Süüdistatav JEVGENI LAUGAL, isikukood 37403295234; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx (viibib vahi all Viru Vanglas); emakeel eesti keel; põhiharidusega; ei tööta; kehtivaid väärteokaristusi ei ole; 5 kehtivat kriminaalkaristust: - 20.02.2009 Viru Maakohtus otsusega (otsus jõustus 07.01.2010 Tartu Ringkonnakohtu 06.10.2009 otsusega)
, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust; karistuse kandmise algus 14.09.2007, karistuse lõpp 11.09.2020; - 25.05.2010 Viru Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel 1 kuu 10 päeva vangistust;
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust; karistuse kandmise algus 14.09.2007; - 10.04.2014 Tartu Maakohtu otsusega
järgi 3 kuud vangistust;
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust; karistuse algus 13.02.2014; 15.01.2015 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-14-1433 vabastati Viru Maakohtu 25.05.2010 otsusega
järgi mõistetud 2 kuu ja Tartu Maakohtu 10.04.2014 otsusega
järgi mõistetud 3 kuu pikkusest vangistusest
alusel; 20.02.2009 otsuse alusel mõistetud 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust jäi muutmata; - 01.02.2022 Viru Maakohtu otsusega
lg 1 järgi 1 aasta vangistust; karistus on täidetud 22.12.2022; - 31.07.2023 Viru Maakohtu otsusega
lg 1 1 järgi 4 kuud vangistust; karistus on täidetud 29.11.2023 Kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2023 kell 11:15 Tõkend – vahistamine kohaldatud 07.12.2023 Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: JEVGENI LAUGAL süüdi tunnistada
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. JEVGENI LAUGAL süüdi tunnistada
lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 16 (kuusteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Jevgeni Laugalile liitkaristuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.04.2023, s.o 1 päev karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 (viisteist) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Jevgeni Laugali karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.12.
, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese kehalise väärkohtlemise eest: - 06.02.2023 kella 20:00 paiku XXX-i talus lõi tahtlikult E.T-d korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha pikali ja seejärel lõi maas lamavat kannatanut veel korduvalt rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas; - 16.04.2023 kella 00:30 paiku xxxx korteris x lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevat ja koos temaga ühises elukohas elavat N.U juustest kinni hoides korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega N.U-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused; - 22.06.2023 kella 01:50 paiku xxxx korteris x lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale N.U-le raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas N.U, põhjustades sellega N.U-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast ja vigastus huule piirkonnas. Seega, Jevgeni Laugal isikuna, keda on teise inimese kehalise väärkohtlemise eest varem karistatud, kahjustades oma tegevusega korduvalt teise inimese tervist ja tekitades korduvalt teisele isikule, sh kahel korral temaga lähisuhtes olevale isikule, tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime
Jevgeni Laugalit süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3315 karistatud
, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, seega omades kehtivat karistust teise inimese tapmise eest, olles eelnevalt ähvardanud kannatanut tappa, ründas 04.12.2023 kella 20.50 paiku xxxx korteris x tahtlikult tapmise eesmärgil oma elukaaslast N.U. Kõigepealt lõi J. Laugal naist korduvalt rusikaga näkku ja vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ning seejärel tiris kannatanut juustest ja lohistas juustest kinni hoides mööda põrandat, tagus maas lamavat kannatanut rusikaga vastu pead 3 ja nägu ning lõi jalgadega pea ja keha piirkonda. Kui N.U-l õnnestus vahepeal põgeneda korterist, siis järgnes J. Laugal naisele trepikotta ja tõmbas trepikotta põgenenud naise juustest kinni hoides pikali ning lohistas juustest tirides korterisse tagasi, kus jätkas peksmist. Siis võttis J. Laugal kööginoa ja ütles N.U-le, et lööb ta maha ning lõi tapmise eesmärgil N.U mitu korda noaga keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas piirkondadesse, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid. Seejärel väänas J. Laugal kannatanu maha, istus kaksiratsi kannatanu peale, lubas N.U-l silmad välja torgata ja valmistus enda elu eest võitlevat ning ennast kaitsta üritavat kannatanut nuga käes edasi lööma ja tapma, kuid tahtlik tapmine jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist ja korterisse laskmist ning sundis sellega J. Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise ja noaga löömisega põhjustas J. Laugal N.U-le suurt valu ja tekitas tervisekahjustused – 8 pindmist torke-lõike ja lõikehaava vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal; nahamarrastused vasaku reie eespinnal; nahaalused verevalumid parema silma ümbruses. Seega Jevgeni Laugal isikuna, keda on tahtliku tapmise eest varem karistatud, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tahtlikku tapmist, mis jäi lõpule viimata Jevgeni Laugalist mitteolenevatel põhjustel, pani toime
II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 06.02.2023 süüteo episood Kannatanu N.U sõnul olid suhted alguses normaalsed, kui ta 06.01.2023 koos Jevgeni Laugaliga elama asus. Tema sõnul oli esimene kord kui Jevgeni Laugal vägivallatses 06.02.2023, kui XXX-i talus tema sünnipäeva peeti. Tegemist oli tavapärase peoga kus söödi, tarvitati alkoholi ja tantsiti. Jevgeni Laugal, arvates ja väljendades pahameelt justkui oleks N.U vend E.T oma õele ligi tikkunud ja teda ebasündsalt katsunud ning lõi viimast tahtlikult korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja seejärel lõi maas lamavat kannatanut veel korduvalt rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T-le füüsilist valu ja tervisekahjustused. Jevgeni Laugal süü selles episoodis on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu E.T ütlustega, et nägi õe elukaaslast sel õhtul esmakordselt ning kui ta oma õega peomeeleolus tantsis, hakkas Jevgeni Laugal teda süüdistama, et ta käperdab oma õde ning lõi teda seejärel korduvalt rusikaga näkku. Ta helistas ise häirekeskusesse, andes teada, et „Mees ründab naist ja ründab ka teisi noh, mina juba sain lõuga noh“. Samas, kui politsei kohale saabus, kartis ta Jevgeni Laugali juuresolekul politseile tõtt rääkida, kartes, et saab veel peksa. Seepärast ütles, et kukkus. Seda, et Jevgeni. Laugali juuresolekul isikud rääkida ei julgenud, nähtub korduvalt ka hilisemates episoodides kogutud tõenditest. Ootamatu rünnaku toimumist kirjeldatud viisil kinnitas ka N.U, kes oli politsei saabudes üllatunud, et E.T ei tahtnud rääkida, mis tegelikult oli toimunud. E.T nägu oli katki ja nii õudne, kuid politseile ütles ta, et kukkus ja keegi vastupidist ka ei väitnud, et midagi muud oli. Avaldas, et niimoodi ei saa korduvalt kukkuda. Silm oli nii kinni paistetanud. Jevgeni palus veel hiljem vabandust ja ütles ka, miks ta E.T-le kallale läks, et tema arvates lõi E.T talle külge. Seda, et Jevgeni Laugal ka N.U ema E.A ees vabandas, kinnitas viimane ka ise, kes koju tulles nägi, et E.T-l oli parem silm täitsa kinni ning vasakust oli veri välja jooksnud, see oli pilukil. Ikka korralikult üles löödud oli. Mõlemad silmad olid sinised, üks rohkem ja teine vähem. Tema tegi ja edastas hiljem ka menetlejel foto, millel on näha E.T-le tekitatud vigastused – hematoomid ja turse mõlema silma piirkonnas. Foto on tehtud samal õhtul, s.o 06.02.2023 kell 23:30. E.A seletas, et Jevgeni vabandas tema ees, et palun vabandust ämm, et mis ta siis katsub seda N.U 4 peput. Mitu korda oli sellist juttu. Jevgeni ütles, et talle ei meeldi, kui tema naise tagumikku katsutakse, et E.T katsus tema naise tagumikku ja ta lõi. Tunnistajate K.A ja T.V ütlused käesolevas süüteo episoodis olulist tõenduslikku kaalu ei oma, kuna olles küll sünnipäevapeol, nemad rünnakut ei näinud ja teavad sellest vaid kuulduna teistelt isikutelt. Küll aga on Jevgeni Laugali süü tõendamist leidnud E.T, N.U ja E.A ütluste, häirekeskusesse tehtud kõne ning kannatanust samal õhtul tehtud fotoga. Need tõendid haakuvad omavahel loogiliselt ja annavad kohtule aluse Jevgeni Laugal selles süüteo episoodis süüdi tunnistada. Jevgeni Laugali enda segast ja vastuolulist versiooni, justkui oleks N.U ise E.T-le „matsu“ andnud, ei toeta ükski kogutud tõend ja seepärast hindab kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist kõrvale.
