4-24-2743/8

(244024003389)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi I. A.-L. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 02.08.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024003389, millega II. A.-L. tunnistati süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmiseks 4 kuuks Menetlusalune isik I. A.-L., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX, töökoht X OÜ, e-post XXX RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta I. A.-L. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 02.08.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024003389 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 09.09.2024. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 02.09.2024. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 03.10.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. 1/7 MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi uurija Eduard Blaško koostas 02.08.2024 otsuse väärteoasjas nr 244024003389, mille kohaselt 06.07.2024 kl 16.11 paiku Toila vallas Ida-Virumaal Kõrve-Toila tee 2. kilomeetril juhtis I. A.-L. mootorsõidukit (VW registreerimismärgiga XXX) asulavälisel teel kiirusega 118 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 sätet. Rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks KarS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 20.08.2024 registreeriti Viru Maakohtus I. A.-L. kaebus kohtuvälise menetleja 02.08.2024 otsusele väärteoasjas 244024003389. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Isik tunnistab rikkumist. Tema töötegevus on seotud juhtimisõiguse olemasoluga. Ta sõidab palju. Tal on kolm alaealist last. Juhtimisõiguse äravõtmine tekitab talle põhjendamatut koormust ja piirab tema sissetulekuid oluliselt Ta palub mõista talle maksimaalne trahv või alternatiivselt vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Isi on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Patrullpolitseinik K. P. poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 06.07.2024 kell 16:11 Ida-Viru maakond, Toila vald, KÕRVE – TOILA tee 2 km juhtis I. A.-L. mootorsõidukit kiirusega 118 +/- 5 km/h, millega ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/

1. h)mitte vähem kui 23 km/h võrra. Antud tegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise toimepanemises. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebusega ei ole lisatud ka täiendavaid tõendeid. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole, isiku suhtumisele ning hoiakutele üldiselt liikluses. Menetlusalusel isikul on kehtivad liiklusalased karistused. Vaatamata varasematele karistustele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekamalt käituma määras kohtuvälise menetleia esindaja isikule põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalse rahatrahviga ning kui see pole võimalik siis vähendada juhtimisõiguse äravõtmine minimaalsele perioodile. Kaebuses on isik selgitanud, et ta töötab igapäevaselt täiskohaga autoroolis ning isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga (Kinnisvara haldaja). Samuti on isikul kolm alaealist last ja suur kodulaenu kuumakse ning muud sissetulekud isikul puuduvad. Kaebaja samuti palub arvestada asjaoluga, et kiiruse ületus on antud sanktsiooni minimaalses ulatuses ja kiiruse ületus toimus asulavälisel teel. Isiku poolt kaebuses välja toodud asjaolud, et kiirusületus toimus asulavälisel teel ning kiiruse ületus oli sanktsiooni miinimum määras siis ei muuda seda rikkumist tähtsusetuks. Kiiruse ületamine on alati ohtlik. Samuti menetleja viitab veelkord asjaolule, et isikut on eelnevalt karistatud kahel korral samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest. Rahatrahvid ja lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine ei ole andnud piisavat mõju ning ka antud juhul isik väga soovib karistuseks rahatrahvi, kuid menetleja 2/7 leiab, et järjekordselt rahatrahvi määramine ei anna soovitud tulemust. Kohtuvälise menetleja jaoks on tähtis, et isikule määratud karistus mõjutaks isikut seadusekuulekamalt käituma. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kuna LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse kuni 6 kuuni, on 4- kuuline juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 3 kuud) natuke suurem, kuid menetleja on seisukohal, et isiku süü on samuti keskmisest suurem. Kohtuväline menetleja oma otsuses on selgitanud miks isikule antud karistus määrati ning kordab veelkord. Kui isik tõesti sooviks asuda seadusekuulekamale teele ei rikuks isik järjepidevalt kiiruspiirangu nõudeid. Peale juhtimisõiguse taastumist 06.01.2024 on isik ületanud lubatud sõidukiirust 2 korral ja seda vahemikus 21-40 km/h. Kui isik tõesti teeks vastavad järeldused siis antud rikkumist ei oleks isik toime pannud. Menetleja on seisukohal, et kui isik tõesti sooviks asuda seaduskuulekamale teele (nagu viitab oma kaebuses) siis peale 30.06.2024 toimepandud rikkumist, mille eest isikule määrati 09.07.2024 karistuseks rahatrahv 120 eurot oleks isik pidanud olema eriti hoolas. See karistus oleks pidanud isikut mõjutama ja andma isikule selge signaali, et tuleb end liikluses vaos hoida kuna järgneva rikkumise eest ei pruugi enam rahatrahvi määrata ning isikul on sellekohane eluline kogemus ka hiljaaegu läbitud. Ei saa jätta tähelepanuta, et eelnevalt määratud karistused liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Arvestades süü suurust, isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohtuvälise menetleja, et määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Menetleja leiab, et perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti, tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktepteeritav. