2-23-4359/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-4359 Kohtuasi G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, Kätlin Aun-Janiski, B.G ja R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes, Kätlin Aun-Janiski vastu notariaalakti tühistamise nõudes ning F.J vastu korteriomandi tagastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.07.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik G.D apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): G.D (isikukood XXX) Kostjad (vastustajad):

Kostja I osaühing Kinnisvarabüroo (registrikood 10307231);

Uus Maa Kostja II Notar Kätlin Aun-Janiski (isikukood XXXXXXXXX);

Kostja II B.G (isikukood XXX);

Kostja IV R.F (isikukood XXX);

Kostja V F.J (isikukood XXX).

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võta G.D apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.07.2025. a otsuse peale menetlusse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht 1. G.D esitas hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ja R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja on palunud hagis nimetatud isikud lugeda kaaskostjateks ja kahjusumma 150 000 eurot lugeda jaotatuks nende vahel kohtu äranägemisel. Hageja nõuab F.J ’lt korteriomandi asukohaga XXX tagastamist.

Hagiavalduse kohaselt on kahjunõude aluseks G.D müüjana ja F.J ostjana sõlmitud 02.05.2013 notariaalne müügileping, millega G.D müüs talle kuulunud korteriomandi Tallinnas, XXX F.J-ile müügihinnaga 58 000 eurot. Müügihind oli enne lepingu sõlmimist ostja poolt hoiustatud notari ametialasele kontole ja pooled leppisid müügilepingus kokku, et müüja soovil kannab notar 1821.99 eurot XXX korteriühistu kontole, 2880 eurot vahendustasuna OÜ-le Kinnisvarabüroo Uus Maa, 1000 eurot müüja kontole, 6490.30 eurot XXX korteriühistule pärast ostja poolt kinnituse esitamist lepingu eseme otsese valduse üleandmisest ostjale, 1807.70 eurot müüja kontole tingimusel, et ostja kinnitab korteriomandi otsese valduse üleandmist temale. 44 000 eurot tuli kanda müüja poolt omandatava korteri ostulepingus vastavalt müüja poolt näidatud kontodele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates nimetatud lepingu sõlmimisest. Kui tasumisele kuuluv summa on väiksem kui 44 000) eurot, siis ülejäänud osa nimetatud summast kantakse hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Hageja on seisukohal, et kostjate õigusvastase tegevuse tõttu jäi hageja ilma müügirahast, uuest korterist ja kogu vallasvarast.

Hageja selgitab, et D.K oli hageja korteri müüki korraldav maakler alates 21.03.2013.

02.08.2013 esitas hageja hagi kohtusse ostja, maakleri ja notari vastu, kuid 14.11.2013 määrusega keeldus kohus hageja nõudeid maakleri ja notari vastu menetlusse võtmast, teatades, et nende vastu võib hageja eraldi kohtusse pöörduda, kui hageja leiab hiljem, et nad on talle kahju tekitanud.

Hageja on seisukohal, et D.K ei täitnud maaklerilepingut - ei nõustanud teda, ei korraldanud ostjaga lepingueelseid läbirääkimisi, ei andnud talle teada, mis on ostja soovid müügitehingu notariaalse akti jaoks, maakler koostas müügilepingu projekti ilma hagejaga konsulteerimata.

Maakleri õigusvastase tegevuse tõttu jäi hageja ilma müügirahast, uuest korterist ja kogu vallasvarast. Lisaks on hageja kandnud kodutuna rasket moraalset kahju. Hageja palub kohtul 2 osaühingult Kinnisvarabüroo Uus Maa nõuda kahjuhüvitist 150 000 eurot. Hageja palub lugeda kostjaks I Kinnisvarabüroo Uus Maa oma töötaja D.K ’i vahendusel.

