lg 1 järgi Prokurör Katrin Tron Süüdistatav E.S , isikukood : XXX, elukoht: xxx, EV kodakondsus, emakeel eesti keel, xxx, töökoht xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend – ei kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 08.03.2020 kell: 01.30 kuni 08.03.2020 kell: 18.35 Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.S
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka E.S ’i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.03.2020 s.o 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui E.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 02.02.2021.a. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse E.S-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud 129.60 eurot. Menetluskulusid kokku 1005.60 eurot on süüdistaval võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 83.80 eurot vastavalt maksegraafikule Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700003701. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega E.S-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: DVD-R plaat sündmuskoha fotodega ühes kinnises ümbrikus - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Mootorsõiduk Dacia Duster reg nr: xxx – nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on väljatatud 12.03.2020.politseiparklast aadressil: Tallinn, Rahumäe tee 6/1 mootorsõiduki kasutajale A T - Mootorsõidukist Dacia Duster reg nr: xxx pardakaamera mälukaart, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada mootorsõiduki omanikule P K või tema poolt volitatud isikule või muule seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: -2- E.S`i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.03.2020.a. kella 01:20 paiku Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse pst. 221 maja juures mootorsõidukit Dacia Duster registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,15 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, (lõplik tulemus 1,05 mg/l)), põhjustas liiklusõnnetuse, ta ei tulnud toime sõiduki juhtimisega, sõites vastu pargitud sõidukit BMW registreerimismärgiga x. Sellise tegevusega rikkus E.S liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. ning § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. nõudeid. Kuigi E.S rikkus oma käitumisega ka Liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt
lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 09.03.2020 väärteomenetlus lõpetatud. Seega E.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Süüdistatav E.S , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe järgnevalt:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.03.2020, see on 1 päev, seega kuulub kandmisele 11kuud ja 29 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus E.S suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aastase pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtuistungil jäi süüdistatav E.S sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja õigusabi kulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. -3- Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb E.S süüdi tunnistada
E.S-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot ja õigusabi kulud 129.60 eurot, mis kogusummana 1005.60 eurot kuulub vastavalt kokkuleppele tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.