KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Janar Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinn Haldusasja

) §-de 32, 37, 39 ja § 40 lg 6 alusel ajutise raadioloa Duo Media Networks OÜ-le edastada raadioprogrammi „Raadio Duo“ 08.09.˗ 07.12.2022 levipiirkondades Harjumaa ja Järvamaa. TTJA andis sama otsuse p-ga 2 ajutise raadioloa AS-le Postimees Grupp edastada raadioprogrammi „Raadio MyHits“ 01.10.˗31.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa. TTJA keeldus sama otsuse p-ga 3 ajutiste raadiolubade väljaandmisest järgmistele taotluse esitanutele: 1) Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo” 08.09.˗07.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa; 2) Duo Media Networks OÜ 19.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo“ 08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa ja Läänemaa; 3) AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio MyHits” 01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa; 4) AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Elmar” 01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa; 5) AS Postimees Grupp 21.07.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Narodnoe Radio” 01.09.˗30.11.2022 levipiirkonnas Tartumaa; 6) A.Q 01.08.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa” 08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Raplamaa ja Läänemaa; 7) OÜ Head Uudised 01.08.2022 taotlus edastada raadioprogrammi “Raadio Duo LõunaEesti” 08.09.˗07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. TTJA põhjendas keeldumist kokkuvõtlikult järgmiselt: 1)

näeb ette, et raadioprogrammi saab edastada kas alalise, s.o avaliku konkursi käigus omandatud tegevusloa, või ajutise tegevusloa alusel. Meediateenuste seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt antakse ajutine luba juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga tegevusega, mis on seotud mõne sündmuse kajastamisega (nt Viljandi Folk). Programmi edastatakse tavaliselt vaid mõned päevad ja selle eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses tulu teenida. Seetõttu on ajutise raadioloa alusel toimivad programmid vabastatud

§-s 8 ette nähtud programmi struktuuri nõuetest ning ajutise raadioteenuse osutaja on vabastatud kõrvaltingimuste kohaldamisest ja jätkusuutlikkuse tõendamisest. Ajutise raadioloa alusel tegutseja ei pea raadioloa saamiseks läbima avalikku konkurssi. Need asjaolud muudavad ajutise raadioloa alusel programmi edastamise märkimisväärselt lihtsamaks. Kuid peab jälgima, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni 2

§ 37ümber sisustamist.

Viidatud säte annab haldusorganile laia diskretsiooniruumi, otsustamaks ajutiste raadiolubade väljastamise üle. Sõnastatud põhimõtted lähtuvad

§-s 37 sätestatust ning muudavad diskretsiooniotsuse tegemise raadiotegija jaoks läbipaistvamaks ja ette ennustatavamaks. Nende põhimõtete kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks. Ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul. Ühe meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud; 3) raadiotegemiseks peab taotlema ka sagedusloa. Raadiosagedused on äärmiselt piiratud ressurss, mille pikaajaline kommertskasutusse andmine eeldab reeglina sageduse eelnevat testimist. Ajutised raadioload võimaldavad testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis; 4) varasematel aastatel väljastati aastas ca 10 ajutist raadioluba, kuid

