← Eesti

1-24-7106/12

Obsah (8)§ 238§ 180§ 181§ 126§ 63§ 175§ 179§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2025, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-7106 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Kalju Kütile mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

  1. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kalju Kütt ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Kalju Kütilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised kriminaalmenetluse kulud: 1 1) kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabist 620,98 eurost 382,14 eurot; 2) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisi kulu 2600 eurot riigi kanda.

§ 181

lg 1 alusel jätta kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabist 620,98 eurost riigi kanda 238,84 eurot. Määrata, et Kalju Kütilt väljamõistetud menetluskulud, s.o 1711,14 eurot, tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 6. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja toimiku juures asuv DVD-plaat, millel videosalvestised. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o

  1. juuni
  2. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul. Prokuratuur lühimenetluse korras tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada ei saa. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Asjaolud Süüdistus Kalju Kütti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele 09.08.2022 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati hagi tagamise korras mistahes kontakt T.G, J.X-i ja N.A-ga, sealhulgas vahetult verbaalselt, samuti kellele 20.09.2024 Tartu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati seoses suhtluskeelu rakendamisega algatada mistahes suhtlust J.X-i , T.G ja N.A-ga , sh keelati nende poole pöördumine otse kõnetades, rikkus K. Kütt nimetatud hagi tagamise määrust ja kohtuotsust ning ise suhtlust algatades pöördus ta paljukordselt ja ühepoolselt xxx T.G , J.X-i ja N.A poole, sealjuures alati neid inimesi oma sõnadega solvates ja mõnitades või oma käitumisega neid hirmutades, ja seda alljärgnevalt: 1) 10.04.2023 kella 10.40 paiku karjus oma kinnistult xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „nii kuradi täis pumpand oma vanamoori raisk, et too on nagu kuradi boamadu raisk“; 2) 31.07.2023 kella 12.19 paiku karjus oma kinnistult xxx autoga oma koju xxx saabunud J.X-ile : „raisk, mis käega pihku taod oksekott, täisoksekott, vasakuga taod pihku või paned mammale taha, mis käega taod pihku raisk, täisoksekott“; 3) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval
  2. a augustis või septembris xxx tänaval T.G nähes ütles tänavat mööda kõndides T.G-le: „näe need on need naabrid, kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja tööl ei käi“; 2 4) 09.09.2023 kella 10.34 paiku karjus oma kinnistu xxx, väravate tagant mööduvale sõiduautole, milles viibisid mh T.G ja J.X: „raisk, liigu raibe tead, liigu raisk, tõbras“; 5) 10.10.2023 kella 11.37 paiku karjus oma kinnistult xxx, oma kodust xxx, , lahkuvale J.Xile : „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal on raisk seal hõlmas, kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott, türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk, kuradi pihkutaguja raisk“; 6) 27.10.2023 kella 13.24 paiku ütles oma kinnistu xxx väravate tagant xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „kaevurõngas on seal selja peal, turja peal