Obsah (9)

§ 237§ 654§ 651§ 633§ 2§ 653§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17202 Kohtuasi Y

§ 237lg 5).

Kuivõrd maakohus jättis asja lahendamisel arvestamata ka kostja seletusega kui ebausaldusväärsega, siis puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks 250 000 euro ulatuses laenu tasumist. 4.

1. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, ta oleks võlgnikule laenu tagasi maksnud. Kostja ei ole andnud selgeid ja kokkulangevaid selgitusi selle kohta, kuidas laenu tagastamine toimus. 4.
2. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 350 000 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 350 000 eurot ja viivis sellelt. 4.
3. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta, sest see ei ole siinse menetluse esemeks. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5.
5. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse dokumendi- ja käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. Kostja hinnangul oleks taotletud ekspertiis kinnitanud kostja ja võlgniku väidet, et asjaomased dokumendid on koostatud neis märgitud kuupäevadel ja allkirjastatud dokumentides märgitud isikute poolt. Ekspertiisi korraldamata jätmisega rikkus maakohus kostja õigust tõendada oma väiteid. Ekspertiisiga oleks võimalik tuvastada dokumendid allkirjastanud isikute allkirjade ehtsus ja allkirjastamise aeg. Kostja hinnangul on võimalik olukord, kus üks dokument koostatakse originaalis mitmes algeksemplaris. Samuti on sage olukord, milles algeksemplari paljundatakse korduvalt. Kostja 4 2-23-17202 hinnangul on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus algeksemplari ja menetlusse esitatud koopia erinevus on tingitud erinevatest algoriginaalidest, või siis on tegu algdokumendist mitmendal korral tehtud koopiaga. Ekspertiisi ülesanne on uurida kohtule esitatud algdokumente. Kostja leiab, et ekspertiis dokumentide uurimiseks tuleb läbi viia maakohtu menetluses. 01.09.2021 kokkuleppe originaali ei saanud kostja maakohtu menetluses esitada. 5.
6. Kostja ei nõustu maakohtu tõenditele antud hinnanguga ning leiab, et ta on tõendanud laenu tagasimaksmise. Samuti on kostja tõendanud, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid, et laen võlgnikule tagasi maksta. Kostja leiab, et vastastikuste kohustuste 250 000 euro tasumise ja tasaarvestamisega 01.09.2021 ning sularaha 100 000 euro tagasimaksmisega 09.06.2021 kostja poolt võlgnikule, lõppes ka kostja kohustus tagastada võlgnikule laenulepingust tulenev 350 000 eurot. 5.
7. Kostja hinnangul oleks maakohtul oleks tulnud hinnata kostja väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta. Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-22-15303 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud 2-23-15303 – ringkonnakohtu märkus) võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja. Võlgniku vara ületab tema kohustusi. Hageja väitel on võlgnikul rahalisi vahendeid 207 110,38 eurot ning maakohtu 13.03.2024 määruse kohaselt on hageja pankrotimenetluses II rahuldamisjärku langevaid nõudeid 162 232,26 eurot. Kostja seab võlgniku maksejõuetuse kahtluse alla. See välistab omakorda hagi rahuldamise siinses asjas. 5.
8. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 207, kuid jättis selle ekslikult kohaldamata. Võlgniku kinnitus võla puudumise kohta on käsitatav kokkuleppena kohustuste lõpetamiseks VÕS § 207 lg 2 järgi. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on võlgnikule laenu tagastanud, sh kas kostjal oli võimekus laen võlgnikule tagasi maksta.
2. Kostja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse dokumendi- ja käekirjaekspertiisi korraldamiseks. Samas leiab kostja aga, et tõenditele maakohtust erineva 5 2-23-17202 hinnangu andmise ja kostja väidete hindamisega saaks ringkonnakohus ise teha uue otsuse ja jätta hagi rahuldamata (dtl 532, p 3.2 esimene lõik). Ilmselt seetõttu ei esitanud kostja ringkonnakohtule ka taotlust ekspertiisi korraldamiseks. Kuna kostja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust ekspertiisi korraldamiseks (

§ 633

lg 6), siis ei saaks ka maakohtu võimalikud menetlusõiguslikud minetused ekspertiisi taotluse lahendamisel tingida teistsugust menetluslikku tagajärge, s.o dokumendi- ja käekirjaekspertiisi tegemist ja sellega arvestamist asja lahendamisel. Ekspertiisi tegemine ei nõua asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist. Menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt selle kohta RKTKo 11.04.2018, nr 2-15-8191/82, p 11 ja selles viidatud lahendid).