Hageja on seisukohal, et kahju põhjustajateks on ka notar Kätlin Aun-Janiski, XXX KÜ esimees B.G ning ostja F.J , kes kõik olid selles kinnisvarapettuses kaasosalised. Notari tööd kajastab 02.05.2013 notariaalakt, millest nähtub, et müüja oma korteri eest raha ei saa. B.G tegevuse kohta on kohtule esitatud politsei menetlusdokumendist väljavõte, mil viisil ta aastate jooksul kelmusega koostas hageja vastu olematut võlga 6490 eurot, mille ta lasi korteri müügilepingusse panna.

Kuivõrd 02.05.2013 notariaalakt on koostatud ja tõestatud paljude oluliste õigusrikkumistega Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski poolt, võib TsÜS § 40 alusel sellise akti tühistada, mis on tehtud pettus, ähvarduse ja vägivalla mõjul ja see akt on kehtetu algusest peale ning selle alusel hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt.

Hageja on seisukohal, et XXX juhid põhjustasid talle oma ebaseaduslike tegevuste ja otsustega kahju. Hageja kaotas nende sihiliku, pahatahtliku tegevusega oma korteri, tervise, vallasvara ja raha.

Hageja nõuab F.J-ilt korteri tagastamist, mille eest ta raha maksnud ei ole. Hageja on seisukohal, et F.J röövis hagejalt korterisse jäänud vallasvara. Hageja nõuab korteris olnud vallasvarast ilma jäämise kahjuhüvitist rahas 40 000 eurot. Hageja on seisukohal, et kui ta oleks kohe müügiraha kätte saanud, oleks ta saanud kõik asjad, sh mööbli ja riided viia ajutiselt tasulisse hoidlasse. Hageja selgitab, et võttis F.J-iga ühendust, kes teatas asjade väljaviskamise päeva.

Kostjate vastuväited 2. Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmast mitmel põhjusel. Esiteks, hagi ese peab olema esitatud selgelt. Antud juhul on hageja esitanud meeletu koguse täpsustusi esialgsele hagile. Kostja toob välja, et dokumendid on esitatud käsikirjas, mis on mitmes osas loetamatu. Kuigi Riigikohus on praktikas lubanud käsikirjas hagi esitamist, siis peab see ka loetav olema. Antud juhul on kostja jaoks kohati arusaamatu, mida hageja on kirjutanud, kuivõrd käsikiri ei ole loetav. Enamgi veel, on äärmiselt ajamahukas ja ebamõistlik kulutada tunde, et aru saada, mida hageja lõpuks on hagiavaldusena esitanud. Kostja leiab, et hagejal tuleb esitada hagiavaldus ühe koonddokumendina, kuivõrd antud hetkel ei ole võimalik üheselt aru saada, mida hageja nõuab ja kellelt ta seda nõuab (TsMS § 371 lg 1 p 9). Teiseks, igasugused nõuded kostja vastu on aegunud (kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg) ja isegi, kui kohus võtab asja menetlusse, siis plaanib kostja koheselt esitada selle osas aegumise taotluse, mis muudab asja õiguslikult perspektiivituks, mis annab kohtule aluse keelduda asja menetlusse võtmisest, kuivõrd kohtule on teada kostja plaanid. Lisaks ei vastuta maakler lepingu täitmise eest (VÕS § 669 lg 1), mistõttu ei saa kostja olla hageja ees vastutav (TsMS § 371 lg 2). Kolmandaks, hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10).

Neljandaks, kostja hinnangul ei ole kohtule esitatud dokumenti, mis tõendaks hageja isikusamasust (TsMS § 371 lg 1 p 11). Viiendaks, on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kokkuvõtlikult, tuleb kohtul keelduda asja menetlusse võtmisest.

