Obsah (11)

§ 162§ 177§ 637§ 405§ 442§ 436§ 232§ 638§ 168§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-100196 Kohtuasi OÜ Europark E

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 780 eurot ilma käibemaksuta (6,5t × 120 eurot/t). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud kuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (4t × 120 eurot/t). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd vaidlus jätkus hagimenetluses. Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (

§ 177lg 4).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga kunagi lepingulistes suhetes olnud. Hageja poolt paigaldatud märgistused paiknesid kaootiliselt, mis raskendab nendest arusaamist. Toimikus olevatelt piltidelt ei ole parkimistingimused loetavad. Kohus on valesti tuvastanud, et poolte vahel oli leping. Kostja endale teadaolevalt hageja parklates ei parkinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse

§ 637lg 2 1 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 17. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 180 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

4 2-25-100196 18. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 19. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

20. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kolm lepingut, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Kostja sõiduk asus leppetrahvide väljastamise aegadel hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõiduki asukoha kohta on esitatud nii fotod kui GPS koordinaadid. Kahel juhul oli maksmata tasu parkimise eest, kolmandal juhul oli sõiduk pargitud selleks ette mittenähtud kohta. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda leppetrahvi iga lepingurikkumise eest, mitte üksnes tasu maksmata jätmise eest. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele.
3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
4. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 26. Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. 27.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

§ 178

lg 1 järgi saab 5 2-25-100196 menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (allkirjastatud digitaalselt) 6