raisk, oksekott, täisoksekott“; 7) 22.12.2023 kella 12.25–12.27 paiku deklameeris oma kinnistult xxx autoga oma koju, xxx saabunud J.X-ile korduvalt luuletust: „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“; 8) 16.02.2024 kella 15.30 paiku Tõrvas Viljandi 28 asuvas Tikste Konsumis hõikas poes viibinud J.X-ile : „oksekott, ematrukkija“; 9) 19.02.2024 kella 09.52 paiku ütles oma kinnistult xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku lööb…“, samuti: „mädanenud orikas, raisk, elav raibe“; 10) 19.08.2024 kella 7 paiku karjus xxx asuva maja teise korruse rõdult kõrval kinnistul viibinud N.A-le : „türa, pederast“ ja näitas käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest; 11) 18.09.2024 kella 05.40 paiku karjus xxx, juures xxx tänaval kõndinud T.G-le : „paks lehm, poeg on su täis pumbanud“; 12) 18.09.2024 kella 10.32 paiku xxx teel majade xxx ja xxx vahelisel alal tänaval tegi xxx maja kaamerasse liigutusi J.X-i suunas, sh käega liigutuse kõri juures ja osutas käega randmele ning kella 10.33 ajal ütles: „vahi türakotid, oksekotid, näe vaata kaamera, türa tõmban raisk varsti munad maha“. J.X sai K. Kütti sellistest liigutustest aru kui just J.X-i munade ja kõri läbi lõikamisest ning kellale osutamisest, et see juhtub varsti; 13) 05.10.2024 kella 11 paiku oma kinnistult xxx näitas kõrval kinnistul viibinud N.A-le käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest. Kirjeldatud käitumisega pani K. Kütt toime kohtulahendiga ehk tsiviilasjas nr 2-22-11238 hagi tagamise määrusega ja hiljem kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, ehk KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad Prokuröri hinnangul on K. Küti süüdistus KarS § 3312 järgi tõendatud. K. Küti kaitseversioon – omaette valjuhäälne pomisemine, mis ei olnud konkreetse kannatanu vastu suunatud – ei ole tõendatud. Pomisemine tähendab üldiselt teadaolevalt vaiksel häälel omaette ja iseendale rääkimist, kuid vaiksest häälest ja iseendale suunatusest olid K. Küti sõnavõtud kaugel. Tõenditega tuvastatud asjaolud ei jäta kahtlust, et K. Küti sõnalised pöördumised olid suunatud just konkreetsel ajal ja kohas tema läheduses viibinud konkreetse kannatanu suhtes, sest ühtegi teist alternatiivset adressaati läheduses polnud. K. Kütt tegi seda selge ja kõva häälega, et kogu naabruskond kindlasti kuuleks. K. Küti erilise viha alla olidki sattunud need kolm kannatanut. K. Küti ütlused on ennastõigustavad, selges vastuolus kannatanute omavahel kokkulangevate ütluste ja audio-videosalvestusel näha ja kuulda oleva K. Küti käitumisega ning ei ole 3 usaldusväärsed keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatepunktist. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K. Kütt pani teod toime tahtlikult, kavatsetusega. Prokuröri hinnangul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kuritegude toimepanemine kõrges vanuses inimese poolt ning xxx esinemine. Kuna süüdistuses on välja toodud umbes kümmekond lähenemiskeelu rikkumise episoodi, on K. Küti süü suur. See välistab rahalise karistuse mõistmise ning isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras vangistusega. Arvestades K. Küti kõrget vanust ning raskendavate asjaolude ja eelnevate karistuste puudumist, on võimalik K. Kütt mõistetavast karistusest täielikult tingimisi vabastada. Prokurör taotleb mõista K. Kütile karistuseks 9 kuud vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Vangistus jätta Kar