1. a-l väljastati 72 ajutist raadioluba ja
2. a-l 41 ajutist raadioluba. Duo Media Networks OÜ on neist olnud meediateenuse osutajaks 56 väljastatud ajutise raadioloa puhul. Seega
3. a ja
4. a ajutistest raadiolubadest on ca 50% väljastatud sellele ettevõtjale, ülejäänud 50% väljastatud ajutistest raadiolubadest jaotuvad 8 meediateenuse osutaja vahel. Nõudlus ajutiste raadiolubade järele on turul järsult kasvanud. Suurenenud nõudlust ei ole mõistlik varasemale tasemele suruda, sest nii väheneb võimalus uute sageduste testimiseks, mida hiljem oleks võimalik avaliku konkursi käigus turuosalistele alaliseks kasutamiseks väljastada. Samas tingib muutunud turuolukord võrdsete võimaluste, konkurentsi ja meediapluralismi tagamiseks vajaduse panna paika konkreetsemad põhimõtted, millest ajutiste raadiolubade väljastamisel edaspidi lähtutakse. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Meediateenuste seaduse eelnõu seletuskiri selgitab lisaks, et erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse ette nõuded, mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste osutamisel; 5) Duo Media Networks OÜ ja AS Postimees Grupp kuuluvad mõlemad MM Grupp OÜ kontserni. TTJA enne
5. a raadiolubade konkurssi läbi viidud turuanalüüs näitas kontserni osaks raadioturul ca 35%. Teisele raadioturu osalisele kuulub kuulajaandmete põhjal ligikaudu sama suur osa raadioturust, kuid siinkohal on oluline arvestada, et TTJA läbi viidud analüüs ei hõlmanud ajutise raadioloa alusel tegutsevate jaamade kuulajastatistikat. Nt programm „Raadio Duo“ alustas oma tegevust 08.03.2022 ja on sellest ajast saati olnud kättesaadav 7 levipiirkonnas. Kuigi tegutsetakse ajutise raadioloa alusel, jäetakse kommunikatsioonitegevuses mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Võrdluseks, et nt alaliste regionaalsete raadiolubade puhul on keskmine levipiirkondade arv raadioprogrammi kohta 1,
6. Seetõttu võib eeldada, et „Raadio Duo“ kuulajaskonna andmete uuringus kajastamine muudaks tõenäoliseks oluliselt MM Grupp OÜ kontserni raadioturu osakaalu näitajaid. Samuti võib ka teiste ajutiste lubade alusel toimivate raadioprogrammide kuulajastatistika avaldada märkimisväärset mõju üldisele raadioturu jaotusele. Olukorras, kus üks meediakontsern hõivab ligi 50% ajutistest raadiolubadest ja ligi 35% alaliste raadioprogrammide raadioturust, on reaalne oht märkimisväärse turujõuga (vähemalt 40% turuosast) ettevõtte tekkimiseks. Seeläbi halveneks konkurentsiolukord raadioturul ja kannatada saaks meediapluralism. Seega tuleb TTJA-l võtta samme vältimaks märkimisväärse turujõuga ettevõtte tekkimist raadioturul. Seda eesmärki aitavad saavutada TTJA sõnastatud ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted. Need põhimõtted tagavad, et ajutise raadioprogrammi mõju üldisele raadioturu olukorrale oleks marginaalne. Maksimaalselt 3 levipiirkonnaga, mida saab samas levipiirkonnas maksimaalselt edastada 6 kuud, ei ole 3

-i muudeti viimati 2022. a-l ja mis tahes sisulisi muudatusi ei ole peetud vajalikuks sisse viia, v.a kehtivusaja pikendamine 1 kuult 3 kuule.

ei võimalda määrata ajutistele raadiolubadele kõrvaltingimusi. Kultuuriministeerium koostas 02.06.2023 meediateenuste seaduse väljatöötamise kavatsuse eesmärgiga parandada olukorda, kus regulatsioon tuleneb haldusorgani vastuvõetud põhimõtetest. Piirang ei ole proportsionaalne. Vastustaja eesmärk on testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis. Nende eesmärkide saavutamist piirang ei soodusta. Vastustaja põhimõtted ei ole vajalikud ega vähim koormavad. Samaväärseid meetmeid on veel arvukalt, nt korraldada püsivatele raadiolubadele tihedamalt konkursid. Põhimõtted ei ole ka mõõdukad. Antud juhul on viidatud vaid vajadusele 4

§ 37

alusel ja seadusest tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud ajutisi lubasid mitukümmend aastat ja ettevõtlusvabadust üles kaaluvaid probleemkohti ei ole tõusetunud. Otsus ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas annab ajutine raadioluba ebaõiglase eelise ja kahjustab konkurentsi – ajutiste raadiolubade regulatsioon on eksisteerinud ühetaoliselt mitukümmend aastat. Ajutised raadioload on

§ 37alusel ühetaoliselt kättesaadavad igaühele.

Pakutavate programmide lisandumine tõstab programmide vahelist konkurentsi, mis on avalikkuse huvides, kuna sunnib konkurente oma programmide kvaliteeti tõstma. Vastustaja on seni alati ajutised loataotlused rahuldanud. Vahepeal ei ole seaduses olevad nõuded muutunud. „Raadio Duo“ turuosa on ca 0,2% raadioturust ja seega ei saaks temale ajutise raadioloa andmine takistada konkurentsi ja meediapluralismi tagamist. Ainuüksi asjaolu, et erinevad raadiojaamad kuuluvad osaliselt samasse kontserni ja selliselt võib turuosa koos „Raadio Elmar“ ning „Kuku“ jaamadega küündida 30%-ni, ei ole turgu valitsevaks mõjuks. Raadiokanalid „Kuku“, „Raadio Elmar“ ja „Raadio Duo“ ei ole samal kaubaturul ega ole kuulaja jaoks asendatavad. Nende kuulajaskond on väga erinev ja lisandub ka geograafiline aspekt. Vastustaja ei ole standardset kaubaturu analüüsi teinud. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, ei oleks ikkagi ühelgi raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on palju raadioteenuse pakkujaid.

