Obsah (8)

§ 371§ 646§ 656§ 641§ 392§ 396§ 230§ 435

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-4359 Kohtu

§ 371lg 1 p 9).

Teiseks, igasugused nõuded kostja vastu on aegunud (kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg) ja isegi, kui kohus võtab asja menetlusse, siis plaanib kostja koheselt esitada selle osas aegumise taotluse, mis muudab asja õiguslikult perspektiivituks, mis annab kohtule aluse keelduda asja menetlusse võtmisest, kuivõrd kohtule on teada kostja plaanid. Lisaks ei vastuta maakler lepingu täitmise eest (VÕS § 669 lg 1), mistõttu ei saa kostja olla hageja ees vastutav (

§ 371lg 2).

Kolmandaks, hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 10).

Neljandaks, kostja hinnangul ei ole kohtule esitatud dokumenti, mis tõendaks hageja isikusamasust (

§ 371lg 1 p 11).

Viiendaks, on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kokkuvõtlikult, tuleb kohtul keelduda asja menetlusse võtmisest. Kostja II notar Kätlin Aun-Janiski hinnangul puudub G.D-l alus temalt kui notarilt kahju nõudmiseks, sest notar ei ole hagejale kahju tekitanud. Notar on tõestanud hagis viidatud 3 lepingu järgides kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas kuulanud ära tehinguosaliste soovid ja ettepanekud, jaganud vajalikud selgitused ja sõnastanud kõik lepingupoolte kokkulepped notariaalaktis. Notar juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et G.D puhul on tegemist sarikaebajaga. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on notari seisukoht G.D hagi menetlusse võtmise küsimuses – mitte võtta menetlusse. Hagis viidatud leping on tõestatud 02.05.

