2-21-5074/65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Neve Uudelt, Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5074 Kohtuasi Asfaldigrupp OÜ hagiavaldus Tuurmaa OÜ vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.02.2024. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Tuurmaa OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 14 819,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039) Esindaja advokaat Toomas Laanemaa Kostja: Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046,) Esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Menetluse liik Asja läbivaatamine 25.05.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kostja 13.06.2025 esitatud tõendid.

2.Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2024 otsus osas millega, maakohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3.Rahuldada Tuurmaa OÜ apellatsioonkaebus.

4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Asfaldigrupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-21-5074 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Asfaldigrupp OÜ (hageja) esitas 31.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Tuurmaa OÜ (kostja) vastu võla nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja esindaja MK ja kostja esindaja VT 2020. a augustis suulise lepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest Narvas asfaldi freesimistöödel kasutamiseks asfaldifreesi koos juhiga. Lepingu järgi oli freesi kasutustasuks on 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et hageja transpordib asfaldifreesi treileriga Narva ja peale tööde lõppu toob freesi treileriga Narvast tagasi.

Lepingu järgi oli transporditeenuse hinnaks on 936 eurot, millele lisandub käibemaks.

1.2. Kostja kasutas ajavahemikus 25.08.2020 kuni 27.08.2020 asfaldifreesi koos juhiga 28,5 tundi. Hageja väljastas kostjale freesi kasutamise eest 07.09.2020 arve nr 20185 5814 eurot (sh käibemaks), mille maksetähtpäev oli 25.09.2020. Arvel oli täiendavalt märgitud tasu treileriteenuse eest 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku oli arve summa 6937,20 eurot. Kostja sai arve kätte ja aktsepteeris seda 05.11.2020 e-kirjaga hagejale. Arve on tasumata.

1.3. Pooled sõlmisid 2020. a septembris suulise lepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest Narvas asfaldi freesimistöödel kasutamiseks asfaldifreesi koos juhiga. Pooled leppisid kokku, et freesi kasutustasuks on 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Pooled leppisid kokku, et hageja transpordib asfaldifreesi treileriga Narva ja peale tööde lõppu toob freesi treileriga Narvast tagasi. Pooled leppisid kokku, et transporditeenuse hinnaks on 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kasutas ajavahemikus 14.09.2020 kuni 19.09.2020 asfaldifreesi koos juhiga 33,5 tundi. Hageja väljastas kostjale freesi kasutamise eest 05.10.2020 arve nr 20204 6018 eurot (sh käibemaks), mille maksetähtpäev oli 12.10.2020. Arvel oli täiendavalt märgitud tasu treileriteenuse eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Kokku oli arve summa 6306 eurot. Kostja sai arve kätte ja aktsepteeris seda 05.11.2020 e-kirjas hagejale, välja arvatud 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nõudis alusetult arve vähendamist 2430 euro ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. Kostja on arve tasumisest alusetult keeldunud. Kokku on kostja põhivõlg hageja ees 13 243,20 eurot.

Kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled sõlmisid 2020. a augustis suulise töövõtulepingu kostja objektide Kohtla-Järve spordihoone ja Püssi alajaama asfalteerimistöödeks ja objektide Narva ristmikud (Kreenholmi-Joala-Kulgu ja VaivaraPuškini), Enefit Kaevandused AS ja AS Atko Grupp (Narva osakond) asfalteerimis- ja freesimistöödeks. Tegemist ei olnud freesi üürilepinguga. Hageja pidi kõik freesimistööd 2 2-21-5074 tegema järjest augusti viimasel nädalal. Kostja pidi maksma freesimistööde eest 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

2.1. Hageja pidi hakkama asfalditöid tegema 38. nädalal (14.09.2020), alustades Kohtla-Järve spordihoone objektist, mille tasuks lepiti kokku 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja esitas Narva ristmike asfalteerimiseks kostjale hinnapakkumise 95 727,50 eurot, mille kostja aktsepteeris. Pooled leppisid kokku Enefit Kaevandused AS, AS Atko Grupp objekti ja Püssi alajaama asfalteerimistöödes, kuid nende tööde lõplik hind oli täpsustamisel. Hageja tegi 25.08.2020 kuni 27.08.2020 freesimistöid Narva objekti esimesel ristmikul (KreenholmiJoala-Kulgu), kuid tööd võtsid plaanitust rohkem aega. Hageja jätkas töid 14.09.2020, kuid tööd jäid pooleli. Narva objekti teisel ristmikul (Vaivara-Puškini) ja Enefit Kaevandused AS objektil alustas hageja töid 18.09.2020, kuid tööd jäid pooleli. Enefit Kaevandused AS objektil olid tööd nii halva kvaliteediga, et need ei täitnud oma otstarvet.