§ 17ei keela samal füüsilisel isikul olla mitme jaama vastutav toimetaja.

Tegemist ei ole toimetusvastutuse üleandmise või jagamisega. Raadiojaama omanik ehk operaator võib olla mistahes isik, kes vastab

-i nõuetele ja omab vastavat luba. Vastustaja ei saa otsustada selle üle, millise raadiojaama eetris võib või peab mistahes sündmusi kajastama. Selline otsustus on vastuolus tsensuuri keeluga. Sisuvabadus on toimetusvabaduse osana raadioteenuse osutaja pärusmaa ning vastustajal puudub pädevus ja õigus otsustada, kas ja milliseid sündmusi kajastatakse ühel või teisel kanalil. Raadioteenuse osutajal on võimalus kajastada sündmuseid mitmel kanalil erineval viisil ja moel. Vastustaja ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata „Raadio MyHits“ Viljandi ja „Narodnoe Radio“ Tartu ajutise loa taotlused. Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord. Meediapluralism on paljude erinevate mõjude koosmõju ja seda ei saa vastustaja tagada. Meediapluralismi riske hinnatakse 25 põhinäitaja alusel, mis on jaotatud 4 eri valdkonda: põhivabaduste kaitse, turuosaliste paljusus, poliitiline sõltumatus ja sotsiaalne kaasatus. Need näitajad käsitlevad õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Vastustaja on aga hinnanud meediapluralismi tagamise vajadust läbi konkurentsiolukorra ja turgu valitseva seisundi perspektiivi.

ei näe ette loast keeldumise alusena meediapluralismi. 3. TTJA palus jätta kaebuse rahuldamata. Ajutiste lubade väljaandmise põhimõtted on sise-eeskirjad, mille kehtestamiseks ei ole vaja volitusnormi. See on mõeldud praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, seejuures ettevõtete jaoks suurema läbipaistvuse ja ettenähtavuse tagamiseks. Tegemist on abistava vahendiga, mis ei välista konkreetse otsuse proportsionaalsuse hindamist ega kaalumist. Vastustaja tegi sise-eeskirja koostades kaalutlusotsuse. Võttes arvesse olukorda, kus üks meediaettevõte kasutab ajutiste raadiolubade taotlemise protsessi 5

§ 37

sätestab, et ajutine raadioluba antakse programmile, mis on mh ajutise iseloomuga. Programmi, mis on oma iseloomult alaline (edastatakse pidevalt, mitte ainult 3 kuu vältel, sh samades levipiirkondades), ei saa käsitada ajutisena. Maksimaalselt 3 ajutise raadioloa väljastamine ühele meediateenuse osutajale maksimaalselt 3 levipiirkonnas 6 kuuks 12-kuulise perioodi jooksul on sobiv meede, tagamaks ajutiste raadiolubade ajutist iseloomu ja turuosaliste võrdset kohtlemist ning hoidmaks ära märkimisväärse turujõuga ettevõtja tekkimist. Ajutised raadioload moodustasid kuni 2021. a-ni marginaalse osa raadioturust. Seega ei väljunud ajutiste raadiolubade kasutamine varem ajutise iseloomu põhimõttest ega avaldanud märkimisväärset mõju meediapluralismile. Olukord on muutunud. Ka teised raadioettevõtjad leidsid, et turu konkurentsiolukord on kahjustada saanud ja vajalik on kokku leppida edasised põhimõtted. Vastupidisel juhul võib raadioturul tekkida turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja. Vastustaja on tõlgendanud

§ 37ettevõtjaid vähem koormavalt.

