← Eesti

2-25-7073/19

Obsah (8)§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-7073 Tsiviilasi K. V. hagiavaldus R. T. vastu põlvnemise tuvastamiseks j

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui Tsiviilasi nr 2-25-7073 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on K. V. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus R. T. (kostja, hageja isa) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Elatise väljamõistmist taotleb hageja alates 7.5.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Hageja palub elatise tasuda H-R. V. arvelduskontole nr XXX LHV Pangas, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  2. Esitatud asjaoludel hageja emal H-R. V.-l (hageja seaduslik esindaja) oli kostjaga kooseluline suhe alates 2011 novembrist kuni 13 oktoober
  3. Seega on hageja seaduslik esindaja kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta on hageja bioloogiline isa. Kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas.
  4. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluase 246,67 eurot (üür 390 eurot ja majandamiskulud 350 eurot), toit 250 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, tervishoid 20 eurot, koolikohustuse täitmine ja ratsatrenn ca 200 eurot, vaba aeg 20 eurot (kino, teater, mängumaad), hügieenitarbed 50 eurot, majapidamistarbed ja kodukeemia 5 eurot, kodutehnika 5 eurot, TV ja internet 26 eurot, telefon 23-25 eurot, muud kulud 50 eurot.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja võtab omaks, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli vahemikus 3.2.2013 kuni august 2024 suhe. Kostja ei vaidle DNA ekspertiisile vastu.
  6. Kohus määras 1.8.2025 DNA ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei ole kostja bioloogiline isadus hageja suhtes välistatud. Kostja saab >99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa.
  7. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus 28.1.2026, võttis kostja põlvnemise tuvastamise hagi õigeks ja pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks alates 1.2.2026 elatisena igakuiselt 175 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tasub elatise perioodi eest 1.10.2025 kuni 31,1,2026 summas 700 eurot osamkasetena 50 eurot. Jooksev elatis ja võlgnevus tasutakse jookva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu
  8. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja H-R. V. arvelduskontole nr XXX. Pooled loobusid edasikaebe õigusest ning palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  9. Kohus tegi 28.1.2026 õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millisega tuvastas hageja põlvnemise kostjast (otsus jõustus 28.1.2026) ning koostas vastavalt eelistungil kokkulepitule kompromissi projekti ning edastas selle allkirjastamiseks pooltele. Pärast kompromissi edastamist taotles hageja lepinguline esindaja arvelduskonto muutmist. 29.1.2026 edastati kohtule allkirjastatud kompromiss. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  10. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et muutis kompromissis konto numbrit vastavalt hageja poolt taotletule. Tegemist ei ole sellise taotlusega, mis eeldaks kostja nõusolekut. Siinkohal kohus selgitab kostjale täiendavalt, 2 Tsiviilasi nr 2-25-7073 et kui tulevikus soovib hageja saada elatis teisele kontole, kui kompromissimääruses märgitud, siis tegemist ei ole kokkuleppe muutmisega, mis vajab eraldi poolte kooskõlastatud nõusolekut või kostja nõustumust. 9. Kohus selgitas 28.1.2026 toimunud istungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 11.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled avaldasid kohtule 28.1.2026 toimunud istungil, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.