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 16.04.2023 süüteo episood Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatmist leidnud, et nii Jevgeni Laugalil kui N.U-l olid ettekirjutused tarvitada depressiooni ravimeid, kuid samal ajal tarvitati ühiselt ka alkoholi, mille käigus aga tekkisid tülid nii ravimite kuuluvuse, nende jagamise kui ka armukadeduse ajendil. 16.04.2023 kella 00:30 paiku lõi Jevgeni Laugal N.U juustest kinni hoides tahtlikult korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused; Ka selles vägivalla episoodis on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et Jevgeni Laugal kasutas N.U suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda. 16.04.2023 kell 00:35:55 tegi K.R kõne häirekeskusele, milles teatas, et tal oli telefonikõne enda sugulase Jevgeniga ja et Jevgeni peksab enda naist. Hiljem tunnistajana kohtuistungil ütlusi andes seletas, ta et vahel harva nad räägivad telefoni teel Jevgeniga. Sel korral kuulis kõne taustal ärritunud naisterahva häält, et kellega ta räägib ning mis sugulasega tegemist saab olla. Ta ei teadnud, kas naine muutus siis armukadedaks või ta ei uskunud Ženjat. Samal ajal jäi tema kõne nn lahtiseks ja jätkus natukest aega, siis ta kuulis kisa ja kuidas naisterahavas ütles, et ära tee, tal on valus. Jevgeni ütles, suka, ole vait. Ta kuulas natukene ja katkestas kõne ära. Et asjad ei läheks väga ebameeldivaks, siis ta instinktiivselt tegi kõne häirekeskusesse. Kohale saabunud politseile küsimuse peale, et mis siin juhtus, avaldas Jevgeni Laugal koheselt, et N.U kukkus ning sellepärast on tal ka vigastused. Ta ei lasknud N.U-l endal rääkida, vaid segas kogu aeg vahele, et ta ikka ise kukkus. N.U nuttis ja lõpuks hakkas ka ise korrutama, et ta tõesti kukkuski, kui Jevgeni oli pidevalt korrutanud, et N.U kukkus, et keegi pole teda löönud. Kannatanu sellist väljendusviisi tõlgendab kohus kibeda irooniana ja hirmuna Jevgeni Laugali ees. Mõlemad isikud olid silmähtavalt akoholijoobes. Sündmuskoha olustik on fikseeritud vormikaamera salvestistel. Alles siis, kui saabus kiirabi ja kannatanu eemaldati kööki, tunnistas N.U politseiametnik R.S-ile ja kiirabitöötajale, et Jevgeni oli tal juustest kinni võtnud, tirinud teda ja peaga vastu põrandat peksma hakanud. N.U oli küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne, tema selgitused köögis olid adekvaatsed ja ei olnud alust arvata, et ta oleks valetanud. Tunnistaja R.S-i poolt tehtud fotodel on näha nutetud silmadega kannatanu, kellel on muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, suu on katki ja verine ning seljas olev valge hommikumantel on üleni verega koos. Fotod on tehtud 16.04.2023 kell 01:15. Kiirabikaardil fikseeriti abikaasade vaheline tüli, vägivald, otsmiku pk hematoom, huule turse, suu sisemised marrastused, kerge peavalu. Peksa sai rusikatega. Jevgeni Laugal ise seletas kõnesolevate sündmuste kohta, et olid sel päeval N.U-ga eelnevalt riidu läinud, kuna viimane nõudis temalt tablette. Ta keeldus, kuid teadis, et N.U võtab pidevalt tema tablette ja oli seepärast oma ravimid ära peitnud. Kui N.U tablette ei leidnud, tuli hoopis tema talle kallale. Siis jooksis N.U koridori ja kukkus trepist alla ning vigastas ennast. 