Nimetatud sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et pärast 3 kuu möödumist ei ole võimalik enam uut taotlust esitada. Raadioprogrammid „Raadio Kuku“, „Raadio Duo“ ja „Raadio Elmar“ asuvad samal kaubaturul, olenemata sihtgruppidest, kuna on omavahel asendatavad. „Kuku“ kuulaja võib samadel tingimustel ja ilma oluliselt täiendavate pingutusteta kuulata ka Elmarit ja vastupidi. Meediapluralismi aspektis tuleb kaubaturu defineerimisel lisaks arvestada, et kõik raadioprogrammid tagavad võimaluse jagada infot. Mida suuremat hulka meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat infot kontrollida. Seega moodustavad raadioprogrammid info jagamise võimekuse poolest ühtse kaubaturu konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes. Eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles kaebajate ettevõtlusvabaduse riive. Meediapluralismi tagamise olulisust on rõhutatud ka 16.09.2022 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus Euroopa Meediavabaduse Akti kohta. Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF) monitoorib iga-aastaselt meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle kandidaatmaades ning koostab iga riigi kohta individuaalse raporti. Eesti Meediapluralismi 2021. a raportist nähtub, et meediapluralismi ähvardavad riskid Eestis on aasta-aastalt suurenenud ning jõudnud 2021. a andmete põhjal 66%-ni, jäädes seega keskmise riskitaseme ülempiirile (kõrge riskitase algab 67%-st). Raportist nähtub, et meediapluralismi kõrge riskitase on suuresti tingitud just meediamaastiku mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia kontsentreerumisest üksikute meediaettevõtete kätte (riskitase 86%). Raportis mainitakse ära juba mitmeid aastaid probleemiks olnud Postimees Grupi turuosa järjepidev suurenemine. Üksikute suurte meediaettevõtete turuosa on raadioturul märkimisväärselt kõrge (74%). 6

§ 6). Toimetusvastutus kuulub meediateenuse osutajale.

Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud meediateenuse osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise isikuga jagada. 01.08.2022 ajutise raadioloa taotluse raadioprogrammile „Raadio Duo LõunaEesti“ esitanud OÜ Head Uudised juhatuse liige on äriregistri andmetel Priit Vare. P. Vare on Duo Media Networks OÜ veebilehe ja ettevõtte varasematest taotlustest nähtuvalt Raadio Duo vastutav toimetaja. 01.08.2022 Duo Media Networks OÜ juhatuse liikme X poolt saadetud ajutise raadioloa taotluse on allkirjastanud A.Q . Sama isik on märgitud ajutise raadioloa taotlejaks ka raadioprogrammile „Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa“. A.Q on X abikaasa. Nimetatud taotlustes esitatud programmi struktuur kattub sõna-sõnalt Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 ja 19.07.2022 esitatud raadioprogrammi „Raadio Duo“ ajutise raadioloa taotlustes toodud programmi struktuuriga. Samuti kattub kõigis taotlustes programmi sihtrühm (üle 30 aastane naine). OÜ Head Uudised 01.08.2022 esitatud taotluse sündmuse kajastus kattub suures osas (v.a Suur-lossi Festar VOL2 ja isadepäeva üritused Läänemaal) Duo Media Networks OÜ 19.07.2022 esitatud taotluses toodud sündmuste kajastusega. Ka A.Q 01.08.2022 ja Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlustes toodud 7 ürituse hulgast leiab mitmeid kattuvusi. Esitatud taotluste pea täielik kattuvus ja isikute tihe nii eraeluline kui äriline seotus näitavad, et nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ, kes omab toimetusvastutust „Raadio Duo“ programmi üle. Esitades taotluse teise isiku kaudu ja laveerides taotluses raadioprogrammi nimega, on kaebajad pahatahtlikult eksitanud vastustajat tegeliku meediateenuse osutaja suhtes. Nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ. MM Grupp OÜ kontserni kuuluvate meediaettevõtete raadioprogrammidele oli juba antud 3 ajutist raadioluba (sh programmile „Raadio Duo“), mistõttu puudus võimalus väljastada ajutisi raadioluba OÜle Head Uudised ja A.Q-le . Viide tsensuuri keelule ei ole asjakohane. Vastustaja otsus, millega ei väljastatud kõiki taotletud ajutisi raadiolube, ei riiva kaebajate sõnavabaduslikku põhiõigust. Vastustaja ei ole keelanud ega määranud, milliseid sündmusi, milliseid raadioprogramme võib eetris kajastada. Vastustaja otsus ei keela kindlat sisu ja otsuse mõju ei võta kaebajatelt üldist levitusõigust. Ettepaneku muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni tegi Kultuuriministeeriumile vastustaja. Ettepanek oli mh ajendatud praktikas tekkinud vaidlusest sätestada ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted seaduses senisest veelgi selgemalt, et vältida tulevikus tarbetuid vaidlusi. Lisaks oli ettepaneku eesmärk lisada ajutise raadioloa väljastamise alusena sagedusressursi ja programmi sobivuse testimine, mis annaks raadiotegijatele senisest paindlikumad võimalused turul ajutiseks tegutsemiseks või enne pikkade investeeringute tegemist programmi sihtrühmale sobivuse veendumiseks. Asjaolu, et vastustaja on esitanud ettepaneku

-s ajutiste raadiolubade väljastamise regulatsiooni täpsustamiseks, et tähenda, et vastustajal puudus enne seaduslik alus raadiolubade väljastamisel hinnata raadioprogrammi ajutisust või võtta raadioloa väljastamise üle otsustamisel arvesse raadioturu konkurentsiolukorda. Need alused tulenevad

§ 32p-dest 1 ja 3 ning §-st 37.

