Vastavalt 18.09.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1671749 väärteoasjas nr 2315,25,009322 juhtis Artur Golodov 18.09.2025 kell 11:37 xxxx, liikudes xxxx tee suunas, mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, kiirusega 85km/h+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtumenetlus Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja karistada Artur Golodovi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi (juhtimisõigus taastamata) arestiga 15 päeva. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ning palus võimalust teha üldkasulikku tööd. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: - 18.09.2025 väärteoprotokoll samal päeval kell 11.37 toimunud rikkumise kohta, mis sisaldab ka menetlusaluse isiku ütlusi, et ta nõustub rikkumisega; kiirusmõõturi salvestise väljatrükk: mõõtevahendiks on kiirusmõõtur LaserCam 4 numbriga LE1149 (seadme kasutaja L N) ning taatlustunnistus nr TTRS-25/00062 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE1149 läbis taatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 04.04.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.04.2026. Asja materjalide juures on tõend selle kohta, et L N on läbinud pädeva mõõtja koolituse, lisatud fotod ja salvestus; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et 18.09.2025 kõrvaldati Artur Golodov sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja varasem – 07.09.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub A.Golodovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine samal alusel; - liiklusregistri detailandmete päringust isiku kohta nähtub, et Artur Golodovil on juhtimisõigust taastamata alates 11.06.2019; - karistusregistri väljavõtte kohaselt on Artur Golodovil 2 kehtivat kriminaalkaristust (üks sh KarS § 424 lg 1 järgi ja teine KarS § 423 1 järgi) ja 3 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud LS §
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning menetlusaluse isiku selgitused, leiab, et Artur Golodovi süü talle ette heidetavas väärteos LS §
Kohtuistungil ei vaielnud Artur Golodov ka rikkumistele vastu ning tema kohtuistungil antud ütlused kattuvad väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik ei eitanud, et juhtis 18.09.2025 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx (takso) ning seda ilma juhtimisõiguseta. Kinnitas, et 07.09.2025 oli politsei poolt teda kinnipeetud ja siis ei olnud talle täpselt selge, kas tal on juhtimisõigus või ei ole. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku sellised väited tõele ei vasta. Alles 07.09.2025, st 11 päeva varem oli A.Golodov juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teadis väga hästi, et juhtimisõigus temal puudub: karistusregistri kohaselt selle väärteo eest karistati teda 02.10.2025 otsusega rahatrahviga 1000 eurot (tasumata). Juhtimisõiguse puudumist kinnitab ka väljavõte detailandmete päringust isiku kohta ning teo toimepanemise aega ja kohta toetavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Seega on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et 18.09.2025 kell 11:37 xxxx A.Golodov juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna Artur Golodov teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, pani ta liiklusrikkumise toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Karistusregistrist nähtub selgelt, et 07.09.2025 toimepandud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistati A.Golodovi rahatrahviga 125 trahviühikut, so 1000 eurot, otsus on jõustunud. Seega paljasõnalisteks jäävad Golodovi ütlused, et ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Golodov teadis seda väga hästi, olles varasemalt ka kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest. Kiiruse ületamine A.Golodovi poolt on ammendavalt tõendatud kiirusmõõturi salvestisel olevate andmetega, salvestis vastab VTMS § 31 lg 11 nõuetele ja on lubatav tõend. Kohtu hinnangul pani A.Golodov kiiruse ületamise toime samuti otsese tahtlusega, sest liikudes xxxx läheduses xxxx tn suunas ei ole võimalik eksida, milline kiirusepiirang kehtib, tegemist on tiheda liiklusega teelõiguga ja kohaga, kus ees on suure liikluskoormusega ristmik. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h ning sõites 85km/h+/-3 km/h valgusfooriga reguleeritud ristmiku suunas ületas A.Golodov tahtlikult lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning tema käitumine sisaldab LS §
2 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad, A.Golodov ei ole kahetsust avaldanud. LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti, LS § 227 lg 2 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kuna nii mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui ka kiiruse ületamine osateod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 esimesest lõikest. Sellisel juhul mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuigi kiiruse ületamist on võimalik lugeda eraldiseisvaks teos, ei pea kohus õigeks selle eest mõista eraldi karistust trahvi näol, kohus mõistab põhikaristuse LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava teo eest ja ei ole põhjendatud topeltkaristamine ühel ajal toimepandud liiklusalaste rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei ole Artur Golodovi võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas A.Golodovi tegevus mitmele süüteokoosseisule ning tema käitumine oli liikluskorda ohustav. Juba ainuüksi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on liikluses kõrgendatud ohu allikas, kuid antud juhul A.Golodov ületas ohtlikult kiirust tiheda liiklusega sõlmristmiku läheduses. Selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. 07.09.2025 oli A.Golodov juba kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning uus liiklusnõuete eiramine 18.09.2025 näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Karistusregistri andmetel on A.Golodovil mitu kehtivat liiklusalast kriminaal- ja väärteokaristust, kus karistuseks mõistetud rahatrahvid on olnud tasumata ja asendatud teiseliigilise karistusega. Seega rahatrahvi mõistmine ilmselgelt ei ole süüdlase käitumist mõjutanud ega ole põhjendatud ka käesoleval juhul. Kohus peab vajalikuks märkida, et A.Golodov omab kehtivat kriminaalkaristust ka süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest KarS § 423 1 järgi, kuid selle toimepanemise ajast 07.01.2023.a on möödunud mitu aastat, mistõttu käesoleva väärteo toimepanemisega ei moodustu veel kuriteokoosseis, sest ajavahemikul 30.03.2023 kuni 16.01.2025 kandis A.Golodov karistust vanglas. Süstemaatilisus aga kohtupraktika kohaselt eeldab tegude toimepanemist aasta jooksul. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva. Kohtu hinnangul ei saa A.Golodovi süüd hinnata ka keskmisest oluliselt suuremaks. Rikkumine tuvastati nö rutiinse kontrolli käigus ning asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlus. Arvestades veel karistust raskendavate 3 asjaolude puudumist tuleb Artur Golodovile mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 11 päeva aresti, mis on aga eelmisest karistusest (10 päeva arsti) suurem karistus. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista Artur Golodovile LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks arest 11 päeva. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest Golodov on juba korduvalt teinud üldkasulikku tööd ja selline karistusliik ei ole teda mõjutanud käituma seaduskuulekalt, samuti ei suuda kinni pidada Golodov käitumiskontrolli nõuetest, sest varem korduvalt on temale mõistetud tingimuslike karistusi on sel põhjusel täitmisele pööratud. Samuti rahatrahvi asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö on Golodovi suhtes kohtumäärusega täitmisele pööratud, sest A.Golodov ei ole üldkasulikku tööd ära teinud vaatamata ka tähtaja pikendusele. Kohtu hinnangul nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutustel on põhjendatud karistada A.Golodovi arestiga, mõjutamaks tema käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Juhindudes KarS § 56, VTMS §§ 107 lg 1 p 1, 113, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Artur Golodov LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 18.09.2025 ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi põhikaristuseks arest 11 (üksteist) päeva. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Vangla (Harjumaa Rae vald Soodevahe küla Linnaaru tee 5) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Artur Golodovi ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 19.12.2025.a. Artur Golodovi arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 27.11.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 19.12.2025.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.