Obsah (10)

§ 386§ 361§ 428§ 431§ 168§ 178§ 174§ 177§ 175§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-143 Biogen MA Inc hagi STADA Arzneimittel AG vastu patendi rikkumi

§ 386

lg 2 alusel 09.12.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise meetmed tühistada,

§ 361

lg 1 alusel menetluse uuendada ning EPVKS § 14 lg 2 ja

§ 428lg 2 alusel menetluse lõpetada.

Kostja märkis, et kuivõrd apellatsioonikoda tühistas EP 873, on EPO juures käimasolev menetlus lõppenud ning EPVKS § 14 lg-st 1 tulenev menetluse peatamise alus ära langenud. Kostja esitas 11.12.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks, et STADA Arzneimittel AG-le hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-143 on 141 832,90 eurot (käibemaksuta) ning mõista see summa välja Biogen MA Inc.-lt STADA Arzneimittel AG kasuks. Kostja palus mõista Biogen MA Inc.-lt välja viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras STADA Arzneimittel AG kasuks. Kostja palus jätta Biogen MA Inc. menetluskulud tema enda kanda. Hageja märkis oma 15.12.2025 menetlusdokumendis, et arvestades 25.11.2025 ja 26.11.2025 toimunud suulist menetlust, kus Euroopa Patendiameti Tehniline Apellatsioonikoda rahuldas patendi EP 2 653 873 vastu esitatud vastulause esitajate kaebuse menetluses T-1462/24 ning tühistas EPO Vastulausete Üksuse 11.12.2024 otsuse patendi osas, palub hageja tsiviilasja nr 2-24-143 menetlus määrusega lõpetada EPVKS § 14 lg 2,

§ 428

lg 2 ja

§ 431lg 1 alusel sisulist otsust tegemata.

Hageja palus lahendada menetluse lõpetamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtumääruse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse (EPVKS) § 14 lg 1 kohaselt, kui samaaegselt siseriikliku kohtumenetlusega Euroopa patendi kehtivuse asjas või patendiomaniku õiguste kaitse asjas on Euroopa Patendiamet alustanud Euroopa patendi vaidlustusavalduse menetlemist, peatatakse siseriiklik kohtumenetlus käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud teate avaldamiseni. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse, kuna käesolevas asjas tehtav lahend sõltus Euroopa Patendiameti (EPO) juures toimunud Euroopa patendi nr 2653873 (EP 873) kehtivust puudutavast vaidlustusmenetlusest. Kohus märgib, et kuna EPO apellatsioonikoda on Euroopa patendi nr 2653873 jõustunud otsusega täielikult tühistanud, siis on käesolevas asjas ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud. Seetõttu tuleb uuendada Harju Maakohtu 20.06.2024.a määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-24-143. Menetlus loetakse

§ 361lg 3 järgi uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega pooltele.

Vastavalt

§ 361

lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

§ 428

lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 431lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

EPVKS § 14 lg 2 kohaselt Euroopa 3 patendi tühistamise korral või käesoleva seaduse §-s 7 või 13 sätestatust tulenevalt õigustühiseks lugemise korral lõpetatakse siseriiklik kohtumenetlus. Kohus leiab, et kuna EPO apellatsioonikoda on Euroopa patendi nr 2653873 jõustunud otsusega täielikult tühistanud, siis tuleb asja menetlus lõpetada EPVKS § 14 lg 2 ja

§ 428lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kuivõrd

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on nõudnud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu tuleb menetluskulud kostjale hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.

§ 175

lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate rakendatud tunnihinnad (kuni 440 EUR/

1. h)on keskmistest tunnitasudest oluliselt kõrgemad, ent samas võtab kohus arvesse, et käesolev tsiviilasi oli oluliselt keerukam kui keskmine tsiviilasi. Tsiviilasi oli keerukas nii õiguslikult kui ka mahuka teaduslik-tehnilise teksti (sh tõendites esitatu) osas. Seejuures tuli kostja esindajatel analüüsida rahvusvahelist (kohtu)praktikat patentide valdkonnas. Arvestades eelnevat peab kohus erandlikult põhjendatuks kostja esindajate rakendatud kõrgeid tunnihindasid. Kohus ühtlasi leiab, et tsiviilasi oli niivõrd keerukas, et kostjale tuleb hüvitada mitmele lepingulise esindajale tehtud kulutused. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepinguliste esindajate toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht (kokku 375,4
2. h)vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Esindajate ulatuslik ajakulu on kohtu hinnangul eelkõige tingitud menetluse suurest keerukusastmest. 4 Seega on põhjendatud ja vajalikud kostja õigusabikulud summas 130 562,50 eurot. Eelnevale lisandub põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna tõendite tõlkimise kulu kokku 10 710,20 eurot vastavalt kostja poolt menetluses esitatud mahukatele ja sisult keerukatele tõlgetele. Samuti on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud 0,20 eurot pangatasuks ning 560 eurot riigilõivudeks. Seega on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 130 562,50+10 710,20+0,20+560=141 832,90 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt Biogen MA Inc kostja STADA Arzneimittel AG kasuks põhjendatud menetluskulud summas 141 832,90 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist vastavalt

§ 177lg-le 2.

Seega tuleb välja mõista hagejalt Biogen MA Inc kostja STADA Arzneimittel AG kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt

§ 178

lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 386

lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus märgib, et kuna menetlus asjas lõpetatakse, siis tuleb rahuldada poolte taotlused hagi tagamise määruse tühistamiseks ning tühistada Harju Maakohtu 09.12.2024.a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-143, millega kohus keelas kostjal STADA Arzneimittel AG-l ravimi Dimethyl fumarate STADA (gastroresistentne kõvakapsel) tugevusega 120 mg ja 240 mg hulgimüügi (välja arvatud ravimite sissevedu, hankimine, ladustamine, säilitamine, transportimine ja väljavedu), jaemüügi või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise ja müügiks pakkumise Eestis ise ning läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuid mitte kauem kui 07.02.2028.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 5