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2023 resolutsioonotsuse ja 02.11.2023 täiendava otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Kaebajate ajutised raadioloa taotlused ei vastanud

§-s 37 toodud nõuetele, mistõttu tuli need jätta rahuldamata. Kaebajate taotlustes nimetatud programmid ei olnud ajutise iseloomuga. „Raadio MyHits“, „Raadio Elmar“ ja „Narodnoe Radio“ on püsiva iseloomuga programmid, mida kaebajad edastavad neile väljastatud alaliste raadiolubade alusel. 7

§-s 37 ette nähtud 3 kuud, mis on ajutise raadioloa tähtajaks. See ei võimalda järeldada, et tegemist on ajutise iseloomuga programmiga.

§ 37järgi peab programm olema ajutise iseloomuga, mitte ainult selle edastamine.

Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebajad jätnud seda programmi edastades avalikkusele teadvalt mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Seda kinnitab ka Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlus, milles põhjendatakse alalise raadioloa taotlemist sellega, et kuulajad on pahased raadioprogrammi eetrist kadumise tõttu. Seadusandja eesmärgi ja mõttega ei ole kooskõlas, kui sama programmi edastatakse püsivalt või pikaajaliselt järjepidevalt taotletavate ajutiste raadiolubade alusel. Oma raadioprogrammi püsiv edastamine korduvate ajutiste raadiolubade alusel seab kaebajad põhjendamatult soodsamasse olukorda alaliste raadioloa omajatega võrreldes, kel on tulnud oma raadioprogrammi püsivaks esitamiseks täita mitmeid seaduses toodud tingimusi, mis ajutise raadioloa taotlejale ei kehti (nt

§ 8lg-d 1˗4, § 32 p 1 2, § 39 lg 6 p 11), ja läbida konkurss.

Seega, kui kaebajate „Raadio Duo“ programm oli kuulajate seas sooja vastuvõtu leidnud ja kaebajad soovisid selle edastamisega jätkata, siis tuli neil taotleda alaline raadioluba. Kaebajate taotlused ei vastanud ka nõudele, et programmi edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Kaebajate ajutistest raadioloa taotlusest nähtub, et kaebajate eesmärk oli oma programmi kaudu edastada muusikateoseid ja sõnasaateid. Levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis oli 1˗3%, ühel juhul 5%. Kui sündmuse kajastamine on programmist vaid marginaalne osa, ei saa seda lugeda programmi edastamise eesmärgiks. Kuigi vastustaja on seni kaebajate sarnaseid taotlusi rahuldanud, puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda ka edaspidi

§ 37nõuetele mittevastavate taotluste alusel ajutiste raadiolubade väljastamist.

Ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust. Kaebajate taotlusi rahuldades võinuks tekkida

§ 32

p-s 3 sätestatud konkurentsi kahjustav olukord meediateenuste turul, mida tuli

§ 37järgi ka ajutiste raadiolubade väljastamisel vältida (vrd Konk

S § 2 lg 4; vt ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE seletuskiri, lk 26). Äriregistri andmetel on MM Grupp OÜ Duo Media Networks OÜ 80%-lise osaluse omanik ja AS Postimees Grupp ainuosanik. Seega kuuluvad nad MM Grupp OÜ valitseva mõju alla ja samasse kontserni äriseadustiku § 6 mõttes. Kaebajad ei ole vastu vaielnud, et kontserni osakaal raadioturul on ca 35%. Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlusest nähtuvad sarnased näitajad. Isegi kui kaebajad vastustaja välja toodud turuosa suurusega ei nõustu, ei ole nad tõendanud teistsuguse turuosa olemasolu. Samuti on vastustaja väljastanud 2021.˗2022. a-l Duo Media Networks OÜ-le kokku 56 ajutist raadioluba, s.o 50% kõigist ajutistest raadiolubadest. Ülejäänud 50% on jagunenud 8 meediateenuse osutaja vahel. Eeltoodut arvestades saab pidada usutavaks, et kontserni osakaal raadioturul koos alaliste ja ajutiste raadiolubadega võib ulatuda 40%-ni, millest alates eeldatakse turgu valitseva seisundi olemasolu (KonkS § 13). Konkurents raadioturul tagab meediapluralismi, sh raadioteenuste mitmekesisuse. Meediaomandi koondumine loob 8

§ 32p-s 3 toodud eesmärgiga.

