahtlused testaatori seotuse või annakusaaja isiku sobivuse suhtes. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testamendi tegemise aja asjaoludest. Seadus ei sea annakusaajate ringile piiranguid. Asjakohased ei ole väiteid sündmuste kohta, mis aset leidsid pärast testamendi tegemist.

3.Kostja II palus hagi jätta rahuldamata. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisi järgi puudusid testaatoril testamendi tegemise ajal psüühikahäired ja kognitiivsed defitsiidid, mis oleksid piiranud tema arusaamis- või otsustusvõimet. Pärandaja tahe oli eluliselt motiveeritud ja kooskõlas tema isiklike seoste ja elukäiguga, arvestades pahaloomulise haiguse avastamist vahetult enne testamendi tegemist ning perekondlikku tausta.

Maakohtu otsus ja põhjendused 4. Harju Maakohus jättis 14.06.2024. a otsusega hagi rahuldamata nii testamendi tühisuse tuvastamise kui ka alternatiivse tühistamistaotluse osas.

4.1. Maakohus tuvastas, et pärandaja tegi 26.09.2016 notariaalse testamendi, millega määras annakud Eesti Vabariigi ja Eesti Naistearstide Seltsi kasuks. Pärandaja suri 13.08.2017.

Hageja on testaatori vend.

4.2. Testament ei ole vastuolus heade kommetega. Eesti ühiskond ei pea taunitavaks pärandaja vabadust käsutada oma vara ultima voluntas kohaselt ka isikute kasuks, kellega testaatoril ei olnud tihedat isiklikku sidet. Põhiseadusest tulenev omandi käsutamise vabadus hõlmab ka surma puhuks antavaid korraldusi, mistõttu pelk seose puudumine annakusaajaga ei muuda tehingut TsÜS § 86 mõttes lubamatuks.

4.3. Annakusaajate tegevus pärast testamendi tegemist – väidetav turvalisuse tagamata jätmine, matustel osalemata jätmine, kaastundeavalduse puudumine – ei mõjuta tagasiulatuvalt testamendi kehtivust. Need asjaolud võiksid omada tähtsust pärimiskõlbmatuse hindamisel, kuid hageja ei ole väitnud, et annakusaajad oleksid olnud pärimiskõlbmatud.

4.4. Notariaalse tõestamise korra rikkumiste kohta järeldas maakohus, et hageja ei ole näidanud ühegi tõestamisseaduses ette nähtud notariaalakti tühisuse aluse täidetust ja puudub alus pidada testamenti tõestamistoimingu rikkumise tõttu tühiseks.

4.5. Teovõime ja testeerimisvõime hindamisel tugines kohus kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisile (psühhiaater dr KE ja kliiniline psühholoog TK), mille kohaselt ei esinenud testaatoril testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ning testaatoril oli arusaamis- ja otsustusvõime säilinud. Varasemad depressiivsed episoodid aastatel 2006 ja 2010 ning täpsustamata depressioon 2017 ei näita kognitiivse võimekuse langust ega piiranud testamendi tegemise ajal testaatori tegudest arusaamist või nende juhtimist. Hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid 26.09.2016 seisuga, mis välistanuks testaatori võime õigesti hinnata testamendi mõju tema huvidele.

3 2-17-13555 4.6. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude testamendi tühistamiseks PärS § 88 lg 7 järgi. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid fakte, mis viitaksid olulisele eksimusele, pettusele, ähvardusele või vägivallale ja mille tõttu võiks tehing olla tühine TsÜS 5. jao 2. peatüki sätete järgi. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas ei sisalda teavet selle kohta, millistel asjaoludel tegi pärandaja 26.09.2016 testamendi. Hageja osundatud lõigud kriminaalasja kohtuotsusest ei sisalda asjaolusid, mille järgi pärandaja oleks olnud eksimuses või teinud testamendi ähvarduse mõjul.

4.7. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja menetluskulude rahaline suurus jäi kindlaks määramata.