S § 73 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Menetluskuludena mõista K. Kütilt välja sundraha ja riigi õigusabi kulud, kohtuekspertiisi kulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Kannatanu T.G märkis, et K. Kütt on riputanud neid kompromiteerivad plakatid aia äärde ja linn on teinud ettekirjutuse nende ära koristamiseks, kuid K. Kütt ei võta plakateid maha. Plakatid on suunatud otse ja inimesed nende tänavas ei julge plakatite pärast isegi seal enam kõndida ja mööda käia. Need on rõvedad. Kannatanud J.X ja N.A ei soovinud kohtuvaidlustes sõna. Kaitsja hinnangul oli K. Kütil võimalik rikkuda ainult kohtumäärust, millega kehtestati hagi tagamise abinõud ehk 09.08.

  1. a määrust. Kohtuotsus, millega lähenemiskeeld kehtestati, ei ole senini jõustunud ja kriminaalasja materjalide hulgas ei ole jõustumismärkega otsust, mistõttu ei saa seda arvestada lahendina, millest tulenevat lähenemiskeeldu on K. Kütt rikkunud. 09.08.
  2. a hagi tagamise määruse p 3 kohaselt on K. Kütil keelatud mistahes kontakt hagejatega ehk kannatanutega ja sealhulgas vahetult verbaalse, sidevahendite, kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. K. Kütt ei ole vahetult verbaalselt ja teadlikult kannatanutega suhelnud. K. Kütt on rääkinud oma kinnistul, oma kinnistu läheduses. K. Kütt enda teada on suhelnud omaette ja ta ei ole otsinud verbaalselt otsest kontakti kannatanutega. K. Kütt ei ole mitte ühegi kannatanu poole pöördunud. K. Kütt ei saanud pöörduda nt sellistel juhtumitel, nagu 09.09.2023 sõiduautoga seotud intsident. Isikute poole, kes on sõiduautos, ei saagi väljaspool olev isik kuidagi pöörduda. Kannatanud on pärast vaadanud enda videokaamera heli- ja pildisalvestist ja selle järgi fikseerinud, kas nende poole pöörduti või mitte. Üks peamisi küsimusi on see, kas audio-videosalvestused on üleüldse lubatud tõendid. Tegemist on avaliku ruumi filmimise ja helisalvestamisega, mida võib lugeda jälitustoiminguks K. Küti suhtes. Avaliku ruumi suvaline salvestamine ei ole õiguspärane. Heli- ja videosalvestis puudutab ka alasid, mis on K. Küti kinnistu ja on filmitud seda, mis toimub K. Küti kinnistul ja mida K. Kütt on enda kinnistul omaette rääkinud. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud – K. Kütt ei ole hagi tagamise määrust rikkunud ning kohtuotsus ei ole jõustunud. Kuna K. Kütt ei ole kuritegu toime pannud, ei saa karistust määrata. Kui kohus leiab, et mingis episoodis on K. Kütt kuriteo toime pannud, võib K. Kütti karistada rahalise karistusega ja jätta selle KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Karistuse saab määrata madalamas ehk sanktsiooni alammääras. K. Küti suhtes on tehtud kohtupsühhiaatria kompleksekspertiis ning tal on tuvastatud isiksusehäire, mis võib seisneda selles, et ta on emotsionaalne, tal on raske ennast kontrollida. Kui sellise diagnoosiga isik enda territooriumil, enda kinnistu piires räägibki omaette, siis see võibki teistele tunduda, et ta suhtleb teiste isikutega. Isiksusehäirega inimest ei 4 saa karistada üle sanktsiooni keskmise määra või sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Kaitsja palub K. Kütt õigeks mõista ja jätta menetluskulud riigi kanda. Prokurör märkis repliigi korras, et 20.09.