Kostja II notar Kätlin Aun-Janiski hinnangul puudub G.D-l alus temalt kui notarilt kahju nõudmiseks, sest notar ei ole hagejale kahju tekitanud. Notar on tõestanud hagis viidatud 3 lepingu järgides kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas kuulanud ära tehinguosaliste soovid ja ettepanekud, jaganud vajalikud selgitused ja sõnastanud kõik lepingupoolte kokkulepped notariaalaktis. Notar juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et G.D puhul on tegemist sarikaebajaga. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on notari seisukoht G.D hagi menetlusse võtmise küsimuses – mitte võtta menetlusse. Hagis viidatud leping on tõestatud 02.05.2013.

Vastavalt notariaadiseadustiku § 14 lg 1 vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notariaadiseaduse § 14 lg 3 sätestab, et nimetatud nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Seega leiab notar, et hageja nõue on ka aegunud.

Kostja III B.G toob välja, et pärast tsiviilasja 2-07-1547 lõplikku lahendust ja G.D sunniviisilist väljatõstmist korterist nr 8 on möödunud 13 aastat, peale seda KÜ XXX ja hageja vahel polnud mingisugust kontakti. Perioodil 2000. a– 2012. a kõigis kohtuastmetes on läbi vaadatud mitu tsiviilasja ja kümmekond kaebust hageja poolt KÜ XXX suhtes.

Tsiviilasjades tehtud kohtuotsuse alusel oli hageja sunniviisiliselt välja tõstetud ja XXX korter sai maha müüdud. Hageja selgitab, et kui politsei ja kohtutäitur tulid XXX korterit sunniviisiliselt vabastama, siis toad ja esik olid laeni täis vanu asju. Politseinikud ei suutnud teda kohe üles otsida, ta peitis ennast pugedes humanitaarabi vanade asjade hunnikusse. Köök oli uriiniga plastikpudelite kuhje ja esirooja kilekotte täis. Arvatavasti perioodil 2016. a – 2023. a oli hageja ravil. Nüüd ta on jälle hakanud kohtusse kaebama, kui kõik need materjalid 2000. a – 2013. a toimunud sündmuste kohta olid juba vaidlustatud kohtus, millega saab tutvuda arhiivist. Kohtuvaidluste ja kaebuste läbivaatamiseks KÜ XXX pidi pöörduma juriidilise abi saamiseks advokaatide poole, samal ajal hageja kasutas tasuta juriidilist abi, mis tegi KÜ-le XXX suurt materiaalset kahju. TsÜS § 146 alusel kõik kaebused (mida 2-07-1547 ei käsitlenud) on tänaseks aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub B.G end ja KÜ XXX antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Kostja IV R.F avaldas, et soovib alustuseks täpsustada, et tehingud korteriga 8 XXX majas toimusid ajal, kui teda ei olnud Eestis ega olnud ka korteriühistu juhatuses, seega on seda teemat raske kommenteerida. G.D on erinevates avaldustes ja kirjavahetustes toonud välja, kuidas kogu maailm on pikema perioodi vältel tema vastu konspireerunud ja kõik, kellega ta on kokku puutunud, on kellegi agendid ja tema vastu väga vägivaldsed. Mis ei tule välja, on tema asotsiaalne eluviis, mille tõttu majaelanikud pidid kannatama pikaajaliselt tema korterist tuleva leha ja prügi ladustamise pärast. Erinevates kirjades on proovitud leida vägivaldseid seoseid, taas esitades paarikümne aasta taguseid alusetuid kaebusi, mille kohta on varasemalt juba asjaomased asutused ametlikult andnud hinnangu kui põhjendamatutele. Korteriühistu XXX juhatuses on kokku neli liiget. Neist tegeleb jooksvate korteriühistu haldus- ja majandusküsimustega juhatuse esimees B.G , kes saab selle eest ka üldkoosoleku otsusega määratud igakuist tasu. Vähegi suuremad rahalised kulutused või tegevused lepitakse ühistu liikmete vahel kokku korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Eelnevast tulenevalt palub R.F end antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Kostja V F.J selgitab, et tema ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on ära peetud tsiviilasja 2-13-36191 raames aastatel 20132016. Kohtuvaidluses läbiti kõik kolm kohtuastet, milles G.D sai esitada kõik oma nõuded F.J vastu ja F.J esitas kõik oma nõuded G.D vastu. Kohtuotsusele järgnes täitemenetlus ja sellega said 2016. aastal kõik antud korteri müügitehinguga tekkinud vaidlused lahendatud.