2.2. Kostja avaldas hagejale 05.11.2020, et ei nõustu hageja nõuetega. Kohtla-Järve spordihoone objektil ei alustanud hageja töid tähtaegselt, s.o 14.09.2020. Hageja nõudis 21.09.2020 kostjalt ettemaksu. Kostja ettemaksu ei tasunud ja hageja jättis tööd tegemata.

Kostja tellis tööd kolmandalt isikult kallima hinnaga ja kandis sellega kahju 20 654,70 eurot.

Narva ristmike asfalteerimiseks esitas hageja hinnapakkumise 95 727,50 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja ettemaksu ei tasunud ja hageja jättis tööd tegemata. Kostja tellis tööd kolmandalt isikult kallima hinnaga ja kandis sellega kahju 2077,40 eurot Kostja tasaarvestab oma kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude hageja 12 139,20 euro tasumise nõudega. Lisaks kandis kostja kahju seoses ebakvaliteetse freesimisega 270 eurot, millele lisandub käibemaks. Narva ristmikute objektil hageja poolt lõhutud kaevu vahetus, mille kuluks oli 340 eurot, millele lisandus käibemaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 16.02.2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 12 914,30 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

3 2-21-5074 3.1. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingud freesimistööde tegemiseks kolmel objektil: Narvas, AS Atko Grupp ja Enefit Kaevandused AS. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel olid eraldi sõlmitud kokkulepped veoteenuse osutamiseks, et toimetada frees objektidele.

3.2. Hageja nõuab kostjalt 07.09.2020 arvel nr 20185 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest 6937,20 euro tasumist. Kostja on avaldanud, et tal puuduvad 07.09.2020 arve nr 20185 kohta vastuväited. Hageja on avaldanud, et arve tasumise tähtpäev on 25.09.2020. Pooled ei ole tõendanud tasumise tähtaja kokkuleppe sisu, mistõttu kohaldub seadus. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Narva objekti tööd valmisid 19.09.2020. Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 19.09.2020.

3.3. Hageja on väljastanud 05.10.2020 arve nr 20204 freesimistööde ja veoteenuse eest 7458 euro tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt arvel märgitud tasude maksmist 6306 euro ulatuses.

Hageja ei nõua treileriteenuse Tartu-Narva-Tartu eest arve järgi maksmisele kuuluva 1152 euro (sh käibemaks) tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on 19.09.2020 Narva freesimise ajakulu 5 tundi põhjendatud üksnes 3 tunni ulatuses. Hageja on tõendanud, et ta tegi tööd 3 tunni ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 612 eurot (sh käibemaks), mitte 1020 eurot (sh käibemaks) ulatuses. Pooled ei ole kokku leppinud töö vastuvõtmises ja freesimistööde puhul ei ole tööde vastuvõtmine tavaline. Seetõttu ei muutu tasunõue sissenõutavaks mitte tööde vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5), vaid töö valmimisest ja ülevaatamise võimaluse andmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Hageja tasunõue ülejäänud tööde kohta muutus sissenõutavaks 19.09.2020. Seega on hagejal õigus nõuda 05.10.2020 arvel nr 20204 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest kostjalt 5490 euro tasumist.

3.4. Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei teinud asfalteerimistöid Narva ristmikel (Kreenholmi-Joala-Kulgu ja Vaivara-Puškini), AS Atko Grupp objektil (Narva osakond) ja Enefit Kaevandused AS objektil, Püssi alajaamas ja Kohtla-Järve spordihoone juures. Kostja ei saa nõuda asendustehingust tekkinud kahju, sest ta ei ole pooltevahelisest lepingust taganenud.

3.5. Maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 12 427,20 eurot. Rahuldamata jäi põhinõue 816 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgi mõistis maakohus kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 93,86% kostja kanda ja 6,14% hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab otsuse punktid 2 ja 3, millega kohus rahuldas hagi ja mõistis välja põhinõude ning viivised.

4.1. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei teinud asfalteerimistöid Narva ristmikel, AS Atko Grupp objektil, Enefit Kaevandused AS objektil, Püssi alajaamas ja Kohtla-Järve spordihoone juures. Kohus leidis, et tegemist oli olulise lepingu rikkumisega, kuid eksis, kui järeldas, et kostja ei olnud lepingust taganenud ja seetõttu puudus tal õigus kahju hüvitamist nõuda.

