Obsah (8)

§ 557§ 172§ 663§ 657§ 659§ 662§ 5521§ 531

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn 2-24-17637 Tsiviilasja number Tsiviilasi Lääne-Harju V

§ 557

lg 21), tuleb määrata, et E.H võib teha pisitehinguid kuni 80 euro eest kuus (

§ 557lg 2 p 4).

9.

1. Määruse jõustumisel kuulub tühistamisele 25.11.2024 esialgse õiguskaitse abinõu, millega lapsed eraldati emast ning P.C isast, vanemate hooldusõigus peatati ja lastele määrati ajutine eestkostja. Esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse kadumisel taastub isa hooldusõigus P.C suhtes. 9.
2. Maakohus jättis

§ 172

lg 3 alusel laste esindamise kulud riigi kanda ja muud kulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus

1. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks (võimalusel teisele kohtukoosseisule). 10.
2. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, mis annab aluse saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus ei määranud laste emale sõltumatut psühhiaatrilist ekspertiisi, et hinnata tema tegelikku vaimset seisundit hetkeseisuga. Maakohus ei tellinud lastele psühholoogilist hinnangut, kuigi nad viibisid pärast turvakodusse paigutamist kriitilises seisundis. Üksnes lastele määratud esindaja arvamust ei saa võtta aluseks laste vaimse seisundi osas hinnangu andmisel. Turvakodus ei saanud P.C vajalikke ravimeid (ADHD), ei saanud käia koolis ning E.H veetis päevi nutiseadmetes. Maakohus ei teinud päringuid laste elu- ja kasvukeskkonna, ema hoolitsuse ning ema ja laste suhete kohta. Samuti ei tehtud päringuid ema käitumise ja väidetava vägivalla kohta. Tõendid ema käitumise kohta baseerusid kuulujuttudel ega olnud objektiivsed. Maakohus ei tugine määruse põhjendustes ühelegi dokumentaalsele tõendile, vaid viitab üksnes avalduse asjaolude kirjeldusele. Maakohus pole välja toodud, milliseid toetavaid meetmeid, mis ei ole tulemust andnud, on ta silmas pidanud. Pole hinnatud, kas on rakendatud alternatiivseid peret toetavaid meetmeid nagu nõustamine, sotsiaalabi, lapse toetamine lasteaias või koolis. Maakohus ei kuulanud ära lapsi, kuigi nende arvamus on oluline ja arvesse võetav tegur. Laste esindaja esitas kohtule arvamuse, ilma et ta oleks rääkinud emaga, kogunud objektiivseid andmeid laste olukorra kohta ning hinnanud laste seisundit koostöös spetsialistidega. Maakohus omistas esindaja arvamusele määrava kaalu, kuigi see oli ühepoolne ja kallutatud. Maakohus ei hinnanud isa vähest osalemist laste elus. Isa ei olnud lastega aktiivselt suhelnud pärast 13.02.
3. Ema seevastu külastas lapsi regulaarselt, hoolitses nende eest, säilitas emotsionaalse kontakti ja vastutustundliku vanemliku käitumise. 7 10.12.2024 esitas laste ema määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale, millega piirati ajutiselt tema vanemlikke õigusi. Kaebust ei arutatud kohtus sisuliselt ja laste paigutamine turvakodusse toimus ilma piisava hindamiseta. E.H anti uude asendusperre juba 27.03.2025, st enne lõpliku kohtulahendi jõustumist. 10.
4. Koos määruskaebusega esitas ema ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kohtumääruse täitmine E.H paigutamise osas asendusperesse; kohustada ajutist eestkostjat tooma E.H tagasi turvakodusse kuni asja lõpliku lahendamiseni; kohustada eestkostjat tagama, et lapse hooldus toimub kohtu järelevalve all ning et ema saab osaleda lapse edasise hoolduskorralduse aruteludes; keelata lapsendamise või uude asendusperele suunamise menetluse alustamine enne, kui vaidlus lõplikult lahendatakse; määrata kindlaks E.H ja ema suhtluskord, mille kohaselt on emal õigus kohtuda lapsega kolm korda nädalas nelja tundi jooksul. Menetluse edasine käik
5. Avaldaja ja lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. P.C isa leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas P.C parimate huvidega.
6. Maakohus tegi 04.07.2025 määruse, millega lõpetas esialgse õiguskaitse korras 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määrusega P.C isa hooldusõiguse peatamise ning taastas esialgse õiguskaitse korras isa isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes ning määras teha vastavad kanded rahvastikuregistris. Maakohus leidis, et kuna lõpplahend ei ole jõustunud, kuid P.C vajab tema elu korraldamiseks seaduslikku esindajat kohe, tuleb kohtu algatusel taastada P.C isa hooldusõigus, mis peatati kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse määrusega.
7. Maakohus tegi 26.07.2025 määruse, millega jättis laste ema poolt koos määruskaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8. Maakohus võttis 28.07.2025 laste ema määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus tegi 15.10.2025 järelpärimise Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsusele, milles palus neil anda ülevaade selle kohta, kuidas P.C-l isa juures elades läinud on ning kuidas isa poja kasvatamisega hakkama saab.
2. Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsuse 03.11.2025 vastuse kohaselt on P.C isa perega toimunud regulaarsed kohtumised. Lapsel on tekkinud kiindumus nii isa kui ka tema abikaasa vastu. P.C on lastekaitsespetsialistile avaldanud, et ei soovi ema juurde tagasi minna ning talle meeldib isa perega elada. Koolis on ta üldiselt aktiivne, uudishimulik ja õpihimuline. Isa abikaasa on kooliga pidevas kontaktis. Laps on koolis alati puhas ja hoolitsetud ning tal on olemas kooliks vajalikud vahendid. P.C-l on ilmnenud ka mõningaid raskusi – esinesid juhtumid, kus laps võttis ilma loata raha ja maiustusi ning kahel korral lahkus kodust teadmata suunas. P.C vajab spetsialisti hinnangut, et paremini mõista tema käitumist ja emotsionaalseid vajadusi. Pere ootab psühhiaatri vastuvõttu, et kinnitada P.C diagnoos ja leida sobiv ravi ning taotleda rehabilitatsiooniteenuseid (sh psühholoogilist tuge). 8 Lastekaitsespetsialisti hinnangul sobib isa pere P.C kasvatamiseks. Pere teeb koostööd lastekaitsespetsialistiga, kasutab tugiteenuseid ja osaleb arendavates programmides. Kodune keskkond on turvaline, hooliv ja lapse vajadustele vastav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 18. Ringkonnakohus võtab

