3-25-3501/20

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3501 Määruse kuupäev

1. detsember 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja X RESOLUTSIOON
2. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse sätete alusel X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja on avaldanud, et ta soovib mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks vaidlustada Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatrite tegevust, sest talle ei väljastata positiivse tulemusega tervisetõendit. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on mõistnud taotleja tahet selliselt, et tema eesmärk on taastada mootorsõiduki juhtimisõigus ja saada juhiluba. Selleks on talle vaja positiivse tulemusega tervisetõendit, mida psühhiaater aga ei anna.
6. Tartu Halduskohus jättis
7. detsembri
8. a määrusega X-i riigi õigusabi taotluse käiguta. Taotlejal tuli vastata järgmistele küsimustele: 1) Kas ta soovib saada riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Tartu Ülikooli Kliinikumi tervisetõendit, mis anti talle seoses mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamisega? 2) Millal andis Tartu Ülikooli Kliinikum tervisetõendi, mille kohaselt ei vasta taotleja terviseseisund kehtestatud tervisenõuetele? Taotlejal tuli ka esitada kohtule materjalid tema terviseseisundi hindamise kohta ning oma pangakontode väljavõtted.
9. X esitas
10. detsembril 2025 kohtule kaks avaldust. Taotleja selgitas esimeses avalduses, et ta ei leidnud andmebaasidest juhilubade tervisetõendi taotlust. Taotleja sõnul on ta pöördunud 3-25-3501 perearsti poole suuliselt ning ta suunati psühhiaatri poole. Psühhiaater käsib olla kuus kuud kaine. Juhtimisõigus on tugevas seoses nii töötamisega erinevatel erialadel kui ka liikumisega. Diagnoosi tõttu takistatakse liikumis- ning töötamisvabadust. Taotleja lisas avaldusele oma pangakonto väljavõtte ning Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti
11. oktoobri
12. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu. Taotleja märkis teises avalduses, et tal on õigus nõuda piirangute tõttu hüvitist. KOHTU SEISUKOHT
13. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
14. Tartu Halduskohus jättis X-i riigi õigusabi taotluse
15. detsembri
16. a määrusega käiguta ning palus tal kõrvaldada taotluses esinevad puudused viie päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Taotleja sai kohtumääruse kätte samal päeval. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
17. detsembril 2025 ning möödus
18. detsembril
19. Taotleja küll vastas kohtule, kuid kohtu hinnangul on ta jätnud taotluses esinevad puudused kõrvaldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka menetluses osalemise eeldatavat edukust (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohtul ei ole seda võimalik teha, kui taotleja ei esita kohtule andmeid, mis võimaldaksid saada vaidluse asjaoludest ülevaate. Kohus küsis taotlejalt, kas ta soovib saada riigi õigusabi selleks, et vaidlustada seoses mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamisega antud Tartu Ülikooli Kliinikumi tervisetõendit, ning millal tõend anti. Taotleja jättis kohtu esitatud küsimustele vastamata. Ilma teabeta, milleks isik õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik riigi õigusabi andmise üle otsustada. Samas ei ole taotleja esitatud materjalide põhjal ilmne, et ta pole oma tervisliku seisundi tõttu suuteline sõnastama probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab. Seepärast ei pea kohus praeguses olukorras mõistlikuks anda riigi õigusabi selleks, et advokaat selgitaks välja, mis on taotleja tegelik tahe. Samuti ei nähtu esitatud selgituste pinnalt, et taotleja vajaks riigi õigusabi mõne igapäevaelus hädavajaliku õiguse teostamiseks.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
21. Kohus selgitab, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista taotlejal esitada uut riigi õigusabi taotlust. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2