  3. a kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid see oleks kaalukas ainult 05.10.
  4. a episoodi puhul, kus kannatanuks on N.A. Sisuline vahe puudub, sest ka
  5. a augusti määrus katab ajaliselt selle rikkumise. Prokurör ei ole nõus, et J.X-i kaamera salvestused on ebaseaduslikud. Kui kuri naaber on aastaid terroriseerinud, siis on kõige loogilisem, lihtsam ja kaasaegsem lahendus enda ja oma vara kaitseks paigaldada turvakaamera. Kaamera vaateväli katab kannatanu kinnistu aeda ja ulatub sealt tänavale. Kannatanutele ei saa etteheiteid teha ega turvakaamera salvestisi kõlbmatuteks hinnata või nende tõendina kasutamist välistada. Kaitsja lisas repliigi korras, et hagi tagamise määruse p 3 keelab vahetu verbaalse kontakti kannatanutega, kuid seda ei ole toimunud. Audiosalvestis on niivõrd efektiivne, et on kuulda isegi, kui kannatanu kõnnib enda kaamerast 100 m kaugusel K. Küti kinnistu kõrval, kuidas tema saabaste all lumi krigiseb. Tegelikult sellise mikrofoniga on luuratud K. Küti järgi, kuulatud, mida tema teeb enda kinnistul ja mida ta seal räägib. Kui kuulda on lume kriginat, siis ilmselgelt on kuulda ka see kõnepruuk, mida K. Kütt nimetab pominaks. N-ö kõri peale tehtud märk ei ole kontakti otsimine ega ähvardamine. Seda võib mõista erinevalt, ka selliselt, et K. Kütt näitab, et tal on kõikidest asjadest kõrini. Sellise märgi tegemine ei lähe määruse p 3 ehk verbaalse kontakti otsimise alla. Süüdistatav K. Kütt märkis, et on viisakas inimene ja palub ennast õigeks mõista. Kohtu seisukoht
  6. K. Kütti süüdistatakse KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduvas rikkumises.
  7. Vaidlust pole selles, et Tartu Maakohtu 09.08.
  8. a hagi tagamise määruse (tsiviilasi nr 2-22-11238) resolutsiooni punktis 3 keelati K. Kütil mistahes kontakt hagejatega, sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. Määrus kuulus viivitamata täitmisele ning jõustus 30.08.
  9. Määruse kohaselt olid hagejateks T.G, J.X ja N.A (tl 6–12).
  10. Üheks oluliseks tõendiks, millele prokuratuur on kriminaalasjas tuginenud, on videosalvestised, mille J.X on uurijale edastanud ning salvestiste põhjal koostatud teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 55–64). Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et küsitav on audiovideosalvestuste lubatavus tõendina, kuna tegemist on avaliku ruumi filmimise ja helisalvestamisega, mida võib lugeda jälitustoiminguks K. Küti suhtes. Kaitsja hinnangul ei ole avaliku ruumi suvaline salvestamine õiguspärane ning heli- ja videosalvestis puudutab ka alasid, mis on K. Küti kinnistu. 4.

