← Eesti

2-23-7808/23

Obsah (10)§ 663§ 657§ 654§ 652§ 386§ 172§ 171§ 667§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7808 Kohtuasi B.S-i a

) § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks menetluskulusid tekkinud, puuduvad menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Määruskaebus

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 6.
  2. Määruskaebuse kohaselt leiab avaldaja, et täitemenetluse aegumise peatumist ei esine. Avaldaja ei ole kuidagi takistanud täitemenetluse läbiviimist ning puudutatud isik saanuks ammu enda nõude Y-i kaasomandi osa arvelt rahuldatud, kui oleks seda soovinud. Selliselt tuleks lähtuvalt hea usu põhimõttest lugeda käesolevas kaasuses täitmine aegunuks ning jätta täitmise aegumise peatumise sätted kohaldamata. 6.
  3. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu seisukohad ei põhine seadusel. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist ei peata avaldaja suhtes maakohtu viidatud menetlustega seoses TsÜS
  4. ptk
  5. jao sätted. Maakohtu seisukoht, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4) eeldab, et peatamine toimuks TsÜS § 157 lg 6 kohases menetluses. Antud juhul ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimine olnud peatatud samal ajal Y-i suhtes täitemenetluse läbiviimisega ning täitemenetlus oleks ammu lõppenud, kui võõrandatud oleks Y-i kaasomandi osa. Maakohus on TsÜS § 160 lg 1 valesti kohaldanud ja laiendanud ebaõigesti kaasuse asjaoludele. 5 2-23-7808 6.
  6. Maakohus on teiste tsiviilasjadega seotud aegumise peatumise aluseks olevad asjaolud valesti tuvastanud ja tõendeid valesti hinnanud. Asjaolud tuleb uuesti tuvastada. 6.
  7. Kui täitemenetlus lõpetatakse, peaks menetluskulud kandma täielikult või osaliselt puudutatud isik, sest puudutatud isik üritab juba aastaid võõrandada avaldaja kaasomandi osa, kuigi enda nõude rahuldamiseks pole puudutatud isikul seda vaja teha. Kuna puudutatud isik on soovinud täitemenetluse läbiviimist mittemõistlikul viisil, on see toonud kaasa vaidlused ja kulud. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlusosaliste seisukohad
  8. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
  9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
  2. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse täiteasja täitedokumendiks on Tallinna notar Gunnar Savisaar 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099, mis esitati täitmiseks 16.12.
  3. Maakohus leidis õigesti, et täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt 05.04.
  4. Eeltoodu osas menetlusosalistel erimeelsusi ei ole. Küll aga on määruskaebemenetluses endiselt vaidluse all, kas aegumine oli peatunud, mille tõttu ei ole aegumistähtaeg veel möödunud.
  5. Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette asjaolude valesti tuvastamist ja tõendite valesti hindamist, kuid ei selgita, millised asjaolud, mille üle menetlusosalised vaidlesid, maakohus valesti tuvastas ning milliseid tõendeid ebaõigesti hindas.

§ 652

lg 1 p 1 ja § 659 koosmõjust tulenevalt lähtub ringkonnakohus menetlusosaliste väidete põhjal maakohtu tuvastatud asjaoludest. 6 2-23-7808

  1. Ringkonnakohtule nähtub kaebusest, et peamiselt ei nõustu avaldaja maakohtu õigusliku hinnanguga, et määruses nimetatud perioodidel, mil täitemenetlus oli kohtumääruse või kohtutäituri otsuse alusel peatunud, peatus ka aegumine. Maakohus leidis, et aegumine oli peatunud tsiviilasjas nr 2-16-4138 Harju Maakohtu 24.03.2016 määruse alusel 24.03.2016– 19.12.2016, tsiviilasjas nr 2-20-7152 Harju Maakohtu 18.05.2020 määruse alusel 18.05.2020– 13.06.2022, kohtutäituri 07.07.2022 otsuse alusel 07.07.2022–15.03.2023 ja käesoleva menetluse ajaks alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Avaldaja hinnangul ei peatu aegumine olukorras, kus kohus peatab täitemenetluse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluses, mis ei ole TsÜS § 157 lg 6 kohane menetlus. 14.
  2. Ringkonnakohus möönab, et TsÜS § 157 lg 6 ei sätesta otsesõnu, et täitmise aegumine võiks peatuda ka juhul, kui kohtusse on pöördunud avaldaja ning palunud hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatada. Samuti juhul, kui võlgnik vaidlustab kaebusega kinnisasja enampakkumise teates määratud kinnisasja hinna, mille tõttu taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ning peatab menetluse ajaks täitemenetluse. TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Samas on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas leitud, et TsÜS § 160 lg-t 1 ja lg 2 p 3 eesmärgipäraselt tõlgendades võiks võrdsustada täitmise aegumise mõttes need hagita menetlused, mille esemeks on täitedokumendist tulenev nõue (mh täitedokument ise) ja selle täitmine ning iseäranis siis, kui kohus peatab kohtumenetluse tõttu täitmise, st kui kohtumenetluse tõttu sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saa. Kusagilt ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud teadlikult sissenõudja õigusi täitemenetluse peatamise võimalusega kahjustada ja lasta tema nõude täitmise sel ajal aeguda (TsÜS komm