5 Selleks ajaks kui tema K.R-iga telefoni teel rääkima hakkas, oli tal juba verigi ära koristatud. Telefonikõne ajal hakkas N.U kisama, kuna ei uskunud, et kõne on sugulasega. Kinnitas, et nad mõlemad N.U-ga on armukadedad. Ka selles süüteoepisoodis ei riimu süüdistatava ütlused muude kogutud tõenditega. Nii kannatanu kui ka tunnistaja K.R, kes avaldas soovi jääda anonüümseks ning ei tahtnud ka ütlusi anda, kardavad Jevgeni Laugalit. Kõnes häirekeskusele avaldas tunnistaja, et Jevgeni peksab oma naist, mitte et isikud vaidleva häälekalt ning olukord tundus temale nii hull, et pidas vajalikuks abi kutsuda. Väidetava kukkumise versiooni on Jevgeni Laugal väljamõelnud ning kannatanut selles osas ka mõjutanud, mis tingis kannatanu poolt selle versiooni kinnitamist tema juuresolekul. Kohe, kui kannatanu eemale viidi, avaldas ta kiirabile ja politseile, et Jevgeni Laugal tiris teda juustest ja tagus peaga vastu põrandat ning politseiniku hinnangul oli kannatanu adekvaatne, veenev ja ei ole mingit alust arvata, et ta valetab. Samasugust veendumust tekitasid ka kannatanu kohtus antud ütlused. Ka selles süüteo episoodis hindab kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 22.06.2023 süüteo episood Ka 22.06.2023 tekkisid Jevgeni Laugali ja N.U K taaskord kummagi ravimitega seonduvad erimeelsused, mis päädisid kuriteo toimepanemisega, s.o kella 01:50 paiku xxxx korteris x lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale N.U-le raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas N.U, põhjustades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast ja vigastus huule piirkonnas. Sellel korral kutsus politsei välja Jevgeni Laugal, kes tegi häirekeskusesse kõne, et elukaaslane on vaja hullumajja ära viia kuna pööras ära. Küsimusele, et kuidas elukaaslane ära pööras, vastab teataja, et tuli kägistama, võttis teataja tabletid ära. Kägistamine oli toimunud tund pool tagasi, ravimeid on võtnud kahe päeva jooksul. Aadress on Xxxx. Teataja ütleb, et nad on neljakesi. Teataja ütleb enda nimeks Jevgeni Laugal. Taustal on kuulda naisterahva häält, mis ütleb „ vägivaldne inimene /…/ peksad /…“. Teataja palub naisterahval tuppa tulla. Taustal on jälle kuulda naisterahva häält, mis ütleb „aga see kuidas sa mind peksad“. Teataja ütleb, et ta ei lase naisel uksest välja minna. Kannatanu N.U ja tunnistaja T.V omavahel kattuvad ütlused selles osas, et Jevgeni Laugal lõi N.U-d, istus kaksiratsi rinnal ja kägistas teda ning lõi ikooniga pähe, annavad aluse teha tõendamiseseme asjaolude kohta järelduse, et sündmus toimus süüdistuses kirjeldatud viisil. Ikooniga löömist kinnitab Jevgeni Laugal ka ise ning kõnes häirekeskusele räägib ka kägistamisest, kuid omistab selle tegevuse kannatanule, püüdes kohtu hinnangul sel viisil ennast süüst distantseerida. Kõigi, sealhulgas Jevgeni Laugali enda ütluste kohaselt nägi sündmusi pealt ka J.A, kuid viimane ise eitas seda, väites, et lahkus korterist enne kui politsei saabus ja ta ei näinud ei löömist ega kägistamist ega ikooniga löömist. Vormikaamera salvestisel rääkis Jevgeni Laugal, et N.U kukkus trepikojas, kuid kohtus ta sellist versiooni ei kinnitanud ega rääkinud mingist kukkumisest, vaid ainult ikooni pähe määrimisest. Jevgeni Laugal toob kannatanu vigastuste põhjuseks alati trepist kukkumise, mis aga ei ole eluliselt usutav, kuna kohtule esitatud fotode ning kiirabikaartide põhjal ei ole selliste vigastuste saamine nagu N.U-l fikseeritud on, tõenäolised ka korduva kukkumise korral. Jevgeni Laugal püüab süüstada kannatanut selles, et viimane tarbib tablette koos alkoholiga ja siis nö keerab ära, kuid tegemist on ainult paljasõnaliste väidetega. 6 Ka selles süüteo episoodis hindab kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo kvalifikatsioon