Apellatsioonkaebus 5. Hageja esitas 19.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 14.06.2024 otsuse peale. Maakohus on rikkunud nii materiaalõigusnorme kui ka menetlusõigusnorme ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus jättis hindamata testamendi korralduste õigusliku kehtivuse hagi aluseks olevate väidete valguses.

5.1. Kostjate tegevus ja ebaeetiline käitumine pärandaja suhtes, sealhulgas kaastunde avaldamata jätmine, matustel osalemata jätmine ja pärandaja turvalisuse tagamata jätmine, pidanuks viima järelduseni, et testament on heade kommetega vastuolus vähemalt annakute osas. Hageja peab ebamoraalseks riigi katset saada annak olukorras, kus pärandaja mõrvati 13.08.2017 ning kostja I ei ole esitanud tõendeid, et ta tegutses pärandaja elu kaitseks.

Ebaeetiline käitumine võib avalduda ka pärast testamendi koostamist. TsÜS § 86 lg 1 ei piira tõlgendust üksnes testamendi tegemise aja asjaoludega, vaid lubab arvestada ka hilisemaid sündmusi, mis näitavad tehingu vastuolu heade kommetega või avaliku korraga. Kostja I jättis tagamata pärandaja turvalisuse ega rakendanud vanglas piisavat kontrolli pärandaja tapnud Q üle, mistõttu viimane tegi vanglas enesetapu.

5.2. Maakohus jättis ekslikult rahuldamata hageja taotluse vabastada notar Kirsty Laidvee ametisaladuse hoidmise kohustusest ja nõuda välja pärandaja pärimisasja toimik. Kohus jättis kogumata olulised tõendid, mis võinuks kinnitada pärandaja teovõime puudumist testamendi tegemise ajal.

5.3. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Pärandajal oli püsiv depressioon, diagnoositud 2006., 2010. ja 2017. aastal.

Ebausutav on, et isik selliste häiretega suutis 26.09.2016 adekvaatselt juhtida oma tegusid ja mõista notariaalse tehingu tähendust. 12.08.2016 tuvastati pärandajal pahaloomuline kasvaja ja ravi alustati 27.09.2016, päev pärast testamendi tegemist. Testament koostati kiirustades ja kartuses tervise pärast, kuigi objektiivset põhjust selliseks kartuseks ei olnud.

Vastustaja seisukoht 6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4 2-17-13555 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.Maakohus leidis õigesti testamendi kehtivuse hindamisel TsÜS § 86 lg 1 järgi ei ole asjakohane hinnata kostja I käitumist, mis leidis aset pärast testamendi tegemist. Hageja märkis ringkonnakohtu istungil iseenesest õigesti, et VÕS § 29 lg 1 järgi võetakse lepingu tõlgendamisel muuhulgas arvesse lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist, kuid praegusel juhul ei ole see viide kohane. Pärandaja koostatud testament ei ole leping VÕS § 29 lg 1 tähenduses ning vaidluse all ei ole testamendi tõlgendamine. Sisuliselt püüab hageja testamendile kohaldada VÕS § 267 p 1 sätestatud kinkelepingu regulatsiooni, mille järgi võib kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse korral. Seadusest sellist võimalust ei tulene.

11.Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata hageja taotluse vabastada Tallinna notar Kirsty Laidvee ametisaladuse hoidmise kohustusest ja kuulata notar Kirsty Laidvee üle seoses testaatori tehtud testamendi tegemise asjaoludega ja pärimisasja toimikus olevate dokumentidega.

12.TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tulenevalt TsMS § 238 lg 3 p 4 võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

13.Hageja esitas maakohtumenetluses 18.11.2022 taotluse vabastada Tallinna notar Kirsty Laidvee ametisaladuse hoidmise kohustusest ja kuulata notar Kirsty Laidvee üle seoses C tehtud testamendi tegemise asjaoludega ja pärimisasja toimikus olevate dokumentidega.