§ 662lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

1. Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et esinevad PKS § 135 lg-s 2 sätestatud alused emalt laste hooldusõiguse äravõtmiseks. 19.
2. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Kohus peab esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Vanemalt võib hooldusõiguse PKS § 135 lg 2 järgi täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14). 19.
3. Avaldaja tõi avalduses välja mitmeid juhtumeid P.C füüsilise väärkohtlemise kohta alates
4. aastast:
5. a septembris lõi ema pealtnägija sõnul P.C-d õues kaikaga;
6. a märtsis teavitati lasteabi telefonile, et ema lööb pidevalt P.C-d ning karjub ta peale; pealtnägija sõnul lõi ema P.C-d jalaga selja piirkonda, mille peale laps kukkus; 06.03.2023 tutistas ema Keilas söögikohas P.C-d ning lükkas ta pingilt maha;
7. a jaanuaris tekkis emal P.C-ga konflikt Tallinnas kaupluses, mida nägi pealt teine kauplusekülastaja, kes sekkus; 22.07.2024 kuulis peretöötaja teise kliendiga õues vesteldes, kuidas ema valjuhäälselt P.C peale karjus; 07.10.2024 peretöötaja aruande kohaselt on teised lapsed bussis näinud, kuidas ema P.C-d ja E.H-d lükkab ja tirib ning nende peale karjub; 18.10.2024 märkas õpetaja P.C kaelal kriimustusi ning P.C väitis esmalt, et need tegi ema (hiljem ütles, et teised poisid õues tegid); 07.11.2024 rüseles ema P.Cga kooli ees ning kasutas tema peal vägivalda, mille tulemusena oli lapsel suunurk verine. P.C on ka korduvalt kodust ära jooksnud. Avaldaja esitatud andmetest nähtub, et ema ärritub laste peale kergesti ning kui nad sõna ei kuula, siis ta karjub nende peale ning ähvardab neid. Näiteks on ta lapsi ähvardanud, et halva käitumise eest viiakse nad lastekodusse ning ema ise on saatnud peretöötajale videoklipi, kus lapsed nutavad ning nende asjad on kottidesse pakitud, et lastekodusse minna. Samuti tõi avaldaja välja, et ka 20.09.2024 vestlusele valda saabus ema koos E.H ja Qga, kes olid silmnähtavalt tõsised ja kartlikud. Hiljem selgus, et ema oli lapsi eelnevalt hoiatanud, et halva käitumise korral pannakse nad lastekodusse. Kuigi ema on lastekaitsetöötajale avaldanud, et tal on probleemid peamiselt P.C-ga, mitte E.Hga, sest tema on rahulik, on ta 16.09.2024 peretöötajale ka E.H osas tunnistanud, et kuna laps käitus halvasti, andis ta E.H-le tagumikule laksu ja pani ta nurka seisma. Lapse ema senist käitumist arvestades on seega tõenäoline, et ta võib edaspidi olla füüsiliselt vägivaldne ka E.H suhtes, kui laps ema arvates hästi ei käitu. 9 Eeltoodud juhtumid kinnitavad maakohtu seisukohta, et laste ema ei ole võimeline tagama lastele emotsionaalselt turvalist kasvukeskkonda. Ema on olnud P.C suhtes korduvalt füüsiliselt vägivaldne ning on mõlemat last emotsionaalselt väärkohelnud ja sellega neid kahjustanud. Laste korduv väärtkohtlemine päädis lõpuks sellega, et lapsed paigutati novembris
8. a turvakodusse. Ka lastele määratud esindaja tõi oma 27.01.2025 arvamuses välja, et laste käitumisest nähtus selgelt, et nad on täiskasvanute suhtes umbusklikud ega usalda neid ning see viitab korduvatele traumaatilistele kogemustele. Turvakodu töötajad avaldasid laste esindajale, et lapsed on traumeeritud ning ühegi võõraga algselt kontakti võtma ei nõustu. Seega on leidnud tuvastamist, et ema juures elades laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ohustatud. Põhjendamatu on ema väide, et andmed tema käitumise osas põhinevad üksnes kuulujuttudel ega ole objektiivsed. Laste ema pole põhjendanud oma arvamust, et lastele määratud esindaja arvamus on kallutatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja kui laste huve kaitsva asutuse esitatud andmete usaldusvääruses ja seisukohtade objektiivsuses. Juhtumisse on lisaks avaldajale