) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi V.V vastu kahju hüvitamise nõudes. 22.09.2025 on menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18014 peatatud kuni kostja üldõigusjärglase välja selgitamiseni. 07.01.2026 palus hageja kohtul lõpetada hagimenetlus V.V (ik XXX, surnud xxxx) asja nr 224-18014 suhtes, kuna siiani pole võlgniku pärijaid tuvastatud ega pärimismenetlust Eestis algatatud. Isik suri xxxx, mille alusel võib pärimismenetlus toimuda seal ning info selle kohta puudub.
lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Võttes arvesse, et võlgniku pärijaid ei ole siiani tuvastatud ega pärimismenetlust Eestis algatatud, esineb kohtu hinnangul alus käesolevas tsiviilasjas menetluse uuendamiseks. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb hagi jätta läbi vaatamata
Aluseid hageja taotluse rahuldamisest keeldumiseks ei esine. Kohus jätab läbivaatamata Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi V.V vastu kahju hüvitamise nõudes. 2 2-24-18014 Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (
Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kanda. Võttes arvesse, et kostja ei ole kohtumenetluses osalenud jäävad menetluskulud kindlaksmääramata.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.