1. Maakohus ei eksinud, kui jättis 27.09.2024 määrusega arvestamata kostja tõenditega (09.08.2021 laenuleping ja 09.08.2021 kassa väljamineku order), kui ebausaldusväärsetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud dokumendid on visuaalselt väga erinevad (vt ka dtl 403). Kostja ei selgitanud maakohtule, miks ta esitas tõendina dokumentide ärakirjad, millele vastavaid originaale ta esitada ei suutnud. Seda, et viidatud kostja tõendid on visuaalselt erinevad, ei ole kostja apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Edasises menetluses (st pärast ekspertiisi taotluse lahendamist) on kostja küll arutelnud selle üle, et on võimalik, et dokument koostatakse mitmes eksemplaris ning et tegemist võib olla ka algdokumendist mitmendal korral tehtud koopiaga, kuid ei ole selgitanud, mis asjaoludel erinevad tõenditena esitatud ärakirjad dokumentide originaalidest. Maakohtu menetluses väitis kostja, et esitas nende dokumentide originaalid, mille ärakirjad ta oli varem menetluses esitanud (dtl 250, p 1), mis aga nii ei olnud. Seega ei saa maakohtule ette heita kostja eelnevalt viidatud tõenditega arvestamata jätmist. Kostja ekspertiisi taotluse lahendamise ajal oli kostja esitanud maakohtule ärakirjad dokumentidest, millele algdokumendid ei vastanud.
2. Kostja ei nõustu maakohtu tõenditele antud hinnanguga ning leiab, et ta on tõendanud laenu tagasimaksmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine põhjuseid, miks tuleks tõendeid hinnata maakohtust erinevalt (

§ 653

). Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõenditele antud hinnangutega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Tõendite ümberhindamiseks ei esine alust pelgalt seetõttu, et kostja ei nõustu tõenditele neile maakohtu antud hinnanguga. Kostja on apellatsioonkaebuses üksnes korranud oma tõenditega seotud väiteid ja tõendite sisu, toomata esile, milles maakohus kostja hinnangul eksis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise nõuete vastu eksinud. Maakohtu otsuses sisaldub tõenditele antud igakülgne ja täielik hinnang.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et siinses asjas ei ole vaja tuvastada, kas võlgnik on (jätkuvalt) maksejõuetu. Asjaolu, et võlgniku pankrot on välja kuulutatud, ei ole muutunud. See, kas võlgniku edasises pankrotimenetluses võib tekkida alus pankrotimenetluse lõpetamiseks (PankrS § 157), ei anna siinses asjas alust hagi rahuldamata jätmiseks.
2. Eelnevast tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. 6 2-23-17202 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 5637,55 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 28 tundi 53 minutit, sh nõupidamised ja suhtlus kliendi ja kostja esindajatega, võlausaldajate koosolekul osalemine kompromissi arutamiseks, kompromissi eelduste analüüsimine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning vastuväidete ettevalmistamine kostja menetluskuludele.
2. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud apellatsioonimenetluse toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Siiski ei ole kõik hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud seotud apellatsioonimenetlusega. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluse kuluna käsitada enne maakohtu otsuse tegemist kantud menetluskulu. Kui hagejal tekkis pärast menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja saabumist täiendavaid menetluskulusid, oleks hageja saanud need vaatamata tähtaja möödumisele esitada maakohtule. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulusid apellatsioonimenetluses, mis tekkisid pärast maakohtu otsuse tegemise kuupäeva, st menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud 2265,92 euro (= 186,67 + 40 + 1378,67 + 349,33 + 136 + 175,25) ulatuses, mis tuleb kostjalt võlgniku kasuks (võlgniku pankrotivarasse) välja mõista.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 192 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 7