lg 2 p 2, 3 kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava Jevgeni Laugali poolt kannatanute korduv löömine käe ja rusikaga näkku ja pea piirkonda, näoga vastu maad löömine ja kägistamine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanud on korduvalt rääkinud ja kinnitanud, et Jevgeni Laugal kasutas nende suhtes vägivalda, mille tagajärjel nad tundsid valu ja said tervisekahjustused. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on kannatanutel tuvastatud valu tekkimine löökidest käe ja rusikaga korduvalt näo ja pea piirkonda, juustest tirimine, näo vastu põrandat tagumine ja kägistamine, mille tagajärjel tekkisid E.T-le tervisekahjustused – verejooks ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas ning N.U-l verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse, vigastus huule piirkonnas ja suu sisemised marrastused. Jevgeni Laugali poolt toime pandud teod täidavad
lg 1 objektiivse koosseisu: löömine põhjustas kannatanutele valu ja lisaks ka kerged tervisekahjustused. Tervisekahjustuse mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 1 lg-st 2, milleks on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi ajal, kui temal oli kehtiv karistus teise isiku kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 2 p 3 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o korduv valu ja kehavigastusi tekitav kehaline väärkohtlemine.
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Jevgeni Laugal ja N.U olid lähisuhtes. Seega esinevad Jevgeni Laugali käitumises
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, teod on toime pandud otsese tahtlusega ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav 04.12.2023 süüteo episood Jeveni Laugalile esitatud süüdistuse kohaselt ründas ta 04.12.2023 kella 20.50 paiku xxxx linnas Xxxx tahtlikult tapmise eesmärgil oma elukaaslast N.U, kuid tahtlik tapmine jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist ja korterisse laskmist ning sundis sellega Jevgeni Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise ja noaga löömisega põhjustas Jevgeni Laugal N.U-le suurt valu ja tekitas tervisekahjustused. 7 Kannatanu N.U sõnul ei teadnud ta 2023.aasta jaanuaris Jevgeni Laugaliga koos elama asudes mehe kriminaalset tausta ja alguses, s.o esimsel kuul olid suhted normaalsed. Hiljem Jevgeni rääkis talle mõnest kuriteost, mitte kõikidest. Seletas, et Jevgenile meeldis lahtise käega vastu nägu lüüa ja need löögid olid alati väga ootamatud. Iseloomustas Jevgenit kui äkilist survestavat manipulaatorit, kes pärast palus vabandust ja andis lubadusi, et vägivald enam ei kordu, et ta rohkem nii ei tee, anna andeks kallis, kõik saab korda. Perioodil enne
lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kvalifikatsioon Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, mis tähendab, et selle toimepanemine on võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon, selle järgi subsumeeritakse tapmine, kui esineb üks või mitu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de 115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel tuleb neile kõigile viidata. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Vastutus tapmiskatse eest eeldab eelkõige tahtlust põhjustada teise inimese surm. Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist. Tegemist oli korduvate noalöökidega ohvri pihta, mis kinnitab et tegemist ei olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt. Noalöögid elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere, kus asuvad mitmed elutähtsad organid, tõendab omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne politsei saabumist, kinnitab seda, et kasutatud vägivald oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et Jevgeni. Laugal sai väga hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel ohver sureb. Jevgeni Laugali tahtlust tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Lisaks ähvardas Jevgeni Laugal ka enne kannatanut tappa ning kordas seda ähvardust ka peksmise ja noaga löömise ajal korduvalt. 