KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-24-17790 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasi A. hagi B. vastu ühisvara jagamiseks, tahteavalduse ase

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. (hageja) hagi B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks, tahteavalduse asendamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Eelistungina korraldaval kohtuistungil leppisid pooled kokku kompromissitingimustes, mille põhjal koostas kohus 2.10.2025 pooltele kompromissiprojekti. Pooled esitas 27.1.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.
3. kuni 1.16 sõnastuses.
4. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 430lg 5 võimaldab kompromissis osaleda ka menetluses mitteoleval isikul.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi 29.9.2025 istungil.

5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugust kokkulepet esitanud.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 24.11.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot ja 14.6.2025 täiendavat riigilõivu 320 eurot, kokku 770 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o. 385 eurot. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või 3