Obsah (8)

§ 100§ 55§ 120§ 2§ 37§ 121§ 44§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3220 Määruse kuupäev 9. jaanuar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M.J-i kaebus Prokuratuuri kohustamiseks väljastada 28. septembri 2017. a ülekuula

) § 90 lõike 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, täpsemalt sellele, et kohus on asja menetlemisel olnud tegevusetu, rikkudes kaebaja õigust tõhusale menetlusele ning õigust saada enda asjas kohtuotsus.

1. Kohus mõistab kaebaja tahet saada teda puudutavas asjas lahendus võimalikult kiiresti. Kohus selgitab, et halduskohtumenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette tähtaega, mille jooksul tuleb otsustada kaebuse menetlusse võtmine ning teha kohtuotsus. Kohus lahendab üldjuhul kohtuasju vastavalt nende saabumise järjekorrale ja menetluse kestus sõltub kohtu töökoormusest. Kaebaja kaebus on kohtumenetluses olnud veidi üle kolme kuu ning enne kaebaja kaebuse registreerimist on asja menetlevale menetlusgrupile laekunud arvukalt kohtuasju, mida kohus ei ole tulenevalt suurest töökoormusest jõudnud veel lahendada. Kohus on siiski käesolevas haldusasjas teinud mitmeid menetlustoiminguid, et selgitada välja vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning menetluse pooled. Kohus on seisukohal, et ei ole olnud tegevusetu ega rikkunud kaebaja õigust tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks ega õigust saada oma asjas kohtuotsus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. II
2. Kaebaja on esitanud
3. jaanuaril 2026 taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks.

§ 100

lõige 1 sätestab, et kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib pool või kolmas isik kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.

1. Kaebus haldusasjas 3-25-3220 registreeriti halduskohtus
2. oktoobril
3. Kohus osutab, et kaebus haldusasjas 3-25-3220 ei ole olnud halduskohtu menetluses rohkem kui üheksa kuud. Seega ei ole kaebajal veel tekkinud õigust kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamiseks. Tegemist ei ole ka kõrvaldatava puudusega

§ 55lõike 1 mõttes ning puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks.

Kuna kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamise eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kaebaja

1. jaanuari
2. a taotluse haldusasjas 3-25-3220 kohtumenetluse kiirendamiseks rahuldamata (

§ 100lõige 3).

17. Kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamata jätmisest hoolimata jätkab kohus praeguse asja menetlemisega, tehes alljärgnevad menetlustoimingud. III 18.

§ 120

lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ning pooled. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt

§ 2lõike 4 teisele lausele.

7. detsembril 2025 esitatud kaebuse tervikteksti kohaselt on kaebaja esitanud kohustamis- ja hüvitamisnõuded (

§ 37lõike 2 punktid 2 ja 4).

Kohus mõistab, et kaebaja taotleb

1. septembri
2. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamist ja kahju hüvitamist seoses tema isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega (s.o kriminaalmenetluse käigus koostatud
3. septembri
4. a ülekuulamisprotokoll) ning väidetavalt võltsitud dokumendi väljastamata jätmisega. Tulenevalt asja materjalidest mõistab kohus, et kaebaja on kohustamisnõude esitanud Prokuratuuri vastu, taotledes Prokuratuuri kohustamist väljastada talle
5. septembri
6. a ülekuulamisprotokolli originaal. Kahju hüvitamise nõuded on esitatud Prokuratuuri ja PPA vastu. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb vaidlusaluse
7. septembri
8. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist nii Prokuratuurilt kui ka PPA-lt ning kriminaalasja raames väidetavalt tema isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja võltsimisega tekitatud kahju hüvitamist PPA-lt. Kohus lähtub seejuures kaebaja
9. oktoobri
10. a pöördumisest, mille kohaselt on Keskkriminaalpolitsei vaidlusaluse protokolli võltsinud. IV
11. Kaebaja taotleb Prokuratuuri kohustamist väljastada talle
12. septembri
13. a ülekuulamisprotokolli originaal. 1.1.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks riivatud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 1.