Hilisemad kontaktid (rääkimata uutest tehingutest) hagejaga puuduvad. Seega uutest tehingutest tulenevaid nõudeid ei saa G.D-l F.J vastu olla. Isegi kui G.D 11 aastat peale XXX korteri müügilepingu sõlmimist on F.J vastu välja mõelnud uusi nõudeid seoses nimetatud tehinguga (mida 2-13-36191 ei käsitlenud), siis peaks need olema TsÜS § 146 järgi juba 4 aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub F.J teda antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Maakohtu otsus 3. Maakohus võttis vaidlustatud otsuses menetlusse G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Jättis G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Keeldus menetlusse võtmast G.D hagi R.F vastu kahjunõudes, G.D hagi F.J vastu korteriomandi asukohaga XXX tagastamise nõudes, G.D hagi Kätlin Aun-Janiski vastu 02.05.2013 notariaalakti tühistamise nõudes.

Otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ’i ja R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuab F.J ’lt korteriomandi asukohaga XXX tagastamist. 28.11.2024 määras kohus menetlusosalistele tähtaja menetlusse võtmise osas seisukoha esitamiseks. Kostjad on esitanud vastuväited hageja nõuetele, sh aegumise vastuväited. Kohus on küsinud kõigi kostjate seisukohta nende vastu esitatud nõude osas ning kõik kostjad on toonud välja, et hageja nõue on aegunud.

Kohus selgitab, et TsÜS § 143 kohaselt võib kohus või muu vaidlust lahendav organ võtta nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, Notar Kätlin Aun-Janiski, B.G vastu esitatud kahjunõuded on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja kahjunõue F.J vastu ei ole aegunud, kuid see ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

G.D esitas hagi XXX korteriühistu juhatuse liikme R.F vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hageja on seisukohal, et XXX juhid põhjustasid talle oma ebaseaduslike tegevuste ja otsustega kahju. Hageja kaotas nende sihiliku, pahatahtliku tegevusega oma korteri, tervise, vallasvara ja raha. Kohus selgitab, et TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul pidi hageja kütte- ja veetrassiga seotud asjaoludest teada saama hiljemalt 22.06.2006, seega aegus kahju nõue 22.06.2009. Hageja tugineb TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud 30 aastasele aegumistähtajale, kuid kohus selgitab, et tegemist on aegumise maksimaalse tähtajaga, mille möödudes aeguvad nõuded sõltumata kannatanu teadmisest. Kohtu hinnangul ei ole R.F hageja kahjunõudega seotud. Kohus on seisukohal, et R.F vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja nõuab F.J-ilt lisaks kahjunõudele XXX korteri tagastamist. Hageja arvates on ka 02.05.2013 notariaalakt koostatud ja tõestatud paljude oluliste õigusrikkumistega Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski poolt, mistõttu hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt. Kohus selgitab seoses 02.05.2013 notariaalakti tühistamisega ja F.J vastu esitatud korteri tagastamise nõudega, et F.J ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Apellatsioonkaebus 5 4. Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tegelenud maakohus hagiga 2,5 aastat ja seejärel tegi otsuse hagejat ära kuulamata.

Rikutud on kõikvõimalikke menetlusnorme, hageja seisukohtadega pole arvestatud, maakohus on kaitsnud vaid kostjate huve.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

Maakohus leidis, et hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ’i tuleb jätta rahuldamata kuna nende vastu esitatud hagid on aegunud. F.J vastu hagi kahju hüvitamise nõudes jättis rahuldamata nõude põhjendatuse ja tõendamatuse tõttu.