Kuna ajutised raadioload ei ole ettenähtud ettevõtlusega tegelemiseks, vaid uute raadiosageduste katsetamiseks ja/või konkreetsete sündmuste kajastamiseks, ei ole kaebajate väited nende ettevõtlusriive kohta põhjendatud. Ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE seletuskirjas (lk 27) tuuakse välja, et ajutise raadioloa eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses tulu teenida. Ettevõtlusega tegelemiseks on kaebajatel olemas alalised raadioload ja võimalus need taotleda. Kaebajate esitatud taotluste rahuldamata jätmine oli põhjendatud juba seaduses toodud alustel. Vastustaja kehtestatud põhimõtted (mille kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks; ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; ühe meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud) ei oma siinkohal määravat rolli. Kuid ka nendest lähtumine ei toonud kaebajate jaoks kaasa õigusvastast tulemust. Olenemata sellest, kas pidada vastustaja kohaldatud põhimõtteid asutuse sise-eeskirjaks või üksnes vaidlusaluses haldusaktis kasutatud põhjendusteks, ei saa neid pidada õigusvastasteks. Vastustaja selgitustest nähtub, et nende põhimõtete vastuvõtmise vajaduse tingis kaebajate käitumine. Vastustaja põhimõtted lähtuvad

§-dest 32 ja 37. Kokku 3 üheaegse ajutise raadioloa 9

§ 32p 3).

Sama programmi edastamine samas levipiirkonnas 6 kuu jooksul peab täpsustama

§-s 37 toodud ajutisuse nõuet. Üle 6 kuu sama programmi edastamist ei saa enam pidada ajutiseks, sest seadusandja on ajutisuse nõude määratlenud 3 kuuga. Vastustaja on tõlgendanud seadust kaebajatele soodsamalt. Vastustaja selgitas, et viidatud põhimõtted ei välista igal konkreetsel juhul vajadusel kaalutlusõiguse teostamist. Kaebajad ei ole välja toonud, mis olid need konkreetsed asjaolud, mille vastustaja jättis nende puhul arvestamata ja mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise. Kaebajate viited tsensuurikeelule on otsitud ja põhjendamata. Tsensuurikeeld ei tähenda, et kõik raadioloa taotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole kaebajatele ette näinud, milliseid saateid millistes programmides nad peavad edastama. Kaebajad on vabad otsustama, kuidas oma programmi kujundada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q ja Head Uudised OÜ paluvad 06.12.2023 apellatsioonkaebuses (ja 11.08.2025 seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta kaebajate menetluskulud vastustaja kanda. TTJA otsus ei tuginenud seadusele, vaid TTJA poolt 25.04.2022 turuosalistele saadetud põhimõtetele, millega loodi täiendavad tingimused ajutiste lubade taotlemiseks. Nende tingimuste alusel muutus senine aastaid kehtinud halduspraktika. Halduskohus on otsuses asendanud TTJA otsuse põhjendused enda omadega (lisanud täiendava faktilise ja õigusliku põhjenduse). Vaidluse all ei ole nn uudiste-raadiokanal, vaid ajutise loa alusel tegutsev raadiokanal, mis ei ole kontsentreeritud uudiste kajastamisele. Ebaõige on halduskohtu analüüs, et ka siis, kui TTJA otsus põhineb 25.04.2022 vastu võetud põhimõtetel, oleks see õiguspärane. Tuginemine TTJA põhimõtetele on seadusevastane, sest tegemist on haldusorgani poolt vastuvõetud põhimõtetega, mis ei vasta

§-le 37. TTJA põhimõtete kohaselt luuakse uus õigus, mis erineb oluliselt kehtivast

-st vähemalt neljas olulises kriteeriumis: 1) samaaegselt võib kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta; 2) samaaegselt võivad kehtida raadioload kokku maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks; 3) ühte raadioprogrammi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; 4) ühe meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud.

ei sisalda selliseid tingimusi. Selliste põhimõtete vastuvõtmise ja rakendamisega on toimunud põhiseaduslik riive – raadiolubade saamise kohustus ning raadiolubade väljastamisele seatavad piirangud riivavad ettevõtlusvabadust (PS § 31). Piirangud on formaalselt ja materiaalselt õigusvastased. Kohtupraktikas on lubatavaks peetud nn sise-eeskirjade loomist kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, kuid antud juhul ei vasta TTJA põhimõtted sise-eeskirjade suhtes kehtivatele nõuetele. Piirangutel puudub mistahes seaduslik alus, sest seost uute nõuete ja

§ 37vahel ei eksisteeri.