(2023), § 160, p-d 3.3.2c; TlnRnKm 18.09.2023, 2-21-5315, p 34). Riigikohus on muuseas leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-2110665, p 12.4). Lisaks on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamisel saab analoogia alusel kohaldada TsÜS § 160 lg-t 1 ja lugeda täitmise aegumine peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TlnRnKm 28.06.2024, 2-23-7309, p 35; TsÜS komm
(2023), § 159, p 3.2.5.1.c). 14.
  1. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et tsiviilasjas nr 2-16-4138 (avaldaja ja Y-i kaebus kohtutäituri 29.02.2016 otsusele vaidlusaluses täiteasjas ja täiteasjas nr 022/2016/595), tsiviilasjas nr 2-20-7152 (avaldaja hagi puudutatud isiku vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vaidlusaluses täiteasjas) ja käesolevas tsiviilasjas peatus nõude täitmise aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel analoogia korras ajaks, mil täitemenetlus oli ja on kohtumääruste alusel peatatud (24.03.2016–19.12.2016, 18.05.2020–13.06.2022 ja 30.05.2023 – käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni). Samuti kohtutäituri määratud hinna peale avaldaja esitatud kaebuse tõttu peatatud täitemenetluse ajaks samal alusel (07.07.2022–15.03.2023). Sissenõudjal ei olnud võimalik mõjutada seda, kas avaldaja esitab kaebuse kohtutäituri otsuse peale, hagi sundtäitmise lubamatuks tuvastamiseks, kaebuse kohtutäituri määratud hinna peale ja ennetähtaegselt avalduse täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, mille tõttu peatati täitemenetlus korduvalt. Ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus täitemenetlus on sisuliselt terve aegumistähtaja jooksul peatatud, mistõttu reaalselt täitetoiminguid teha ei saa ega sissenõudja oma õigusi kasutada. Selline tagajärg võib motiveerida võlgnikku venitama vaidlust, mille alusel täitemenetlus on peatatud, mis ei ole aga kooskõlas aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 7 2-23-7808 14.
  2. Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ei saa praegusel juhul analoogia korras kohaldada seetõttu, et tsiviilasjades nr 2-16-4138, 2-20-7152 ja 2-237808 ei olnud esitatud TsÜS § 157 lg 6 kohane hagi või avaldus, st kohtusse ei olnud pöördunud sissenõudja. Ringkonnakohus märgib, et kui esineks TsÜS § 157 lg-s 6 sätestatud olukord, ei oleks analoogia kohaldamine ega täitemenetluse peatumise tuvastamine vajalik, kuna aegumine oleks peatunud vahetult TsÜS § 157 lg 6 järgi.
  3. Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud avaldaja väiteid seoses hea usu põhimõtte ja sellest tulenevalt aegumise peatumise sätete kohaldamata jätmisega. Määruskaebuses tugineb avaldaja samadele asjaoludele.
  4. Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, tühistas maakohus õigesti esialgse õiguskaitse määruse (

§ 386lg 4 koosmõjus § 4771 lg 2 teise lausega).

17. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti tema kahjuks (

§ 172lg 1 teine lause).

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Maakohus määras puudutatud isikule 31.05.2024 kirjaga tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu, et puudutatud isik oleks seoses määruskaebusega kandnud menetluskulusid. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 19. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas

§ 667lg-ga 3 kirjalikus menetluses ega pidanud vajalikuks istungi korraldamist.

20.

§ 696

lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.