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub mingil määral ka isiku ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes. Mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Menetleja rõhutab veelkord, et isikul on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat samalaadset karistust mis ei ole pannud isikut seadusekuulekamalt käituma. Kui isik tõesti teeks eelnevatest rikkumistest omad järeldused ei oleks antud õigusrikkumist toime pannud. Eeltoodule tuginedes kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning rikutud ei ole menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud teo raskusastmele. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub politsei kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3/7 Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Vastavalt kaebusele, ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise faktilisi asjaolusid. 06.07.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kasutati mõõturit Stalker DSR 2X nr DP021146. Mõõdetud kiiruss on 118 km/h, laiendmääramatus on 5 km/h, seega mõõdetuid kiirus on 113 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul, Kõrve-Toila tee 2.-l kilomeetril, 90 km/h. Isikule tutvustati näitu allkirja vastu. Mõõtmine toimus samas suunas liikuva objekti suhtes liikuvast sõidukist, pärissuunalisel teel, sõiduk liikus üksinda, sõiduk eemaldus patrullsõidukist. Doppleri signaal oli ühtlane. Tunnistaja D. K. ütlustest nähtub, et liiklusjärelevalve teostamisel 06.07.2024 Kõrve-Toila tee 2.l kilomeetril oli mõõdetud sõiduki VW XXX kiirust. Kiirus oli fikseeritud 118 km/h, lubatud on 90 km/h. Isik tunnistas rikkumist ja süüd, selgitas, et kiire oli. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta sõitis protokollis näidatuid aja ja kohas, kiirustas ja ületas kiirust. Ta on rikkumisega nõus. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 06.07.2024 kl 16.11 paiku Toila vallas Ida-Virumaal Kõrve-Toila tee 2. kilomeetril juhtis I. A.-L. mootorsõidukit (VW registreerimismärgiga XXX) asulavälisel teel kiirusega 118 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätet. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta juhtis mootorsõidukit, ületades kiirust, ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Liikudes kiirusega vähemalt 113 km/h, sooviski ta ületada kiirust ehk soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Tahtluse poolest on käesoleval juhtumil oluline, et isik tunnistas ütlustes ja kaebuses, et kiiruse režiimi rikkumine oli tingitud kiirustamisest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-5813 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4/7 Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kuna LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse kuni 6 kuuni, on 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 3 kuud) suuremal määral. Karistuse kaalumisel kaks peamist momenti- kas karistada siiski rahatrahviga; kui rahatrahviga karistamine põhjendatud ei ole, kas on alust vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Algul kaalub kohus, kas on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga. Selline karistuse liik on LS § 227 lg 2 järgi on ette nähtud seega kohaldamisele võimalik. Selle karistusliigi kohaldamist soodustab asjaolu, et isikul on kindel töökoht ja kindel sissetulek. Isik on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud väärteokorras kahel korral - 27.04.2023 ja 09.07.2024 ( vt karistrusregistri väljavõte lk 29), esimesel korral juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja teisel korral rahatrahviga summas 120 eurot, mis on tasutud 11.07.2024. Mõlemad rikkumised on kiiruse ületamised LS § 227 lg 2 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt karistuse mõistmisel võetakse arvesse ka aegunud karistusi ( 4-224139/41 p 12, 14). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et isik on ka varasemalt rikkunud kiiruse režiimi ja oli lisaks eelnäidatud karistustele ka varasemalt karistatud Väärteokorras. 27.04.2023 määratud juhtimisõigust vaidlustas isik kohtus ja 29.08.2023 kohtuotsusega ( vt lk 21) jättis kohus isiku kaebuse rahuldamata. Otsusest nähtub, et isiku rikkumine seisnes selles, et ta sõitis asulavälisel teel kiirusega vähemalt 114 km/h ületades kiirust 24 km/h võrra. Otsusest tuleneb sedagi vt lk 2, et isik on ka varsemalt olnud rikkunud kiiruse re,ziimi 11.09.2022 ja 28.03.2023 ja karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidegamis olid tasutud. Kohus sedastas otsuses, et uus samalaadne rkkumine oli toime pandud 27.06.2023 ehk kolme kuu möödumisel viimase väärteo toiepanemisest. Kohus leidiski, et taas rahatrahviga karistamine ei ole enam põhjendatud. Ei saa jätta tähelepanuta, et määratud rahatrahvid liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Isik ikka jätkab kiiruserežiimi rikkumisega. Kohus näeb, et teatud muutus isiku käitumises oli täheldada – nimelt pärast