Kostja tugines kahjunõudes VÕS § 115 lg 1 ja § 646 lg 5 sätetele, mis ei eelda lepingust taganemist. Maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 135, mis eeldab taganemist, ja jättis kostja viidatud sätete analüüsi tegemata.

4 2-21-5074 4.2. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja keeldumise järel telliti tööd teistelt ettevõtetelt, mis sisuliselt tähendas lepingust taganemist. Kohtupraktika järgi (RKTKo 13.03.2024, 2-1918463) võib taganemine väljenduda ka teos, näiteks kolmanda isikuga lepingu sõlmimises.

4.3. Kostja tasaarvestas hageja nõude 12 139,20 eurot oma kahjunõudega 22 732,10 eurot.

Kostja leiab, et viivisenõue on alusetu, kuna hageja põhinõue oli tasaarvestatud ja seega lõppenud. Kui põhinõue puudub, ei saa ka viivist nõuda.

Vastustaja seisukoht 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse edasine käik 6. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil 25.05.2025 ja poolte nõusolekul jätkas menetlemist kirjalikult.

7.Kostja esitas täiendavad tõendid ja selgitused seoses istungil antud suunistega. Harju Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, eelkõige seoses Kohtla-Järve spordihoone asfalteerimistööde mahu ja kvaliteedi täpsustamisega. Kostja esitas täiendavad dokumendid, mis kinnitavad, et tööde maht oli 3584 m² (TÜÜP 1) ja 3346 m² (TÜÜP 2), ning tööde hind oli kokku 95 223 eurot pluss käibemaks. Tööde teostamise kuupäevad lepiti kokku 29.– 30.09.2020.

7.1. Kohtla-Järve spordihoone objektil tegid tööd kolmandad isikud: Roadler OÜ, Tee ja Tee OÜ ning Kohtla Ehitusteenus OÜ. Esimese etapi eest esitati arve 56 792,50 eurot millele lisandub käibemaks, teise etapi eest 18 312,20 eurot pluss käibemaks ning kolmanda etapi eest 33 140 eurot pluss käibemaks. Kokku maksis kostja tööde eest 108 244,70 eurot pluss käibemaks. Hageja hinnapakkumise alusel oleks töö maksnud 96 205,91 eurot pluss käibemaks, mistõttu tekkinud hinnavahe ehk kahju oli vähemalt 12 038,79 eurot pluss käibemaks.

7.2. Narva ristmike objektiga seoses esitas Hageja hinnapakkumise 95 727,50 eurot pluss käibemaks. Kostja tellis tööd Tee ja Tee OÜ-lt, kelle arve oli 97 804,90 eurot pluss käibemaks. Seega tekkinud hinnavahe ehk kahju oli 2311,90 eurot pluss käibemaks.

7.3. Tasaarvestuse aluseks esitas kostja arve nr 71301220 14 395,20 eurot (koos käibemaksuga), mis kajastab kahju Kohtla-Järve ja Narva objektidel. Kostja aktsepteerib hageja arveid 12 139,20 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue lõppenud ning kostjal on hageja vastu nõue vähemalt 2211,49 eurot. Kostja palub kohtul lugeda hageja nõuded tasaarvestatuks.

5 2-21-5074 7.4. Lisaks toob kostja esile täiendavad kulud, sealhulgas kahju seoses freesimistöödega (nt kaevu lõhkumine, Enefit Kaevandused AS objekti tööde ümbertegemine), kallurite ooteajad ja tööde nihkumine hooaja lõppu.

8.Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja vaidleb vastu Kostja 13.06.2025 esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisele. Kostja on varem väitnud, et töövõtuleping sõlmiti 2020. aasta augustis, kuid 13.06.2025 seisukohas viidatakse Kohtla-Järve spordihoone tööde kokkuleppele 24.–25.09.2020. Samal ajal on kostja väidetav asendustehing Roadler OÜ-ga sõlmitud juba 24.09.2020, mis tähendab, et kokkulepet hagejaga ei saanud veel olla sõlmitud. Sellest järeldub, et pooled ei jõudnud asfalteerimistööde osas lepinguni, vaid pidasid läbirääkimisi.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavad asendustööd olid mahult ja kvaliteedilt samad, mis hagejaga väidetavalt kokku lepitud. Kostja tugineb hinnavahele, kuid ei ole tõendanud algse kokkuleppe sisu ega asendustehingu täpset ulatust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.

10.Kolleegium lahendab esmalt menetluslikud taotlused. Kostja esitas 13.06.2025 vastavalt ringkonnakohtu istungil antud selgitustele täiendavad tõendid. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võtab kolleegium esitatud tõendid vastu.

