← Eesti

2-23-5736/24

Obsah (5)§ 101§ 100§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 28. veebruar 2025.a, Tallinnas Tsiviilasi A.E.A, A H A hagi A.A vastu el

§ 101). 3.

Välja mõista A.A-lt A.E.A ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 24.01.2029.a summas 260,33 eurot (249,78 eurot baasumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

  1. Välja mõista A.A-lt A H A kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi
  2. detsember 2022.a kuni
  3. aprill 2023.a eest kogusummas 701,49 eurot (

§ 101). 5.

Välja mõista A.A-lt A H A ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.2031.a summas 221,28 eurot (249,78 eurot baasumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 1

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

  1. Elatis tasutakse iga kuu eest ette
  2. kuupäevaks T.A arvelduskontole nr xxxx märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
  4. Hagejad esitasid 14.04.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõuetes. Hagejad paluvad välja mõista elatise seaduses ettenähtud miinimumsummas, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale

§-le

  1. Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi 23.12.2022.a. kuni 13.04.2023.a eest A.E.A-le kogusummas 835,24 eurot ja A H A-le kogusummas 709,95 eurot. Hagejad leiavad, et viibivad kostjaga koos alla 7 päeva kuus. Hagejad paluvad kohtukulud jaotada vastavalt seadusele. Kostja vastuväited ja põhjendused
  2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagejad ei ole enda ühe kuu vajadusi tõendanud. Kostja annab hagejatele vahetult ülalspidamist, nt tasub sidekulud. Elatisnõudest tuleb maha arvaetada ka sotsiaalteostused. Hagejad ei ole tagasiulatuva nõude osas esitanud selgitusi ja tõendeid, mida nad on varem teinud elatise nõudmiseks ning kas on pöördutud kostja poole. Hagejad viibivad kostjaga koos 6,5-7,41 päeva kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise 2 asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  6. Kohus tegi pooltele ka 01.10.2023.a kompromissettepaneku (dtl 158-160). Hagejad nõustusid kompromissettepanekuga (dtl 163). Kostja sellega ei nõustunud (dtl 166).
  7. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 14.04.2023.a miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt

§-le 101 (dtl 4-5).

  1. Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, sest hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Samuti kui hagejad viibivad kostjaga, siis kannab kostja vahetuid kulusid (dtl 34-37).
  2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 10. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

§ 101

lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lõige 1).

Kohtule jääb muuhulgas

§ 102

lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

  1. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 14.04.2023.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
  2. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
  3. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  6. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
  7. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
  10. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hagejate emal kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate 3 ema töötasu on 2300 eurot kuus (dtl 175).
  11. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja töötasu on keskmiselt 2818-3710 eurot kuus (dtl 111).
  12. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas.
  13. Kostja on märkinud, et annab hagejatele ülalpidamist ka vahetult, näiteks maksab hagejate sidekulud. Kostja on esitanud kohtule Telia Eesti AS paketi väljavõtte, millest nähtub, et kõikide sideteenuste kuutasu on kokku 75,49 eurot (dtl 35, 37, 109). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik nende kuludega arvestada, kuna kostja ei ole väljatoonud, mis summas ta igakuiselt hagejate eest sidekulusid tasub.
  14. Kostja on palunud elatist vähendada hagejatega viibitud aja võrra, mis on kostja väidetel 6,5-7,41 päeva kuus (dtl 209-212). Hagejad vaidlevad sellele vastu ning leiavad, et hagejad viibivad kostjaga kuus kokku keskmiselt 6,58 päeva (dtl 194). 20.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 21.