Samuti ei nähtu otsusest TTJA soovi täita seadusest tulenevat lünka. TTJA otsusest nähtub soov reguleerida raaditurul toimuvat konkurentsi selliselt, et kaitstud oleks n-ö alaliste raadiolubade omajate huvid.

§ 40

lg 6 teine lause näeb ette võimaluse määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimus, kuid samalaadset õigust kõrvaltingimuste määramiseks ei ole sätestatud ajutiste raadiolubade puhul. TTJA põhimõtted on ebaselged, nt jääb ebaselgeks, kas konkreetselt iga ajutine raadioluba võib kehtida kolmes 10

§ 32p-st 3.

TTJA otsuses see puudub. Kui lähtuda siiski TTJA otsusest, siis selles ei ole läbi viidud „kaubaturu“ analüüsi vastavalt KonkS-i nõuetele. TTJA otsuse konkurentsiõiguslik põhjendus ei vasta standardsetele kaubaturu analüüsi kriteeriumitele. Põhjendus, et raadiokuulajal on võimalus kuulata nii „Elmari“ kui „Kuku“ raadiot, ei ole ühelgi juhul kaubaturu analüüsi kohane argument. Kaubaturu analüüs eeldab vastust küsimusele, kas raadiojaamad on kuulaja jaoks asendatavad. Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord ehk turuosaliste arv. Meediapluralism on paljude erinevate mõjude koosmõju (millest turuosaliste arv on vaid üks paljudest) ning seda ei saa TTJA tagada. TTJA koos seadusandjaga saab tagada, et tingimused erinevates osades oleksid riigi poolt tagatud, ning sel juhul saab hinnata meediapluralismi seisu riigis. TTJA on hinnanud „meediapluralismi tagamise vajadust“ läbi konkurentsiolukorra ning turgu valitseva seisundi perspektiivi, mis on ebaõige.

ei näe ette meediapluralismi kui loast keeldumise alust. Kaubaturu konkurentsiõiguslik analüüs on vältimatu, kui haldusorgan otsustab rakendada „valitseva mõju suurenemise riski hindamist“. Kohus ei ole ilmselt mõistnud, et raadiolubade näol on tegemist piirkondlike levialadega ehk raadioturg ei saagi olla üks ja ühtne.

§ 32

p 3 ei viita meediapluralismi hindamisele, vaid konkurentsi kahjustamise ja turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise riski kontrollimisele. Kohtu ja TTJA seisukoht, et eelnev ongi justkui meediapluralism või selle osis, ei oma õiguslikku tähtsust, sest meediapluralismi laiemalt TTJA otsuse tegemisel hinnata ei võinudki. 6. TTJA palub 17.01.2024 vastuses (ja 18.08.2025 seisukohas) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasema seisukoha juurde. Kaebajate väited on otsitud. Kaebajatele ei oleks saanud anda taotletud ajutisi raadiolube juba ainuüksi seetõttu, et esines vastuolu

§-dega 32 ja 37. Samuti ei oma vaidluses sisulist tähtsust kaebajate etteheited osas, kas TTJA sai arvesse võtta 25.04.2022 vastu võetud põhimõtteid. TTJA 29.08.2022 otsuses on märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning esitatud põhjendused, sh on selgitatud

§-st 37 tulenevat ajutisuse ja sündmuse kajastamise põhimõtet. Vastustaja on kohtumenetluse käigus haldusakti põhjendusi ka täiendavalt selgitanud. Halduskohus ei ole vaidlustatud haldusakti põhjendusi enda omadega asendanud. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et meediateenuste liigsest kontsentreerumisest hoidumine on relevantne vaid alaliste raadiolubade väljastamisel.

§ 37

sätestab selgelt, et ajutine raadioluba antakse vaid juhul, kui on täidetud

§-s 32 nimetatud tingimused.