12 Tõenditega tõendatud teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide arv ja kiirus ning sihipärasus. Tõendatud on ka see, et Jevgeni Laugal kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse, põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja tervisekahjustusi ning ohver ja sündmuskoht olid rohke veremäärdumisega. Seega sai Jevgeni Laugal väga hästi aru, milline tagajärg saabub. Kuna Jevgeni Laugal lõi kannatanut noaga ülakeha piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööke ei kontrollinud ta mingil viisil sündmuste edasist käiku ning oleks löönud kannatanut veel noaga, kui ukse taha ei oleks saabunud politsei. Tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid politsei kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis J. Laugal poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd vigastuste tegelik raskus. Seega võib kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida pigem süüdistatavate tapmistahtluse kasuks kui kahjuks. Jevgeni. Laugali süü on tõendatud ja põhjuslik seos tema käitumise ja saabunud tagajärje vahel, on olemas - tegemist oli kannatanule tekitatud tervisekahjustuste vältimatu eeldusega. Seega realiseeris ta kannatanut korduvalt noaga keha ja elutähtsate organite piirkonda lüües
Asjaolule, et Jevegeni Laugal oli arvestanud võimaliku raske tagajärje - kannatanu surma saabumisega ning sellega sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Kuna politsei jõudis sündmuskohale üllatuslikult kiiresti, siis jäi tal väga vähe aega ja ta ei jõudnud enam kannatanut tappa. Sel hetkel kui politsei uksele koputas, oli ta tõstnud käe ja tahtis veel kannatanut noaga lüüa aga politsei saabumine tõkestas selle. Selle asemel lavastas Jevgeni Laugal kiiresti enda väidetava ründe kannatanu poolt, lüües ennast ise korduvalt noaga, sest ta sai väga hästi aru, et tappes kannatanu ajal, kui politsei on kohe uksest sisse astumas, ei päästa teda enam miski raskest karistusest. Samas ütleb ekspert, et kannatanu ei saanud endale kõiki vigastusi tekitada ise kuid Jevg eniLaugali puhul oli see tõenäoline. Korduvus (p 4) ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus, s.o vastutust moditseeriv eriline isikutunnus § 24 lg 3 mõttes. Sätte kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist. Jevgeni Laugal on isik, keda on Viru Maakohtu 20.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3315 karistatud
, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, seega omab ta kehtivat karistust teise inimese tapmise eest. Hinnanud tõendeid kogumis, on kohtu hinnangul Jevgeni Laugalile inkrimineeritud kuritegu tõendamist leidnud. Uuritud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Jevgeni Laugal on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Inkrimineeritava kuriteo pani ta toime tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust. Jevgeni Laugal isikuna, keda on tahtliku tapmise eest varem karistatud, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tahtlikku tapmist, mis 13 jäi lõpule viimata Jevgeni Laugalist mitteolenevatel põhjustel, pani toime
lg 1 p 4 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning ta tuleb selles süüdi mõista. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat.