1. Vastavalt notariaadiseadustiku § 14 lg 1 vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notariaadiseaduse § 14 lg 3 sätestab, et nimetatud nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Seega leiab notar, et hageja nõue on ka aegunud. Kostja III B.G toob välja, et pärast tsiviilasja 2-07-1547 lõplikku lahendust ja G.D sunniviisilist väljatõstmist korterist nr 8 on möödunud 13 aastat, peale seda KÜ XXX ja hageja vahel polnud mingisugust kontakti. Perioodil
2. a–
3. a kõigis kohtuastmetes on läbi vaadatud mitu tsiviilasja ja kümmekond kaebust hageja poolt KÜ XXX suhtes. Tsiviilasjades tehtud kohtuotsuse alusel oli hageja sunniviisiliselt välja tõstetud ja XXX korter sai maha müüdud. Hageja selgitab, et kui politsei ja kohtutäitur tulid XXX korterit sunniviisiliselt vabastama, siis toad ja esik olid laeni täis vanu asju. Politseinikud ei suutnud teda kohe üles otsida, ta peitis ennast pugedes humanitaarabi vanade asjade hunnikusse. Köök oli uriiniga plastikpudelite kuhje ja esirooja kilekotte täis. Arvatavasti perioodil
4. a –
5. a oli hageja ravil. Nüüd ta on jälle hakanud kohtusse kaebama, kui kõik need materjalid
6. a –
7. a toimunud sündmuste kohta olid juba vaidlustatud kohtus, millega saab tutvuda arhiivist. Kohtuvaidluste ja kaebuste läbivaatamiseks KÜ XXX pidi pöörduma juriidilise abi saamiseks advokaatide poole, samal ajal hageja kasutas tasuta juriidilist abi, mis tegi KÜ-le XXX suurt materiaalset kahju. TsÜS § 146 alusel kõik kaebused (mida 2-07-1547 ei käsitlenud) on tänaseks aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub B.G end ja KÜ XXX antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata. Kostja IV R.F avaldas, et soovib alustuseks täpsustada, et tehingud korteriga 8 XXX majas toimusid ajal, kui teda ei olnud Eestis ega olnud ka korteriühistu juhatuses, seega on seda teemat raske kommenteerida. G.D on erinevates avaldustes ja kirjavahetustes toonud välja, kuidas kogu maailm on pikema perioodi vältel tema vastu konspireerunud ja kõik, kellega ta on kokku puutunud, on kellegi agendid ja tema vastu väga vägivaldsed. Mis ei tule välja, on tema asotsiaalne eluviis, mille tõttu majaelanikud pidid kannatama pikaajaliselt tema korterist tuleva leha ja prügi ladustamise pärast. Erinevates kirjades on proovitud leida vägivaldseid seoseid, taas esitades paarikümne aasta taguseid alusetuid kaebusi, mille kohta on varasemalt juba asjaomased asutused ametlikult andnud hinnangu kui põhjendamatutele. Korteriühistu XXX juhatuses on kokku neli liiget. Neist tegeleb jooksvate korteriühistu haldus- ja majandusküsimustega juhatuse esimees B.G , kes saab selle eest ka üldkoosoleku otsusega määratud igakuist tasu. Vähegi suuremad rahalised kulutused või tegevused lepitakse ühistu liikmete vahel kokku korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Eelnevast tulenevalt palub R.F end antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata. Kostja V F.J selgitab, et tema ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on ära peetud tsiviilasja 2-13-36191 raames aastatel
8. Kohtuvaidluses läbiti kõik kolm kohtuastet, milles G.D sai esitada kõik oma nõuded F.J vastu ja F.J esitas kõik oma nõuded G.D vastu. Kohtuotsusele järgnes täitemenetlus ja sellega said
9. aastal kõik antud korteri müügitehinguga tekkinud vaidlused lahendatud. Hilisemad kontaktid (rääkimata uutest tehingutest) hagejaga puuduvad. Seega uutest tehingutest tulenevaid nõudeid ei saa G.D-l F.J vastu olla. Isegi kui G.D 11 aastat peale XXX korteri müügilepingu sõlmimist on F.J vastu välja mõelnud uusi nõudeid seoses nimetatud tehinguga (mida 2-13-36191 ei käsitlenud), siis peaks need olema TsÜS § 146 järgi juba 4 aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub F.J teda antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata. Maakohtu otsus
10. Maakohus võttis vaidlustatud otsuses menetlusse G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Jättis G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Keeldus menetlusse võtmast G.D hagi R.F vastu kahjunõudes, G.D hagi F.J vastu korteriomandi asukohaga XXX tagastamise nõudes, G.D hagi Kätlin Aun-Janiski vastu 02.05.2013 notariaalakti tühistamise nõudes. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ’i ja R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuab F.J ’lt korteriomandi asukohaga XXX tagastamist. 28.11.2024 määras kohus menetlusosalistele tähtaja menetlusse võtmise osas seisukoha esitamiseks. Kostjad on esitanud vastuväited hageja nõuetele, sh aegumise vastuväited. Kohus on küsinud kõigi kostjate seisukohta nende vastu esitatud nõude osas ning kõik kostjad on toonud välja, et hageja nõue on aegunud. Kohus selgitab, et TsÜS § 143 kohaselt võib kohus või muu vaidlust lahendav organ võtta nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, Notar Kätlin Aun-Janiski, B.G vastu esitatud kahjunõuded on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja kahjunõue F.J vastu ei ole aegunud, kuid see ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. G.D esitas hagi XXX korteriühistu juhatuse liikme R.F vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja on seisukohal, et XXX juhid põhjustasid talle oma ebaseaduslike tegevuste ja otsustega kahju. Hageja kaotas nende sihiliku, pahatahtliku tegevusega oma korteri, tervise, vallasvara ja raha. Kohus selgitab, et TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul pidi hageja kütte- ja veetrassiga seotud asjaoludest teada saama hiljemalt 22.06.2006, seega aegus kahju nõue 22.06.
11. Hageja tugineb TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud 30 aastasele aegumistähtajale, kuid kohus selgitab, et tegemist on aegumise maksimaalse tähtajaga, mille möödudes aeguvad nõuded sõltumata kannatanu teadmisest. Kohtu hinnangul ei ole R.F hageja kahjunõudega seotud. Kohus on seisukohal, et R.F vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja nõuab F.J-ilt lisaks kahjunõudele XXX korteri tagastamist. Hageja arvates on ka 02.05.2013 notariaalakt koostatud ja tõestatud paljude oluliste õigusrikkumistega Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski poolt, mistõttu hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt. Kohus selgitab seoses 02.05.2013 notariaalakti tühistamisega ja F.J vastu esitatud korteri tagastamise nõudega, et F.J ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191.

§ 371

lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Apellatsioonkaebus 5

1. Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tegelenud maakohus hagiga 2,5 aastat ja seejärel tegi otsuse hagejat ära kuulamata. Rikutud on kõikvõimalikke menetlusnorme, hageja seisukohtadega pole arvestatud, maakohus on kaitsnud vaid kostjate huve. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 6. Ringkonnakohus toob esile, et

§ 646

alusel võib ta otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib käesolevas asjas eelmenetluse läbi viimata jätmine, mistõttu asjas tehtud lahend ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Need on olulised rikkumised

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause järgi 7.

