) § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas sissetuleku, mida võlgnik ei ole kohtule ega võlausaldajatele avaldanud ja sellega on võlgnik oma vara varjanud. Sellest sissetulekust saanuks võlgnik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik seda ei teinud ning sellega on kahjustatud võlausaldajate huvid. Analüüsides kontoväljavõtteid, nähtub, et 03.05.2022 on võlgnikule tehtud pensioni väljamakse summas 3013,62 eurot. Seda võlgnik aruandes välja ei toonud. Lisaks nähtub, et 03.05.2022 on pensioni väljamaksest tasutud 2000 eurot T G.J-ile (võlgniku poeg) selgitusega „makse oma kontode vahel“. Nähtub, et võlgnik haldab alaealise lapse kontot samuti, sest enamik makseid on oma kontode vahel, makse saajaks T G.J. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ei ole tahtlikult vara varjanud. Kohus aga leiab, et tegemist on süülise käitumisega. 3013,62 eurot on võlgniku sissetulekute juures suur summa ning võlgnik pidanuks aru saama, et tegemist on märkimisväärse varaga ning et sellest rahast tuleks kasvõi osaliselt püüda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist vara varjamisega, sest aruandesse võlgnik seda raha ei märkinud ning süülise võlausaldajate huvide kahjustamisega, sest võlgnik ei püüdnud midagi võlausaldajatele tagasi maksta. Ärakuulamisel selgitas võlgnik 2000-eurost väljamakset oma alaealise poja kontole, mida võlgnik haldab, sellega, et raha läks tema vanematele. Täpsemalt aga võlgnik midagi selgitada ei osanud. Kohus leiab, et see väide ei ole usaldusväärne, kuna puuduvad konkreetsed faktid, millega seda väidet seostada. Puudub seos võlgniku ja tema vanemate ning võlgniku lapse konto ja võlgniku vanemate vahel. Ärakuulamisel ei osanud võlgnik ka selgitada, miks kannab võlgnik talle laekunud summadest (toetused, palk jne) üle kohe lapse arvelduskontole. Võlgnik ütles, et seda on vaja kommunaalmaksete jaoks, sest korter kuulub lapsele. Kohtule jääb ka see väide arusaamatuks, sest kommunaalmakseid võib sooritada igalt kontolt ning vajadus kontode vaheliste tehingute jaoks puudub. Pigem viitab see sellele, et võlgnik püüab oma tehinguid kohtu ja võlausaldajate eest varjata, sest võlgniku lapse kontoväljavõtteid võlgnik kohtule aruandluse raames esitama ei pea. Seetõttu on kontrollimatu väide, et seda raha kasutatakse vaid kommunaalmakseteks. Kohus leiab, et võlgnikule pidi olema arusaadav, et kogu oma tulu tuleb aruandluses esitada, samuti tuleb esitada kulud. Võlgnik ei ole seda teinud ega ärakuulamisel usaldusväärselt selgitanud.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks, et rikkumine oleks süüline. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 3
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.