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

  1. Harju Maakohtu 16.04.2024.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-23-7778 (dtl 197-200) nähtub, et kostja viibib hagejatega alates kohtumääruse jõustumisest (18.04.2024.a): - paaris nädalavahetusel isaga reede õhtul kella 18:00 kuni pühapäeva õhtul kella 17:00-ni; - paarisaastatel suusavaheaja ja sügisese vaheaja isaga ning emaga kevadvaheaja, paaritutel aastatel vastupidi. Koolivaheaja suhtlemiskord algab koolivaheaja esimese täisnädala esmaspäeval kella 12-st ja lõpeb sama nädala pühapäeval kell 17, kui lapsed lähevad suhtluskorra alusel teise vanema juurde; - jõuluvaheajast veedavad lapsed paarisaastatel jõuluvaheaja esimesest päevast kuni 29.12 keskpäevani emaga ja alates 29.12 keskpäevast kuni koolivaheaja viimase päeva kella 17-ni isaga, paaritutel aastatel vastupidi; - kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis veedavad lapsed suvisest koolivaheajast paarisaastatel kaks juulikuu esimest täisnädalat ja augustikuu esimese täisnädala emaga ja kaks juulikuu viimast täisnädalat ja augustikuu teise täisnädala isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Koolivaheaja suhtlemiskord algab koolivaheaja esimese täisnädala esmaspäeval kella 12-st ja lõpeb vastava nädala pühapäeval kell 17, kui lapsed lähevad suhtluskorra alusel teise vanema juurde; - koolivaheaegadel ei kehti esimeses punktis märgitud suhtluskord, s.o paaris nädalavahetusel isaga reede õhtul kella 18:00 kuni pühapäeva õhtul kella 17:00-ni; - ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isa sünnipäeva isaga:  kui isa sünnipäev langeb koolipäevale, ei ööbi lapsed isa juures, vaid veedavad isaga pealelõunase ajal, arvestades koolikohustuse täitmist. Kui isa sünnipäev langeb nädalavahetusele, mida lapsed suhtluskorra järgi ei veedaks isaga veedavad lapsed selle nädalavahetuse isaga täiendavalt ja seda ei asendata; 4  kui ema sünnipäev langeb nädalavahetusele, mille lapsed veedaks suhtluskorra järgi isaga, veedavad lapsed selle nädalavahetuse emaga ja seda ei asendata; - emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva veedavad lapsed alati isaga. Kui vastav päev langeb ajale, mil lapsed viibivad suhtlemiskorra kohaselt teise vanemaga, vahetavad vanemad emadepäeva ja isadepäeva nädalavahetuse emadepäevale ja isadepäevale järgneva nädalavahetusega ilma, et selle kohta oleks vaja sõlmida eraldi kokkulepet;
  2. Eeltoodust nähtub, et kuni 17.04.2024.a ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates 18.04.2024.a kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib kostja hagejatega kokku keskmiselt 6 päeva kuus.
  3. Kohus selgitab, et tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga paaris nädala nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva kella 17:00-ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2 x 2).
  4. Paaris aastatel veedab kostja suusa- ja sügisvaheaja koos hagejatega, mis teeb kokku 14 päeva (7 + 7) ning paaritutel aastatel üksnes kevadvaheaja, mis teeb 7 päeva.
  5. Jõuluvaheaja veedab kostja hagejatega paaris aastatel 2 nädalat ja paaritutel aastatel 1 nädal (jõuluvaheaeg kestab alates 2025.a 3 nädalat).
  6. Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada paaris aastatel 28 päeva (14 + 14 = 28). Paaritutel aastatel 14 päeva (7 + 7 = 14).
  7. Suvekuudel viibib kostja hagejatega, paaris aastatel juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustikuu teise täisnädala (7 päeva). Paaritutel aastatel juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustis kuu esimese täisnädala (7 päeva). Seega viibib suvevaheajal kostja hagejatega nii paaris aastatel kui paaritutel aastatel kokku 21 päeva (14 + 7 = 21).
  8. Kohus leiab, et isa sünnipäeva päevaga, ei saa arvestada lisapäevaga, kuivõrd suhtluskorra määruse kohaselt viibivad hagejad koolipäeval kostjaga üksnes mõned tunnid. Samuti ei ole võimalik lisapäeva arvestada selle järgi, kui kostja sünnipäev langeb nädalavahetusele, mida lapsed suhtluskorra järgi ei veedaks kostjaga, kuid siiski veedavad täiendavalt nädalavahetuse ning seda nädalavahetust ei asendata, kuivõrd sama kord kehtib ka hagejate ema puhul, s.o võrdselt mõlema vanema puhul. Samuti ei saa arvestada lisapäevaga isadepäeval, kuivõrd sellisel juhul vahetavad vanemad nädalavahetused ära.
  9. Kokkuvõtlikult veedavad hagejad kostjaga koos paaris aastatel 5,52 päeva kuus (4 + 28 + 21 = 53 x 12 (kuud) : 100 = 6,36) ning paaritutel aastatel 4,68 päeva kuus (4 + 14 + 21 = 39 x 12 (kuud) : 100 = 4,68). Kokkuvõttes teeb see keskmiselt 6 päeva kuus (6,36 + 4,68 =11,4 : 2 = 5,52).
  10. Kohus selgitab täiendavalt, et ei nõustu kostja arvutustega, mille järgi hagejad viibisid näiteks 2024.a kostjaga koos 7,41 päeva kuus (dtl 209-210). Esiteks on kostja arvutanud nädalavahetused paaritu nädala järgi. Suhtluskord näeb aga ette, et hagejad veedavad isaga iga paaris nädala vahetuse. Seega on hagejad kostjaga koos aprillis 2024.a mitte 19.0421.04, vaid 26.04-28.04 (kokku 2p), mais 10.05-12.05, 24.05-26.05, mis on ka isa sünnipäeva nädal (kokku 4p), juunis 14.06-16.06, 28.06-30.06 (kokku 4p), juulis 15.0728.07 (kokku 14p), augustis 12.08-18.08 (kokku 7p), septembris 6.09-8.09, 27.09-29.09 (kokku 4p), oktoobris 4.10-6.10, 18.10-20.10, sügiavaheaeg 21.10-27.10 (kokku 11p), november 1.11-3.11, 8.11-10.11, 22.11-24.11 (kokku 6 p), detsember 6.12-8.12, 20.1222.12, 29.12-30.12 ( kokku 7p). Seega 2024.a perioodil 18.04.2024-31.12.2024 viibisid hagejad suhtluskorra järgi kostjaga koos 59 päeva. Selle perioodi peale teeb see kokku 5 päeva kuus (kuivõrd suhtluskord jõustus ja hakkas kehtima alates 18.04.2024.a, siis ei saa arvutamise aluseks võtta 12 kuud, vaid 8,5 kuud, (18.04-31.12), mis teeb 59 x 8,5 (kuud) : 100 = 5,01 päeva). Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks.
  11. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejatele makstavate toetustega ning 5 vähendada selle võrra tasumisele kuuluvat elatist (dtl 35).
  12. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

