Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2026, Haapsalu Tsiviilasja number 2-25-19092 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnev

§ 661lg 4 alusel).

Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas kohtule 10.11.2025 hagi XX vastu Coop Pank AS ja kostja vahel 06.06.2024 laenulepingust nr X tuleneva põhivõlgnevuse 5000 euro, intressi 481,43 euro, haldustasu 7,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1031,72 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu tingimuste kohaselt on krediidi kulukuse määraks 25,65% aastas, intressimäär 21,90% aastas. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2024 – 15.06.
2. Kostjalt laekumisi laenuandjale põhiosa katteks toimunud ei ole. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.11.2024 üles ja loovutas nõuded 28.11.2024 hagejale.
3. Kostja esitas 18.11.2025 vastuse hagile ning teatab, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi. 2 2-25-19092
4. Pooled esitasid kohtule 09.12.2025 kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.
5. Kohus selgitas 10.12.2025 kohtunõudega, et kohus ei saa esitatud kujul kompormissi kinnitada. Kohus selgitas, et kohutu hinnangul on krediidiandja rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus pooltel esitada kompromiss selliselt, mis arvestaks kohtunõudes esitatud seisukohti.
6. Hageja esitas 15.12.2025 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ning ümberarvestuse.
7. Kohus selgitas 22.12.2025 kirjaga hagejale, et endiselt on kohus seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus pooltel esitada uus kompromiss.
8. Pooled esitasid 30.12.2025 uue kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitamist.
9. Kohus edastas 08.01.2026 kohtunõude ning palus kompromissi täpsustada.
10. Pooled esitasid kohtule 27.01.2026 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada. Koos kompromissiga esitas hageja ka selgitused nõude kujunemise osas.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et Coop Pank AS loovutas 28.11.2024 kostja vastase nõude hagejale (dtl 4). Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (dtl 36). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.
2. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on hagi p-s 1.5 selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja konto väljavõtet. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja ei ole esitanud tõendit, et enne lepingu sõlmimist kostja osas oleks päring maksehäireregistrile tehtud. Hageja ei ole hagis ega ka 15.12.2025 esitatud menetlusdokumendis näidanud, kuidas kujunes krediidiandja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Esitatud on vaid rida andmestikku, mille osas puuduvad hageja selgitused, milliste andmete pinnalt tehti otsus, et kostja on krediidivõimeline. Kohus selgitab, et hagis ja 15.12.2025 menetlusdokumentides esitatud kuvatõmmistest ei ole võimalik järeldada, et nimetatud päringud on tehtud kostja osas, sh ei nähtu kuhu ja millal neid krediidiandja teinud on. Samuti ei ole arusaada, milliste kohustuste suurusega on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud. Kohus selgitab, et hagejal on kohustus esitada kohtule konkreetselt faktilised asjaolud, 3 2-25-19092 mida toetavad esitatud tõendid. Kohus ei hakka ise esitatud andmestikust järeldama, et milliste andmete põhjal võis krediidiandja kostja krediidivõimelisust hinnata. Samuti ei ole arusaadav hageja 15.12.2025 menetlusdokumendis esitatud arvestus (dtl 422), kuna puuduvad konkreetsed selgitused mida arvutusel kasutatud summad endast kajastavad. Krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 6).
3. Vastavalt 06.06.2024 laenulepingu nr. X alusel oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 25,65%. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
4. Pooled kinnitasid 27.01.2026 allkirjastatud kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus märgib, et pooled on kompromissi sõlmimisel arvestanud asjaoluga, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel kostjaga rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 15. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 16. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 17.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 18.

§ 150

lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 665 eurot. Tulenevalt poolte taotlusest, tagastab kohus pool hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 332,50 eurot taotluses märgitud kontole. 19. Pooled välistavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus, kohtunik 4