← Eesti

2-23-122649/17

Obsah (5)§ 637§ 638§ 405§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-23-122649 Tsiviilasi A

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 4. Tsiviilasja hind maakohtus oli 294 eurot ja 80 senti. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, st oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid (

§ 405). 5.

Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 2 1 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole tsiviilasjas selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ega ebaõigesti hinnanud tõendeid viisil, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et menetlusosaline maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust väita vastupidist. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda toimikus olevatest tõenditest ja oma õiglasest äranägemisest. Maakohus on hagejale selgitanud hagi puudusi, samuti juhtinud hageja tähelepanu hagi lisa puudumisele ja andnud hagejale piisavalt võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude esiletoomiseks ja väidete tõendamiseks. Mõistlikku hoolsust rakendades oleks hagejal olnud võimalik saada teada, et dokument ei jõudnud e-toimikusse ka teisel katsel ja edastada see kohtule muul viisil, nt e-posti teel. Maakohus ei välistanud ringkonnakohtu tuginemist

§ 637lg-le 21.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Apellatsioonkaebus tagastatakse ja loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg-d 4 ja 10).

Kuivõrd kaebus on ringkonnakohtule esitatud elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus kaebuse käesoleva määrusega tagastatuks. 8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

Kostjat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.