Obsah (6)

§ 405§ 637§ 442§ 638§ 639§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 15. oktoober 2025 Tsiviilasja number 2-24-10482 Tsiviilasi V

) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 916 eurot 50 senti, seega ei ületa see

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus selgitab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

§ 442

lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Nimetatud luba tuleb

§ 637

lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on 2 lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole

§ 442

lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus

§ 637

lg 2 1 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on

§ 637

lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm, 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13). 5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmisel seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§ 405lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte.

See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

6. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 7. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 245 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 150lg 1 p 2, lg 4).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada ringkonnakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 3