← Eesti

2-25-4747/34

Obsah (7)§ 657§ 665§ 430§ 171§ 433§ 178§ 456

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 16.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4747 Tsiviilasi J.M-i hagi I.D vastu kaas

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Kaebuse põhjendamatuse tõttu pole alust peatada selle täitmist kaebuse tagamise korras (

§ 665lg 2).

Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda ja ringkonnakohus määrab kindlaks hagejale hüvitatava kulu summa. 6. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita ning kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Käesolev vaidlus ei ole perekonnaasi viidatud sätte tähenduses, st maakohus saanuks jätta kompromissi kinnitamata vaid juhul, kui see oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikuks olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei oleks võimalik täita. Ükski neist tingimustest 2

(4)pole täidetud, mistõttu tegi maakohus kompromissi kinnitamise ja sellega kaasnevalt menetluse lõpetamise kohta õiged otsustused.
  1. Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
  2. Menetluse käiguga ei ole kooskõlas kostja väited, et kompromissiga saavutatav majanduslik tulemus selgus talle alles pärast istungit ja oli üllatav. Kostja vastas hagiavaldusele esimest korda 28.04.2025 ning tegi ettepaneku anda pooltele aeg võõrandada korteriomand maakleri kaudu ja kui see ei õnnestu ühe osapoole tõttu, saab teine alustada kaasomandis oleva vara müüki täituri kaudu. Vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromiss vastab samadele tunnustele, st kostjal oli enam kui pool aastat enne kompromissiga nõustumist võimalus kaaluda selle majanduslikku mõju, sh hinnata, kas tema enda soovitud viisil korteriomandi võõrandamine annab piisava tulemi talle ja lastele uue eluaseme soetamiseks. 7.
  3. Valdavas osas on ainetu etteheide, et kompromissiga loobus kostja oma õigustest. Kinnitatud kompromissi järgi ei saa kostja nõuda hagejalt alates
  4. a novembrist kuni korteriomandi võõrandamiseni kulude (sh laenumaksete) hüvitamist, aga muudest õigustest kostja ei loobunud. Kostja tõi vahetult enne maakohtu istungit, 24.11.2025 esitatud menetlusdokumendis esile varasemad maksed summas ligi 40 000 €, st ta oli istungiks valmistudes neist teadlik ja otsustas sellegi poolest kompromissi sõlmida. Kuivõrd hageja soovis korteriomandi kohest võõrandamist enampakkumisel, aga kostja tahtis teatavat aega maakleri vahendusel müümiseks, siis on poolte huvide ja majanduskäibe üldise mõttega piisavalt kooskõlas poolte valitud tingimus, et kostja kannab asjaomase viivitusega seonduvad kulud. 7.
  5. Samuti on ainetu kostja väide, et ta ei saanud konsulteerida sõltumatu juristiga. Kostjat esindas istungil lepinguline esindaja, kelle sõltumatust kostja kahtluse alla ei seadnud. 7.
  6. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja hoole all olevate laste huvidega. Lapsed ei ole käesoleva asja menetlusosalised ja kostja ei toonud maakohtu ette asjaolusid, mis võimaldanuks jätta kompromiss laste huvidest lähtuvalt kinnitamata. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaasomandit ei saaks jätta kaasomandi eset kasutatavate ja menetlusosalisteks mitte olevate laste huvides ka lõpetamata. 7.
  7. Kokkuvõttes ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi. Kostja ei too esile kompromissi vastuolu seadusega ja seda ei tähelda ka ringkonnakohus. Kostja huve silmas pidades on kompromiss piisavalt täidetav. Samadel kaalutlustel pole alust anda pooltele täiendavaid tähtaegu.
  8. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

9. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 446,40 € hüvitamist, mis on tasu 2 t õigusteenuse eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks). Kostja vaidles vastu kulu suurusele, sh hageja esindaja tunnitasu määrale. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja märgitud kaebusele vastamise ajakulu (2 t) vajalik ja põhjendatud. Esindaja tasu on siiski põhjendatud määraga 100 €/t. Hageja esindaja ei ole advokaat ja mitteadvokaatidest juristide tavapärane tunnitasu on vahemikus 80–120 €. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada kaebemenetluse kuluna 248 € (= 2 t × 100 + 24%). Rahuldamata jääb hageja taotlus 198,40 € (= 446,40 – 248) hüvitamiseks. Hageja ei taotlenud määruskaebemenetluse kuludelt viivise väljamõistmist. 10. Käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale saab kaevata

§ 433

lg 1 alusel ja menetluskulude jaotuse vaidlustamist võimaldab

§ 178lg 1 ls 1.

Kulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise summad jäävad mõlemad alla

§ 178lg 2 piirmäära, mistõttu ei saa kulude rahalist kindlaksmääramist eraldi 3

(4)vaidlustada. Siiski ei jõustu määrus selles osas enne sisuliste otsustuste jõustumist (

§ 456lg 4 ls 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.