Samuti taotles hageja nõuda Tallinna notar Kirsty Laidveelt välja C pärimisasja toimik täies ulatuses. Taotluse kohaselt soovis hageja täpsustada kuidas tegutses notar seoses testaatori avaldatud ebatavaliste tahteavaldustega ja kuidas notar selgitas välja annakuga seotud asjaolud ning tahteavalduse motiivid, põhjused ja põhjendused. Samuti, kuidas notar selgitas testaatorile õiguslikke tagajärgi ning kuidas tegi testaator notarile veenvalt selgeks, et annaku tahe on tema tegelik soov.

14.Kolleegium leiab, et maakohus jättis hageja taotluse õiguspäraselt rahuldamata TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi. Hageja ei toonud taotlust esitades esile piisavalt määratletud faktiväidet TsMS § 236 lg 3 mõttes, mida ta taotlusega tõendada soovis. Menetlusseadustik ei võimalda notari üle kuulamist igaks juhuks ja olukorras, kus pool ei too esile sellist seaduserikkumist, mis tooks kaasa testamendi tühisuse.

5 2-17-13555 15. Tõestamisseaduse (TõS) § 1 lg 6 järgi sätestab tõestamisseadus ammendavalt eeldused, mille esinemisel on tõestamistoiming tühine. Näiteks TõS § 29 ja § 35 lg 1 järgi on tõestamine tühine, kui notariaalaktis ei ole notari tähelepanekute aruannet pärandaja teo- ja otsusevõime kohta.

16.Siinsel juhul ei toonud hageja esile ühtegi võimalikku tõestamisseaduse nõuete rikkumist, mis saaks kaasa tuua tõestamise tühisuse. Hageja viitas üldiselt, et ta kahtleb, kas notar tegi pärandaja teovõime kindlaks õigesti ja piisavalt põhjalikult. Praegusel juhul sisaldab pärandaja notariaalselt tõestatud testament notari tähelepanekute aruannet (TõS § 29), mille järgi on pärandaja notari hinnangul teovõimeline. Tähelepanekute aruande regulatsiooni kõrval ei ole tõestamisseaduses sätestatud muid nõudeid isiku teovõime kindlaks tegemisele, mille rikkumisel oleks tõestamine tühine.

17.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et pärandaja teovõimet hinnates keskendus kohus vaid ühele päevale ega vaadanud olukorda läbi terviklikult ja igakülgselt. Maakohus tugines pärandaja teovõime hindamisel eelkõige kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisile, mille kohaselt ei esinenud testaatoril testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ning testaatoril oli arusaamis- ja otsustusvõime säilinud. Ekspertidele olid teada kõik pärandaja depressiivsed episoodid ning nad arvestasid selle teabega ekspertiisi koostamisel.

18.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et kohus ei analüüsinud kõiki hageja väiteid selle kohta, et pärandaja tegi testamendi ähvarduse ja vägivalla mõjul ja et maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Sisuliselt leidis maakohus, et hageja väited, et pärandaja tegi testamendi ähvarduse ja vägivalla mõjul, on üldist laadi ja et kohtuotsus kriminaalasjas ei tõenda hageja väiteid. Selle järelduse kujunemine on otsusest jälgitav ja järeldusega võib nõustuda.

19.Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga, et hageja väiteid olid oletuslikud – asjaolust, et Q oli augustis 2017 pärandaja vastu vägivaldne ja soovis endale pärandaja vara, järeldas hageja, et ähvardus vägivallaga ja soov saada endale pärandaja vara oli olemas ka septembris 2016, kuid pärandaja ei nõustunud Q nõuetega ja sellele vastu hakkamiseks tegi annakud kostjale I. Et hageja väide on oletuslik ja eluliste asjaoludega nõrgalt seostatud, siis maakohtu põhjendamiskohustuse täitmiseks TsMS § 442 lg 8 järgi piisas sellele üldise hinnangu andmisest.

Menetluskulude jaotus 20. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.