11.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Hageja nõude lahendamise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Hageja kordas selles osas apellatsioonkaebuses maakohtu menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud.

Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige küsimuse üle, kas kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ja tõendatud.

12.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi ei olnud kostjal õigus tasaarvestust teha, sest ta ei olnud lepingust taganenud. Kostja tõi esile, et hageja avaldas kostjale enne tööde ette nähtud algust, et ta ei kavatse lepingus ette nähtud töid teha, mistõttu tellis kostja tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuab hagejalt kahjuna hinnavahe hüvitamist.

13.Kostja kahjunõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja § 635 lg 1 (töövõtuleping) järgi kui kahju nõudmine täitmise asemel ehk nn suure kahju nõue. Õiguskirjanduses on selgitatud, et see nõue ei eelda lepingust taganemist (VÕS komm I, § 115 kommentaar 10.1). Kui töövõtja teatab, et ta tööd teha ei kavatse, kohaldatakse VÕS § 114 lg 4. Selle sätte järgi kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida võib võlausaldaja pärast teate saamist nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Olukorras, kus töövõtja on avaldanud, et ta ei kavatse tööd teha, ei ole täiendavat tähtaega vaja anda. Sellisel juhul on ilmne, et täiendaval tähtajal ei oleks tulemust.

14.Eksimuse tõttu VÕS § 115 lg 1 kohaldamisel jättis maakohus kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt hindamata. Järgnevalt hindab kolleegium kostja tasaarvestusnõude põhjendatust.

6 2-21-5074 14.1. Hageja pidi poolte lepingu kohaselt tegema Kohtla-Järve spordihoone asfalteerimistööd hinnaga 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja19.08.2020 algne pakkumus oli 95 223 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 306). Pakkumuses on näha tööde mahud TÜÜP 1 3584 m2 ja TÜÜP 2 3346 m2 (kokku 6930 m2). Mahud ja kvaliteet (retseptid) nähtuvad ka kirjavahetusest ajavahemikult 08.09.2020–25.09.2020 (dtl 308 jj). Lõplik kooskõlastatud hind nähtub hageja 23.09.2020 saadetud lepingu projektist (dtl 65jj) ja hageja e-kirjast, millega leping saadeti ja millest nähtub poolte kokkulepe selle hinnaga toode tegemiseks (dtl 87).

14.2. Kostja tõi esile, et Kohtla-Järve spordihoone esimese etapi asfalteerimistööd tegi Roadler OÜ, esitades selle eest arve 56 792,50 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 68 151 eurot. Kostja 24.09.2020 hinnapakkumine Roadler OÜ-le kajastab, millise hinna ja mahuga oli kostja valmis teenust ostma (dtl 453). Roadler OÜ hinnapakkumisest nähtuvad mahud ja ühiku hinnad (Roadler OÜ 28.09.2020 hinnapakkumine 73 610 eurot pluss käibemaks, dtl 453). Kostja esitas ka Roadler OÜ-ga sõlmitud lepingu, mis kinnitab kostja esile toodut (Roadler OÜ-ga sõlmitud leping nr. 29092020, dtl 455). Samuti esitas kostja töövõtja esitatud arved (dtl 69).

14.3. Kohtla-Järve spordihoone teise etapi asfalteerimistööd tegi Tee ja Tee OÜ hinnaga 18 312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja esitas tehtud töö tõendamiseks arve ja töö vastuvõtmise akti (dtl 70, 71).

14.4. Kohtla-Järve spordihoone asfalteerimise kolmanda etapi tegi Kohtla Ehitusteenus OÜ hinnaga 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ja Tee ja Tee OÜ kokkulepe tööde tegemiseks nähtub VT 30.04.2021 e-kirjast (dtl 73). Tellitud tööde maht oli 3305 m 2 ja ühikuhind 10 eurot m2. Tööde tegemine nähtub Kohtla Ehitusteenus OÜ 08.06.2021 aktist (dtl

461)ning selle alusel väljastatud arvest (dtl 462).

14.5. Võrreldes algsete tööde ja asendustööde mahtusid, saab järeldada, et Hageja pakutud hindade juures oleks lõplikus mahus töö maksnud 96 205,91 eurot, kuid kostja pidi kolmandatele isikule maksma sama töö eest 108 244,70 eurot. Kohtla-Järve Spordihoone asfalteerimistööd läksid hageja rikkumiste tõttu kostja jaoks kallimaks (108 244,70 – 96 205,91) = 12 038,79 eurot (ilma käibemaksuta).