kaasatud ka teisi spetsialiste (kooli sotsiaalpedagoog, peretöötaja, turvakodu töötajad). Samuti on avaldaja esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Näiteks on avaldaja esitanud otsuse hädaohus olevate laste ajutiseks perekonnast eraldamiseks, millest mh nähtub, et piirkonnapolitseinik toimetas lapsed 07.11.2024 turvakodusse, sest lapsed kartsid ema ja ei tahtnud koju minna ning puudus veendumus, et lastel on ema juures turvaline (dtl 22-25). Samuti on esitatud 14.11.2025 ümarlaua protokoll, millest nähtuvalt prooviti koos laste ema, tema ema ja vanaemaga, turvakodu sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, laste heaolu spetsialistiga ning peretugevdusprogrammi tugitöötajaga leida lahendusi ning arutada mh laste kojumineku küsimusi. Tulenevalt ema käitumisest ümarlaual leiti, et ema emotsionaalse seisundi tõttu ei ole võimalik lapsi koju lubada (dtl 26-27). Viidatud tõendid kinnitavad avaldaja poolt esile toodud asjaolusid. 19.
9. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse poolt korduvalt pakutud abimeetmed ei ole tulemusi andnud. Avaldaja on avalduses välja toonud, milliseid abimeetmeid on laste emale pakutud. Ema suhtes 17.03.2023 algatatud kriminaalmenetluse lõpetamisel suunati ta psühholoogilisele nõustamisele Keila Teraapiamajja, kus ta osales vaid ühel kohtumisel, sest ei olnud nõustamise tulemusega rahul. Seejärel otsustas ta jätkata vägivallast loobumise toetamise nõustaja juures Tallinnas.
10. aasta suvel pakuti emale osalemist SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis, mille raames hakkaks pere kohtuma regulaarselt peretöötajaga. Laste ema ei olnud sellest esialgu huvitatud, kuid
11. aasta sügisel õnnestus peretöötajaga kohtumine kahel korral siiski kokku leppida. Lapse ema tühistas siiski mõlemad kohtumised ning andis teada, et ei soovi peretöötajat. Jaanuaris 2024 pakuti laste emale taaskord peretöötaja abi, kuid laste ema ei olnud nõus ning väitis, et talle saab vajadusel abiks olla tema vanaema. 29.04.2024 sõlmiti leping SOS Lasteküla perede tugitöötaja ning laste heaolu spetsialistiga, kuid juba 20.05.2024 teatas laste ema jälle, et ei soovi peretöötaja abi. Peretöötajal õnnestus laste emaga kohtuda alles augustis
12. Samuti on peretöötaja korduvalt soovitanud laste emal psühholoogi poole pöörduda, kuid ta ei ole seda teinud. Laste ema käitumisest nähtub, et ta ei soovi pakutavat abi vastu võtta ning on teda abistada proovivate inimeste suhtes negatiivselt ning kohati ka ründavalt meelestatud. Näiteks on ta 07.11.2024 saatnud lastekaitsespetsialistile kirja, milles ütleb mh, et ei soovi, et teda laste kasvatamisel õpetatakse ning palub enda perekond rahule jätta (dtl 16). 07.11.2024 on kooli sotsiaalpedagoog avaldajale teatanud, et laste ema on ta peale karjunud ja teda süüdistanud. 14.11.2024 toimunud turvakodu ümarlaua protokollist (dtl 26–27) nähtuvalt oli laste ema 10 ümarlaual ärritunud ja ebaviisakas ning teistel ruumis viibijatel (sh tema emal ja vanaemal) ei õnnestunud teda maha rahustada. Ta süüdistas kooli, peretöötajat ja lastekaitset ning samuti enda ema ja vanaema. Kuna laste emaga ei õnnestunud lastega seonduvaid teemasid arutada, vestlesid spetsialistid tema ema ja vanaemaga. Viimased avaldasid samuti laste pärast muret ning märkisid, et laste ema ei saa tegelikult aru, miks lapsed üldse turvakodus on. Seega arvestades ema senist käitumist ja suhtumist pakutud abi osas, ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et muude meetmete rakendamisest piisaks ohu ärahoidmiseks. Laste ema ei saa ise aru, et ta midagi laste kasvatamisel valesti teeb ning leiab, et tal ei ole kõrvalist abi vaja. 19.
13. Asjaolu, et maakohus ei kuulanud lapsi ära, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 5521