Ringkonnakohus osutab, et isegi juhul, kui kohtule saab enne asja menetlusse võtmist teatavaks, et kostjad tuginevad aegumisele, tuleb hagi menetlusse võtta (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-131-07, p 12 ka 3-2-1-151-14, p 15), millele järgneb kohustuslikuna eelmenetlus vastavalt TsMS §-le 393. Tsiviilasja õigesti lahendamise juures on keskse tähendusega menetlusosaliste menetluslike õiguste tagamine, mis on vahetult seotud kohtu poolt menetluse kui terviku seaduses sätestatud nõuetele vastava läbiviimisega, sh eelmenetluse ülesannete nõuetekohase täitmisega. Eelmenetluse ülesanded sätestab TsMS § 392. TsMS § 396 annab võimaluse küsida hagejalt arvamus hagi vastuse kohta. Ühtegi neist eelmenetluse ülesannete täitmiseks vajalikku toimingut maakohus ei teinud. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poole või poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta 6 Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et tema nõuded kostjate vastu ei ole aegunud, kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg-t 4, § 150 lg-t 3 ja tervisekahjuga seonduvalt § 153 lg 2. Maakohus leidis, et nõuded on aegunud ja jättis hagid rahuldamata. Samas ei ole maakohus välja selgitanud hageja seisukohta aegumise algusaja kohta ning juhul, kui see erineb kostjate seisukohast, millega ta oma väiteid põhjendab ja tõendab. TsMS § 435 kohaselt saab kohus minna otsust tegema üksnes juhul, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis, Sellest tuleneb, et kohtuotsuse tegemise hetkeks peab kohus olema arutanud pooltega ammendavalt menetluslikku seisu, faktilisi asjaolusid ja materiaal- ning menetlusõiguslikke küsimusi ja olema andnud menetlusosalistele õigeaegselt st eelmenetluse raames, võimaluse esitada omapoolsed seisukohad ja vajadusel ka täiendavad tõendid.

14.Ringkonnakohus toob esile, et TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel saab hagi menetlusse võtmata jääta vaid juhul, kui varasem lahend on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Maakohtu viidatud asjas ei menetletud hageja käesolevas asjas esitatud nõuet Kätlin Aun-Janiski vastu, viimane polnud isegi kohtuotsuste järgi kostjaks nimetatud tsiviilasjas. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja esitatud hagi Kätlin Aun-Janiski vastu notariaalakti tühistamise nõudes menetlemisest saab keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Teisi keeldumise aluseid, mis võimaldaks käsitletava hagi menetlemisest keelduda, pole maakohus esile toonud.

16.Maakohus asus ka seisukohale, et hageja nõue F.J vastu XXX korteri tagastamiseks on juba samuti lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191, mistõttu keeldus TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kohus menetlusse võtmast hageja nõuet F.J vastu korteri tagastamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-13-36191 ei esitanud hageja korteriomandi tagastamise nõuet, mistõttu on ebaõige maakohtu väide, et see konkreetne nõue on juba lahendatud. Maakohus on esile toonuid, et nimetatud tsiviilasjas menetleti hageja hagi F.J vastu lepingu tühistamise nõudes ja F.J vastuhagi. Ringkonnakohtu arvates tulnuks maakohtul täpsustada, missugune menetluses olnud nõue välistab hageja käsitletava nõude esitamise. Maakohtul tuleb tuvastada, kas viidatud tsiviilasja menetluses arutati hagi (või vastuhagi), mis on käesoleva hageja hagiga F.J vastu identne, st kas nende võrreldavate nõuete üldine õiguskaitse eesmärk ja õiguslik tagajärg on kattuvad, mis ühtlasi annaks aluse käsitletava nõude menetlemisest keelduda, hoolimata sellest, et konkreetselt samasugust nõuet ei eelmises kohtuasjas ei menetletud.

17.Eeltoodu alusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest /allkirjastatud digitaalselt/ 8