Seega on selle sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastatada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Jevgeni Laugalile karistuse mõistmisel tuleb arvestada süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Karistusregistri kohaselt on temal 5 kehtivat karistust, muuhulgas erinevate raskete isikuvastaste kuritegude eest. 14 Käesolevas kohtuasjas, katsestaadiumisse jäänud jäänud tapmise (mõrva), aga ka kehalise väärkohtlemise eest eest karistuse mõistmisel on kohtu hinnangul kaalukaid asjaolusid, mis tingivad karistuse mõistmise üle selle keskmise määra, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust aga ennekõike Jevgeni Laugali käitumist pärast teo toimepanemist ja kohtus. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Jevgeni Laugali karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jevgeni Laugal on välja mõelnud eluliselt mitteusutavad ja teiste tõenditega mittehaakuvad versioonid kõigis temale inkrimineeritud süütegudews enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud tegudesse. Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Laugali süü on keskmisest suurem, sest kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik, s.o kolm kiiret noalööki rindkerre ja selga ehk elutähtsasse piirkonda ja soov veel noaga lüüa, süüdistatav ründas noaga kannatanut, kellel ei olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras, süüdistatav lavastas küüniliselt kannatanu poolse ründe ehk lõi ise ennast korduvalt noaga. Lisaks on ta ka vägivallakuritegude episoodides pidevalt kannatanut hirmu all hoides, sundinud teda rääkima väidetavat kukkumise juttu ning kannatanuga manipuleerinud. Hiljem kui kannatanu sai rääkida vabalt, et Jevgeni Laugalit kõrval ei olnud, andis kannatanu kohe asjakohaseid ja tõeseid ütlusi. Jevgeni Laugali süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates tuleb nõustuda, et pidades silmas karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke, jääb Jevgeni Laugali süü
lg 2 p 2, 3 ja § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel sanktsiooni üle keskmise määra piiridesse, kuna need süüteod on toime pandud otsese tahtlusega ning ta ennast nendes süüdi ei tunnista. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtu hinnangul Jevgeni Laugali puhul selliseid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub prokurörga täiel määral selles, et Jevgeni Laugalile mõistetava karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Jevgeni Laugal enda käitumises sisalduvat ohte, eitab enda süüd ning ei tunnista isegi seda, mis on vastuvaidlematult tõendatud ja seetõttu ei teadvusta ta endale probleeme ning risk selliste tegude kordumiseks on suur. Kuigi
lg 2 p 2, 3 järgi kavlifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on alternatiivina ettenähtud ka rahaline karistus, siis käesolevas kohtuasjas Jevgeni Laugali süüdistuses kohus selle välistab. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut, ei pea kohus rahalist karistust piisavaks et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituda ning seega mõistab ka selle kuriteo eest vangistusliku karistuse. Jevgeni Laugalile mõistetav vangistus peaks motiveerima teda edaspidi õiguskuulekalt käituma ning piisavalt tõhusalt tunnetama enda õigusvastaste tegude ja käitumise tagajärgi. Vangistuslikku karistust tuleb pidada piisavaks karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks. Seega on kohus üksmeelesel seisukohal, et Jevgeni Laugali väärtushinnangute muutmine, oma tegude sisu ja tagajärgede mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega. Kõigi Jevgeni Laugalile süüks arvatud kuritegude eest mõistab kohus karistuse käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis esitatud määras. IV ASITÕENDID 15 Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selles olevad andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (15 tk): plaat nr 1 - sündmuskoha vaatluse fotod Xxxx plaat nr 2 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised I plaat nr 3 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised II plaat nr 4 - vormikaamera videosalvestis III plaat nr 5 - vormikaamera videosalvestis IV plaat nr 6 - andmebaasist saadud fotod J. Laugalist plaat nr 7 - häirekeskuse kõnesalvestis 04.12.2023 plaat nr 8 - N.U esitatud videosalvestised ja kuvatõmmis 04.12.2023 WhatsApp kõne kohta plaat nr 9 - patrulli fotod N.U-st 16.04.2023 plaat nr 10 - vormikaamera videosalvestis ja häirekeskuse kõnesalvestis 16.04.2023 plaat nr 11 - vormikaamera videosalvestis 16.04.2023 plaat nr 12 - patrullpolitseiniku tehtud fotod N.U-st 22.06.2023 plaat nr 13 - vormikaamera videosalvestis, häirekeskuse kõnesalvestis 22.06.2023 plaat nr 14 - tunnistaja E.A esitatud fotod E E.T-st ja foto saatmise e-kiri plaat nr 15 - häirekeskuse kõnesalvestised 06.02.2023 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 2 nuga ja 7 puuteproovi, mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx/. V MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, s.o 2050,00 eurot. - Kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku summas 310,00 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Leelo Viilile makstud tasu 7089,38 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Ülle Visnapuu Rahvakohtunik Liina Jüriso Rahvakohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.