lg-st 1 tulenevalt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Lg 3 ütleb, et kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Maakohus põhjendas laste ärakuulamata jätmist sellega, et lastega on põhjalikult ja korduvalt suhelnud lapse heaolu spetsialist ning määratud esindaja. Lisaks leidis maakohus, et 8-aastane arenguprobleemidega P.C ja 5-aastane E.H ei ole võimelised omama adekvaatset seisukohta vanema poolt hooldusõiguse teostamise ja rikkumiste küsimustes. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus on leidnud tuvastamist, et laste ema on lapsi väärkohelnud ning laste turvalisus on ema juures elades ohus, ei ole lapsed oma emotsionaalsest olukorrast ning ka vanusest tulenevalt ilmselt võimelised kohtule olukorra osas adekvaatset seisukohta esitama. Seda kinnitab ka laste esindaja kokkuvõte lastega kohtumisest, mille kohaselt olid lapsed kinnised ja traumeeritud ning ei soovinud tema küsimustele vastata. Seega oli praegusel põhjendatud jätta lapsed

§ 5521lg-st 3 tulenevalt ära kuulamata.

19.

1. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks asjaolu, et maakohus ei määranud laste emale psühhiaatrilist ekspertiisi ega küsinud laste osas psühholoogilist hinnangut. Menetluses esitatud andmete ja tõendite põhjal on PKS § 135 lg-s 2 sätestatud aluste olemasolu tuvastatud ning ema suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine ega laste osas psühholoogilise hinnangu küsimine ei muudaks lõppjäreldust. Samuti ei muuda lõppjäreldust asjaolu, et maakohus jättis lapse ema poolt 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse ekslikult lahendamata. Tegemist on küll menetlusõiguse normi rikkumisega, kuid see ei too praegusel juhul kaasa maakohtu lahendi tühistamist. 19.
2. Kui algselt leidis avaldaja oma esialgse õiguskaitse taotluses, et esinevad alused ka isa hooldusõiguse peatamiseks P.C suhtes, täpsustas avaldaja hiljem põhiavalduses, et isa hooldusõiguse piiramiseks alus puudub ning isa soovib P.C enda juurde elama võtta. Maakohus leidis eestkosteasutuste arvamuste põhjal, et P.C isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama. Ringkonnakohtul puudub alus nimetatus kahelda, kuna isa elukohajärgne linnavalitsus on oma 03.11.2025 vastuses välja toonud, et isa pere juures elamine vastab lapse huvidele ja vajadustele ning lapsele on tagatud turvaline ja hooliv kasvukeskkond. 19.
3. Lapse ema heidab määruskaebuses avaldajale ette, et E.H anti uude asendusperre juba enne lõpplahendi jõustumist. Maakohus märkis määruses tulenevalt

§ 531

lg-st 1 koostoimes

§-ga 554, et määrus eestkostja määramise osas hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Avaldaja on 11 vastuses määruskaebusele selgitanud, et otsustas lapse eestkostjana paigutada ta sobivasse hooldusperesse oma venna P.C uue elukohaga samas piirkonnas, et hõlbustada laste edasist läbikäimist. Avaldajal oli E.H eestkostjana õigus ta hooldusperre elama suunata. 20. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata. 21. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 12