seda, kui isik pani samalaadsed rikkumised toime 11.09.2022, 28.03.2023 ja 27.06.2023 oli isik võimaline hoidma oma käitumist kontrolli all peaaegu aasta kestel, kuni uue rikkumiseni 30.06.2024 ja taas kiiruse ületamine LS § 227 lg 2 alusel, mille eest sai ta karistuseks 120 eurot trahvi. Uue rikkumise kiiruse ületamise paneb ta toime 06.07.2024, nädala aega möödudes viimasest kiiruse ületamisest. Samas rahatrahvide mõju ( lisaks viimases 27.06.2023 juhtumisõiguse äravõtmine) osutus ebapiisavaks, et suunata isikut kindlalt seadusekuulekale käitumisele. On alust juba arvata, et rahalist laadi karistused isikut piisavalt ei mõjuta. Sellises olukorras leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lõpptulemusena põjendatult leidnud, et isikut tuleb karistada muu karistusliigi kaudu, mitte rahatrahviga. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist, mis on õige. See on positiivne, et isik tunnistab süüd. Isik ei väljendanud kordagi selget sõnalist kahetsust, vaid vastupidi, püüdis selgitada, miks tal oli vaja kiirust ületada – sest kiirustas linna. Kohus peab isikule selgitama, et tal on saabunud kindel aeg hakata oma liikluskäitumist tõsiselt parandama ja tegema endale selgeks kiiruse režiimi järgimise kohutuslikkust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmisest alla poole. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada 5/7 ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Isiku poolt kiiruse ületamine on 23 km/h, mis LS § 227 lg 2 definitsiooni vinklis (21 km/h kuni 40 km/
2. h)on pigem miinimumi poole. Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on isik varasemalt väärteokorras liiklusalase süüteo ( kiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi). Oluline ära märkida rääkides menetlusalusest isikust kui liiklejast, et tal on välja kujunemas harjumus rikkuda kiiruse režiimi, seda sõita lubatust kiiremini umbes 21 ja veidi rohkem km/h võrra. Alates 11.09.2022 on isik juba viiendat korda rikkunud kiiruse ületamise režiimi. Oluline ka tegude dünaamika intensiivsustumine – 11.09.2022 , 28.03.2023, 27.06.2023, edaspidi juba 30.06.2024 ja 06.07.2024; tegude vahel esinev aeg hakkas oluliselt lühenema, nüüd rikkumiste vahel juba ainult nädalane paus. Sellises valguses on loogiline jõuda järeldusele, et isikut on mõistlik mõjutada just juhtimisõiguse piirangu kehtestamisega- võtta karistusena juhtimisõigus. Isiku liikluskäitumine nõuab antud juhul tõsisemat mõjutamist juhtimisõiguse äravõtmise kaudu ja arvestades kõiki asjaolusid, ei saa karistuse määr olla miinimumlähedane. Isik oli juba ühel korral juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud lühiajaliseks ajavahemikuks 2 kuuks, see osutus ebapiisavaks. Kohtuväline menetleja määras karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, mis on keskmisest määrast veidi suurem. Kohtu arvates on määratud karistus õige ja õiglane. Arvestades süü suurust (alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on ettenähtud sanktsiooni raames ( kuni 6 kuud) veidi üle keskmise määra. Sellise määra sisse jääb konkreetse isiku süü suurus ( alla keskmise), üks kergendav asjaolu (kahetsus) ja süüdlase isik ( varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste samalaadsete väärtegude toimepanemise eest). Kohus leiab, et 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku töö- ja pereelu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Tegemist on siiki lühiajalisele äravõtmisele lähedase määraga ( LS § 227 lg 2 järgi sanktsiooni piirmäär on 6 kuud). Perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti, tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Kohus möönab, et lastega peres on sõiduki kasutamine mõistlik ja mugav vahend elu korraldamisel. Kohus möönab, et äriühingus töökohta omaval isikul võib esineda vajadus piisavalt kiiresti liikuda objektide vahel ja kõige mõistlikum variant selleks ongi sõiduki kasutamine. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktepteeritav. Isik võib korralada oma töö ja pereelus teatud muutusi seoses 4-kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, see on võimalik ja mõistlik ega tekita isikule ülemääraseid väljaminekuid ega ebaproportsionaalseid ebamugavusi. P 9 lahendis 4-23-1826 on Riigikohus osutanud sellele, et „juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 17).“ Süüdlasel ei ole alust arvata, et liiklusväärtegude toimepanemisel on temale kohaldatavaks karistusliigiks alati rahatrahv. 6/7 Sama lahend: „12. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 1619.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).“ Kohus märgib, et kohtupraktikas on jõutud seisukohtadele, et korduvate liiklusrikkujate puhul sõltuvalt asjaoludest on aktuaalne kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades seejuures karistuse eesmärke ja muid KarS § 56 asjaolusid. Igal juhul ei tohi karistus olla ebaproportsionaalne tehtule ega kitsendada isiku era- ja tööelu põhjendamatult. I. A.-L. puhul sellist ebaproportsionaalsust kohus ei näe. KOHTU MEETMED I. A.-L. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 02.08.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024003389 tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 02.08.2024 otsus väärteoasjas nr 244024003389 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7