) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Hageja ja kostja on põlvnemise tuvastamise nõude kohtuväliselt lahendanud, kostja on hageja isana kantud rahvastikuregistrisse /dtl 165/. Eeltoodust tulenevalt kohus võtab vastu ja rahuldab hageja taotluse kostja vastu esitatud põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Kompromissi kinnitamine 2.2 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et U.E ja Z.Q sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.3
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja esitasid kompromissi allkirjastatult 09.01.2026 kohtule. 2.4 Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kohtumääruse resolutsioonis võib olla muutunud kompromissis esitatud punktide numeratsioon. 2.5 Kohus ei kinnita kompromissi punkti
lg 1 järgi koosmõjus
Pooled on palunud välistada kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Vastavalt
lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seadus ei sätesta kohtule poolte kokkuleppe kinnitamise kohustust. Kuivõrd kohus jättis poolte kokkuleppes kinnitamata PKS § 100 lg-ga 4 vastuoleva kompromissi tingimuse, siis kohus annab pooltele edasikaebeõiguse. Eeltoodust tulenevalt on menetlusosalistel võimalik esitada määruskaebus kompromissimääruse peale 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2.8 Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.9
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.