§ 32

p 3 kohustab haldusorganit raadioloa taotluse lahendamisel hindama ka turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise ohtu ja selle ilmnemisel loa väljastamisest hoiduma. Seega tuli vastustajal meediateenuste liigse kontsentreerumise riski hinnata ka ajutiste raadiolubade taotluste lahendamisel. Kaebajad on halduskohtu otsusest järeldanud ebaõigesti, et kohus ei pea kaubaturu kvalifitseerimist vajalikuks. Halduskohtu hinnangul on asjakohane käsitada raadioprogramme ühe kaubaturuna. Kuivõrd raadioturg ei ole klassikaline kaubaturg, ei ole põhjendatud ega kohane kohaldada raadioturul klassikalise kaubaturu reegleid. Kohus märkis õigesti, et mida rohkem sagedusi on isiku kasutada, seda suurem on tema võim raadioturul. 11

§ 37

sätestab, et ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud

§-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Vastustaja on 29.08.2022 otsuses asjakohaselt viidanud meediateenuste seaduse eelnõu seletuskirjale (827 SE, lk 27), kus on selgitatud, et ajutine luba antakse juhul, kui tegemist on ringhäälingutegevusega, mis on ajutise iseloomuga ja seotud mõne sündmuse kajastamisega (nt Viljandi Folk). Samuti tuuakse välja, et programmi edastatakse tavaliselt vaid mõned päevad ja selle eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses tulu teenida. Halduskohus on lisaks põhjendatult viidanud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327 SE teise lugemise seletuskirjale (lk 8), kus viidatakse MK etapi, MM-i või olümpiamängude edastamisele. Eelnevast järeldub üheselt, et seaduse sõnastus ega seletuskirjadele tuginev eesmärgipärane tõlgendus ei võimalda seadust tõlgendada viisil, et ajutisi raadiolube võib anda ka muul eesmärgil kui konkreetse sündmuse ajutine kajastamine (sh taotletud perioodil toimuvate kultuuri- või spordisündmuste kajastamine üldiselt või neist teavitamine). Kui ajutisi raadiolube soovitakse väljastada muul eesmärgil kui ajutise konkreetse sündmuse kajastamiseks (nt raadiosageduste testimiseks), tuleb seadust muuta. 9. Vaadates kaebajate esitatud ajutise raadioloa taotlusi (dtl 93 jj), on ilmselge, et ajutisi raadiolube ei taotletud ajutiselt konkreetse sündmuse kajastamiseks, vaid alalise avaliku konkursi teel omandatava tegevusloa asemel oma levipiirkonna laiendamiseks ja alalise raadioprogrammi edastamiseks. Taotlustel on küll üldsõnaliselt märgitud mõned kultuuri- ja spordisündmused, mis taotletud kolmekuulise ajavahemiku jooksul toimuvad, kuid on selge, et lube ei taotletud spetsiaalselt ja üksnes nende kajastamiseks (st, et sündmuse kajastamine moodustaks raadioprogrammi tuumikosa). Kaebajad ei ole tegelikkuses väitnudki, et lube taotleti ajutiselt üksnes mingi konkreetse sündmuse kajastamiseks, vaid tuginevad seni kehtinud TTJA halduspraktikale. Asjaolu aga, et TTJA on eelnevalt sarnaste taotluste alusel väljastanud ajutisi raadiolube, ei saa tekitada õiguspärast ootust, et ebaõige halduspraktika jätkub. TTJA 29.08.2022 otsuses oli viidatud nii korrektsele õiguslikule alusele (

§ 37) kui ka esitatud sellel vastav põhjendus, miks lube ei väljastata.

Ainuüksi eeltoodud põhjusel oli ajutiste raadiolubade andmisest keeldumine õiguspärane ning haldusakti ülejäänud põhjenduste ja kaebajate ülejäänud väidete analüüsiks puuduks üldse vajadus. Sealhulgas ei oma õiguslikku tähendust, kas TTJA võis koostöös raadiotegijatega sisustada

§-i 37 kokku lepitud põhimõtetega (dtl 124) ja kuidas neid põhimõtteid peaks õiguslikult kvalifitseerima. 10. Ringkonnakohus peab siiski täiendavalt vajalikuks märkida järgmist.

§ 37

alusel antakse ajutine raadioluba, kui täidetud on

§-s 32 sätestatud tingimused, sh

§ 32

p-s 3 sätestatud tingimus, et taotleja ei ole juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Sõltumata sellest, kas kaebajatele ajutise raadioloa andmine oleks tekitanud turgu valitseva seisundi või seda tugevdanud, on ilmselge, et olukord, kus ajutise raadioloa alusel soovitakse tegelikkuses edastada alalist programmi ja laiendada nii enda levipiirkonda, milleks tuleks

kohaselt tegelikkuses osaleda avalikul konkursil ja täita täiendavaid kriteeriume (nt

§-s 8 ette nähtud nõuded programmile,

§-s 40 sätestatud kõrvaltingimused,

§ 32p-s 1 2 sätestatud jätkusuutlikkuse tõendamine), kahjustab juba iseenesest oluliselt konkurentsi meediaturul ja on viidatud sätte alusel 12