14.6. Kostja tõi esile, et sõlmis hagejaga kokkuleppe Narva Ristmike objekti asfalteerimiseks hinnaga 95 727,50 pluss käibemaks. Kokkuleppe sõlmimist tõendab hageja hinnapakkumine (dtl 45, dtl 464). Kostja tõi esile, et 17.09.2020 saatis hageja kostjale objekti seguretseptid (dtl 466 jj). See asjaolu kinnitab kokkuleppe sõlmimist.

14.7. Asendustöö kohta tõi kostja esile, et ta tellis sama töö Tee ja Tee OÜ-lt. Viimane esitas kostjale töö eest arve 97 804,90 eurot (dtl 303). Arvel on viide teostatud tööde aktile nr 164/20, millelt nähtuvad erinevate asfaldikatete mahud ja summad, samuti viide Narva ristmike objektile Seega on kostja tellinud sama töö, mille hageja jättis tegemata, Tee ja Tee OÜ-lt. Hageja pakutud hindade juures oleks lõplikus mahus töö maksnud 95 493 eurot, kuid kostja pidi kolmandale isikule maksma 97 804,90 eurot, ehk 2311,90 eurot rohkem (ilma käibemaksuta).

14.8. Pooled vaidlevad ka küsimuses, kas hageja rikkus kostjaga sõlmitud asfalteerimislepinguid, s.o kas ta jättis süüliselt tööd tegemata. Selleks tuleb hinnata hageja väidet, et asfalteerimislepingute järgi oli hagejal õigus nõuda ettemaksu, kuid kostja keeldus ettemaksu tasumisest. Tõendatuse korral oleks hagejal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi.

7 2-21-5074 14.9. Kolleegium märgib, et lepingu sõlmimise kohta esitatud dokumentaalsetes tõendites (hinnapakkumised, kirjavahetus) ei ole ühtegi märget, et töövõtjal oleks õigus nõuda ettemaksu. Seda ei tulene ka tunnistajate ütlustest. Hageja esindaja 10.02.2021 e-kirjast (dtl

60)nähtub, et pärast vaidluse teket, st pärast seda kui hageja töid tegema ei tulnud, pidasid pooled läbirääkimisi ja nende käigus viitas hageja esindaja, et mingil hetkel arutasid pooled erinevaid võimalusi töövõtja tasunõude tagamiseks. Kuigi kiri ise on juba vähese tõendusjõuga, sest see on loodud pärast vaidluse teket, ei nähtu ka kirjast, kas tasunõude tagamist arutati kirja autori arvates enne või pärast lepingu sõlmimist.

14.10. Tunnistaja VT selgitas, et ettemaksu nõue tuli esmakordselt seitse ja pool kalendripäeva hiljem, kui hageja pidi asfalteerimistöödega alustama, s.o see juhtus tunduvalt hiljem lepingu sõlmimisest. Eelneva alusel tuvastab kolleegium, et asfalteerimislepingute järgi ei olnud hagejal õigus nõuda ettemaksu. Seega jättis hageja süüliselt lepingu täitmata.

15.Põhjendatud ei ole hageja vastuväide, et kostja sõlmis asendustehingu Roadler OÜ-ga juba 24.09.2020. Kuigi sel päeval küsis kostja Roadler OÜ-lt töö hindu, ei sõlmitud sel päeval kokkulepet asendustehinguks. Roadler OÜ esitas vastusena hinnapakkumise 28.09.2020 ja leping sõlmiti 29.09.2020.

16.Eelnevalt tuvastas kolleegium, et asendustööd läksid kostjale kokku 14 350,69 (12 038,79 + 2311,90) eurot kallimaks. Hinnavahe on kostja kahjunõue VÕS § 115 lg 1 ja § 635 lg 1 järgi.

17.Kostja tasaarvestuse tulemusel lõppesid hageja nõuded koos viivisenõudega. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks täitmiseks mõistliku aja jooksul alates kahju tekkimisest (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 18).

18.Hageja esitas kostja vastu koos põhinõudega 12 914 eurot viivisenõude VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates viivise saamiseks alates 01.04.2021. Kostja esitas hagejale kahjunõude 05.11.2020 ja 30.12.2021 e-kirjadega kokku 11 966 eurot. Vastuses hagile 10.05.2021 suurendas kostja kahjunõuet summas 22 732,10 euroni ja esitas tasaarvestuse vastuväite (p 62). Esitatud kahjunõuded muutusid sissenõutavaks igal juhul enne tähtaega, millest alates hageja viivist nõudis, seega lõppes tasaarvestusega VÕS § 197 lg 2 järgi ka viivisenõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.