  1. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada.
  2. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et tasub elatist hagejate kontodele (dtl 188). Hagejate ema ei akstepteeri hagejate kontole kantud raha tasutud elatisena. Hagejate ema on kostjat sellest eelnevalt ka teavitanud, kuid kostja jätkas summade kandmist hagejate kontodele (dtl 195, 203).
  3. Kohus leiab, et elatiseraha kandmine alaealise kontole, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning see ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Alaealise kontole raha kandmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbirääkimata teise vanemaga, kes reaalselt korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on elatist andnud. Seega kostja poolt hagejate pangakontodele saadetud raha, ei ole ülalpidamise andmine ning kohus sellega ei arvesta.
  4. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb elatis välja mõista alates 14.04.2023.a vastavalt

§-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. 38. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu eest ette

  1. kuupäevaks.
  2. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana (dtl 4-5). Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta
  3. aprillil vastavalt

§101lg-tele 3-6.

Tagasiulatuva elatise nõue 40. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2022.a. kuni 13.04.2023.a eest A.E.A-le kogusummas 835,24 eurot ja A H A-le kogusummas 709,95 eurot (dtl 4-5). Hagejad paluvad tagasiulatuva elatise väljamõista tagasiulatuva nõude perioodil kehtinud elatise miinimmääras. 41.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

  1. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt, ei ole kostja elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 17 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt. Perioodil 23.12.2022.a kuni 13.04.2023.a puudus poolte vahel kehtiv suhtluskord.
  2. Tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2023.a kuni 31.12.2023.a ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 225,64 eurot, 01.01.2024.a kuni 31.03.2024.a 215,64 eurot ning alates 6 01.04.2024.a 260,33 eurot.
  3. Seega, kuivõrd hagejad on palunud tagasiulatuva elatise välja mõista miinimumsummas, siis tuleb perioodi 23.12.2022.a kuni 13.04.2023.a eest A.E.A-le välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 825,28 eurot (65,52 (225,64 : 31 = 7,28 x 9) + 646,92 (215,64 x 3) + 112,84 (260,33 : 30 = 8,68 x 13) ja A H A-le kogussummas 701,49 eurot (vähendame 825,28 eurot 15% võrra vastavalt

§ 101lg 7).

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  2. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 5879,68 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  3. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.