1. Prokuratuuri
2. novembri
3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud Prokuratuurile taotlust vaidlusaluse
4. septembri
5. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamiseks. See tähendab, et Prokuratuur ei ole keeldunud väljastamast kaebajale vaidlusalust
6. septembri
7. a ülekuulamisprotokolli originaali ning seega ei ole Prokuratuur oma tegevusega kaebaja õigusi riivanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohustamiskaebus on kohtule esitatud ennatlikult, kuivõrd kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole hetkeseisuga riivatud. Kohtul puudub alus ennetavalt Prokuratuurile kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 1.
8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lõike 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

1. Kaebaja taotleb mõista Prokuratuurilt ja PPA-lt välja hüvitis seoses
2. septembri
3. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamata jätmisega. Kaebaja osutab eraelu puutumatuse riivele ning inimväärikuse alandamisele. 20.
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 20.
5. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud
6. septembri
7. a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et Prokuratuur ja/või PPA oleks tegutsenud õigusvastaselt ning et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud ning seetõttu ei ole ka RVastS § 7 eeldused täidetud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 20.
8. Nagu kohus eelnevalt osutas, ei ole Prokuratuur keeldunud kaebajale väljastamast vaidlusalust
9. septembri
10. a ülekuulamisprotokolli originaali. Seega ei saanud Prokuratuur kaebaja väidetud viisil tema õigusi mitte kuidagi rikkuda ning talle kahju põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lõike 1 nõuded ei ole täidetud. 20.
11. PPA
12. detsembri
13. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kuigi kaebaja on esitanud
14. juulil 2023 PPA-le kohase taotluse vaidlusaluse
15. septembri
16. a ülekuulamisprotokolli väljastamiseks, siis PPA ei ole soovitud dokumendi väljastamisest keeldunud. PPA
17. detsembril 2025 esitatud materjalidest nähtub, et PPA valduses ei olnud kaebaja taotluse lahendamise ajal kaebaja soovitud vaidlusalust
18. septembri
19. a ülekuulamisprotokolli. Seega ei saanud PPA kaebajale
20. septembri
21. a ülekuulamisprotokolli väljastada ning PPA-le etteheidetav tegevus kaebaja õigusi mitte kuidagi rikkuda ning talle kahju põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lõike 1 nõuded ei ole täidetud. 20.
22. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub eelnevalt kirjeldatud asjaoludega seoses kaebeõigus Prokuratuuri ja PPA vastu hüvitamisnõude esitamiseks. Kohus tagastab

§ 121

lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja taotleb

1. septembri
2. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. 20.
3. Kohus peab vajalikuks osutada, et isegi kui jaatada kaebeõigust PPA vastu esitatud hüvitamiskaebuse osas, siis kuuluks hüvitamiskaebus kirjeldatud osas tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 2¹ alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive oleks väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Kohus osutab, et PPA poolt vaidlusaluse

1. septembri
2. a ülekuulamisprotokolli väljastamata jätmine ei saanud põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Vaidlusaluse
3. septembri
4. a ülekuulamisprotokolli mittesaamine konkreetselt PPA-lt ei saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi, kuna PPA selgitas, kuhu tuleb kaebajal soovitud dokumendi saamiseks pöörduda. Kaebajal oli võimalik pärast
5. juulil 2023 PPA-lt vastuse saamist pöörduda Harju Maakohtu poole. Samuti on kohus seisukohal, et PPA vastu esitatud hüvitamiskaebuse edulootused on vähesed. Nagu kohus eelnevalt osutas, siis PPA ei tegutsenud kaebaja
6. juuli
7. a taotluse lahendamisel õigusvastaselt. PPA valduses ei olnud kaebaja soovitud
8. septembri
9. a ülekuulamisprotokolli.
10. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist ka seoses tema isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega (s.o kriminaalasjas nr 16221000014 (kohtumenetluse nr 1-18-437) koostatud
11. septembri
12. a ülekuulamisprotokoll). 21.
13. Asja materjalidest nähtub, et PPA-le etteheidetavad väidetavad teod toimusid kriminaalmenetluse käigus. Seega taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. SKHS § 11 lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku
14. või
15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Sama sätte lõikest 4 tuleneb, et kui isik jättis mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. 21.
16. Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. 21.
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu M.J-i kaebuse osas, milles ta taotleb kahju hüvitamist seoses tema isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega. V

1. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja muid menetluslikke taotlusi ning kohus jätab need sel põhjusel läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)