Ringkonnakohus toob esile järgmist. Maakohus võttis vaidlustatud otsusega menetlusse G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes ja sama otsusega jättis G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Maakohus tõi otsuses esile, et ta on küsinud kõigi kostjate seisukohta nende vastu esitatud nõude osas ning kõik kostjad on toonud välja, et hageja nõue on aegunud. Maakohus leidis, et hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ’i tuleb jätta rahuldamata kuna nende vastu esitatud hagid on aegunud. F.J vastu hagi kahju hüvitamise nõudes jättis rahuldamata nõude põhjendatuse ja tõendamatuse tõttu. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes seaduses sätestatud korra järgi asja lahendamata. Maakohus küsis enne hagi menetlusse võtmist kostjatelt seisukohta esitatud hagi osas ning kostjad olid seisukohal, et hagi nende vastu on aegunud, kuid neid teateid saab käsitleda kavatsusena esitada aegumise vastuväide. Ringkonnakohus osutab, et isegi juhul, kui kohtule saab enne asja menetlusse võtmist teatavaks, et kostjad tuginevad aegumisele, tuleb hagi menetlusse võtta (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-131-07, p 12 ka 3-2-1-151-14, p 15), millele järgneb kohustuslikuna eelmenetlus vastavalt

§-le 393. Tsiviilasja õigesti lahendamise juures on keskse tähendusega menetlusosaliste menetluslike õiguste tagamine, mis on vahetult seotud kohtu poolt menetluse kui terviku seaduses sätestatud nõuetele vastava läbiviimisega, sh eelmenetluse ülesannete nõuetekohase täitmisega. Eelmenetluse ülesanded sätestab

§ 392

.

§ 396annab võimaluse küsida hagejalt arvamus hagi vastuse kohta.

Ühtegi neist eelmenetluse ülesannete täitmiseks vajalikku toimingut maakohus ei teinud. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 selgitamiskohustus.

Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poole või poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada.

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta 6 Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et tema nõuded kostjate vastu ei ole aegunud, kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg-t 4, § 150 lg-t 3 ja tervisekahjuga seonduvalt § 153 lg
5. Maakohus leidis, et nõuded on aegunud ja jättis hagid rahuldamata. Samas ei ole maakohus välja selgitanud hageja seisukohta aegumise algusaja kohta ning juhul, kui see erineb kostjate seisukohast, millega ta oma väiteid põhjendab ja tõendab.

§ 435

kohaselt saab kohus minna otsust tegema üksnes juhul, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis, Sellest tuleneb, et kohtuotsuse tegemise hetkeks peab kohus olema arutanud pooltega ammendavalt menetluslikku seisu, faktilisi asjaolusid ja materiaal- ning menetlusõiguslikke küsimusi ja olema andnud menetlusosalistele õigeaegselt st eelmenetluse raames, võimaluse esitada omapoolsed seisukohad ja vajadusel ka täiendavad tõendid.

1. Kuna maakohus jättis menetlusse võetud hagi suhtes eelmenetluse läbi viimata, jättis võimaluse hagejal kostjate vastuväidetele vastata, selgitamiskohustuse, sh tõendamiskoormise osas täitmata, siis tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei ole täitnud menetluslikke eeldusi asjaolude tuvastamisel, millest tulenevalt ei vasta asjas tehtud lahend hagi rahuldamata jätmise kohta sisuliselt üldse seaduses sätestatud nõuetele.
2. Otsusega keeldus maakohus menetlusse võtmast G.D hagi R.F vastu kahjunõudes, F.J vastu korteriomandi asukohaga XXX tagastamise nõudes ja Kätlin Aun-Janiski vastu 02.05.2013 notariaalakti tühistamise nõudes.
3. Maakohtu hinnangul ei ole R.F hageja kahjunõudega seotud. Maakohtu väljendatud seisukohast saab ringkonnakohus aru nii, et ka R.F vastu esitatud kahjunõude aluseks oli müüja G.D ja ostja F.J 02.05.2013 sõlmitud notariaalne müügileping, millega G.D müüs talle kuulunud korteriomandi Tallinnas, XXX F.J-ile müügihinnaga 58 000 eurot, kui R.F õigusvastase tegevuse tõttu jäi ta müügirahast, uuest korterist ja kogu vallasvarast. Maakohus leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, sest R.F ei olnud XXX 30 korteriühistu juhatuse liige ajal, kui tehti otsus, millega kohustati hagejat võõrandama korteriomand aadressil XXX. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja kahju hüvitamise nõude aluseks R.F vastu oli ka väide, et R.F lõikas 12 aastaks hoones (milles asus hagejale kuulunud korter) läbi kütte- ja veetrassi, rikkudes sellega hageja ja kogu hoone olukorda ning põhjustades sellega väga halvad tagajärjed. Hageja tõi esile, et ta oli elu ja surma piiril 12 aastat ilma teenusteta, see oli hageja hinnangul inimsusevastane kuritegu ja sellise nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Ringkonnakohus saab hageja väidetest aru nii, et põhjusliku seose jada, mis kulmineerus hageja kohustusega korteriomand võõrandada ning mille tagajärjel tekkis hagejal tervisekahju põhjustas R.F ajal, kui ta oli KÜ juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et äriregistri kohaselt on R.F olnud XXX 30 korteriühistu (registrikood 80004578) juhatuse liige perioodil 20.02.1997 - 14.03.2002, 27.10.2017 29.12.2017 ja on juhatuse liige alates 29.12.2017 kuni tänaseni. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja hagis esitatud nõue ei saa seotud olla R.F-iga. Teisi seisukohti, mis annaks aluse R.F vastu esitatud hagi mitte menetleda, maakohus ei esitanud.
4. Ringkonnakohus toob esile, et

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, kuid siiski tuleb sel alusel hagi menetlemisest keeldumisel põhjendada, miks mitte ükski hagi aluseks olev asjaolu ei võimalda hageja huvi tagada. 13. Hageja esitas Kätlin Aun-Janiski vastu notariaalakti tühistamise nõude avaldades seisukoha, et 02.05.2013 notariaalakt on kostja kui notari poolt koostatud ja tõestatud paljude 7 oluliste õigusrikkumistega. Hageja tõi esile, et TsÜS § 40 alusel võib sellise akti tühistada, mis on tehtud pettuse, ähvarduse ja vägivalla mõjul ja see akt on kehtetu algusest peale ning selle alusel hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt. Maakohus asus seisukohale, et kuna F.J ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191 ja notariaalakti kehtivuse osas on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, ei lahenda kohus uuesti notariaalakti kehtivuse küsimust. Maakohus keeldus

§ 371lg 1 p 4 alusel 02.05.2013 notariaalakti tühistamiseks.

14.Ringkonnakohus toob esile, et

§ 371

lg 1 p 4 alusel saab hagi menetlusse võtmata jääta vaid juhul, kui varasem lahend on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Maakohtu viidatud asjas ei menetletud hageja käesolevas asjas esitatud nõuet Kätlin Aun-Janiski vastu, viimane polnud isegi kohtuotsuste järgi kostjaks nimetatud tsiviilasjas. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja esitatud hagi Kätlin Aun-Janiski vastu notariaalakti tühistamise nõudes menetlemisest saab keelduda

§ 371lg 1 p 4 alusel.

Teisi keeldumise aluseid, mis võimaldaks käsitletava hagi menetlemisest keelduda, pole maakohus esile toonud.

1. F.J-ilt nõudis hageja lisaks kahju hüvitamisele XXX korteri tagastamist. F.J toob välja, et tema ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on ära peetud tsiviilasja 2-13-36191 raames aastatel 2013-
2. Kohtuvaidluses läbiti kõik kolm kohtuastet, milles G.D sai esitada kõik oma nõuded F.J vastu ja F.J esitas kõik oma nõuded G.D vastu. Kohtuotsusele järgnes täitemenetlus ja sellega said
3. aastal kõik antud korteri müügitehinguga tekkinud vaidlused lahendatud. 16.Maakohus asus ka seisukohale, et hageja nõue F.J vastu XXX korteri tagastamiseks on juba samuti lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191, mistõttu keeldus

§ 371

lg 1 p 4 alusel kohus menetlusse võtmast hageja nõuet F.J vastu korteri tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-13-36191 ei esitanud hageja korteriomandi tagastamise nõuet, mistõttu on ebaõige maakohtu väide, et see konkreetne nõue on juba lahendatud. Maakohus on esile toonuid, et nimetatud tsiviilasjas menetleti hageja hagi F.J vastu lepingu tühistamise nõudes ja F.J vastuhagi. Ringkonnakohtu arvates tulnuks maakohtul täpsustada, missugune menetluses olnud nõue välistab hageja käsitletava nõude esitamise. Maakohtul tuleb tuvastada, kas viidatud tsiviilasja menetluses arutati hagi (või vastuhagi), mis on käesoleva hageja hagiga F.J vastu identne, st kas nende võrreldavate nõuete üldine õiguskaitse eesmärk ja õiguslik tagajärg on kattuvad, mis ühtlasi annaks aluse käsitletava nõude menetlemisest keelduda, hoolimata sellest, et konkreetselt samasugust nõuet ei eelmises kohtuasjas ei menetletud. 17.Eeltoodu alusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest /allkirjastatud digitaalselt/ 8