§ 63

lg 1 järgi on tõendiks muuhulgas film või muu teabetalletus.

§ 63

lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Riigikohus on 18.06.

  1. a otsuses kohtuasja nr 1-16-6179 p-s 54 selgitanud, et tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust. Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole süüteomenetluse reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu. 5
  2. Kohtu hinnangul on tõepoolest tähelepanuväärne, et aadressil xxx (s.o J.X-i kinnistu) asunud valvekaamera salvestistel ei ole salvestatud üksnes sama kinnistu territooriumi. Umbes poole kaadri ulatuses näitab see hoopis xxx tänavat ning on otseselt suunatud xxx asuva kinnistu (s.o K. Küti kinnistu) poole, võimaldades jälgida seal toimuvat. Lisaks pildile on kaameraga salvestatud ka heli. Seejuures on heli salvestamine olnud niivõrd heal tasemel, et võimaldab kuulda isegi inimese sammude krõbinat tänaval mitukümmend meetrit kaamerast eemal (nt 10.04.
  3. a salvestis).
  4. Andmekaitse inspektsioon on selgitanud12, et eramaja külge paigaldatud kaameraga tohib filmida avalikku ruumi üksnes väga erandlikel juhtudel (nt on varasemalt juhtunud filmitaval alal korrarikkumine). Sellisel juhul on võimalik tugineda õigustatud huvile, mis eeldab õigustatud huvi hinnangut. Kui kaamera filmib ka avalikku ala, peab enne videovalve ala olema paigutatud videovalvest teavitav silt ja koostatud andmekaitsetingimused ning kaamera omanik peab olema valmis isikutele nende kohta käivaid salvestisi avaldama. Avalikku ruumi statsionaarselt filmides kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus ja kaamera omanik peab olema valmis põhjendama enda õigustatud huvi ja tagama isikuandmete kaitse reeglite järgimise. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud. Samuti ei ole lubatud heli salvestamine.
  5. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja juurde lisatud valvekaamera salvestiste puhul need tingimused täidetud. Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et xxx kinnistule paigaldatud valvekaamera puhul olid vastavad tingimused (videovalvest teavitav silt, andmekaitsetingimuste koostamine jms) täidetud. Mis veelgi olulisem – naaberkinnistu filmimine ja heli salvestamine ei ole ühelgi juhul lubatud. Seda aga xxx kinnistule paigaldatud valvekaameraga tehti. Filmiti nii naaberkinnistut kui salvestati heli, mis riivab väga oluliselt põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, samuti sõna- ja otsustusvabadust. Kuivõrd tõendi (salvestised) kogumisel ei ole järgitud kehtivat õigust, ei saa valvekaamera salvestisi pidada lubatavaks tõendiks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus xxx paigaldatud valvekaamera salvestised tõendikogumist välja.
  6. Kohus ei saa võtta tõendina arvesse ka 16.02.
  7. a salvestist, mis kajastab Tõrva Tikste Konsumis juhtunut. Salvestiselt nähtub, et mingisuguse video- ja helisalvestamist võimaldava seadmega on filmitud arvuti ekraani, millel näidatakse poe turvakaamera salvestist. Täiesti selgusetuks jääb, kuidas on poe turvakaamera salvestisele ligi pääsetud ning kas üldse ja kes on turvakaamera salvestise nägemiseks ja veel enam selle filmimiseks loa andnud. Kuivõrd nimetatud asjaolude kohta puuduvad andmed, ei saa kohus sedagi pidada lubatavaks tõendiks. 10.04.
  8. a episood
  9. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 10.04.2023 kella 10.40 paiku oma kinnistult xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „nii kuradi täis pumpand oma vanamoori raisk, et too on nagu kuradi boamadu raisk“. Kohtu hinnangul antud episoodis ei saa K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu 09.08.
  10. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.
  11. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väljus ta 10.04.2023 kell 10.40 üksinda oma kinnistult tänavale. K. Kütt viibis oma kinnistul ning tänaval, K. Küti kinnistu lähedal, oli naabrimees N.A. Möödudes K. Küti majast hakkas K. Kütt kõval häälel teda solvama sõnadega, et on vanamoori täis pumbanud ja raisk. K. Kütt ütles neid solvavaid sõnu N.A. ja vahepeal rääkis N.A.. vene keeles. Kannatanu sõnul kasutab K. Kütt selliseid sõnu ainult temaga rääkides, mistõttu olid need solvangud temale mõeldud. Kannatanu hinnangul rikkus K. Kütt sellega hagi tagamise määrust, suheldes temaga kolmanda isiku kaudu. Kannatanu sõnul tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40). 1 Andmekaitse inspektsioon. Isikuandmed. Korduma kippuvad küsimused. Kaamerad. https:// www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad#kaamerad-1 2 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/juhend-kaamerate-kasutamisekohta 6
  12. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil muuhulgas J.X-i kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).
  13. Kuigi J.X-i hinnangul kasutab K. Kütt selliseid sõnu ainult temaga rääkides, ei ole tõendatud, et K. Kütt oleks tol päeval vahetult verbaalselt J.X-i poole pöördunud. Nagu selgub J.X-i ütlustest, suhtles K. Kütt oma kinnistul viibides naabrimehega, kes viibis tema kinnistu lähedal. J.X on antud ütlustes selgitanud, et „Kalju Kütt ütles neid solvavaid sõnu N.A “. Seetõttu on eluliselt usutav, et K. Kütt võis rääkida N.A.ga ning muuhulgas rääkida omavahelises vestluses J.X-ist , kes enda sõnul parajasti K. Küti majast möödus. Fakti, et J.X kuulis K. Küti ja N.A. vestlust pealt, ei saa pidada hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumiseks.
  14. Samuti ei saa kannatanu kirjeldatud olukorra puhul jõuda järeldusele, et K. Kütt suhtles J.X-iga kolmanda isiku kaudu. Kolmanda isiku kaudu suhtlemiseks saaks pidada olukorda, kui K. Kütt oleks palunud N.A.l J.X-ile midagi edasi öelda ning N.A. oleks seda teinud. 10.04.
  15. a toimunu puhul puuduvad tõendid, et sündmus oleks sellisel viisil aset leidnud.
  16. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus 10.04.2023 J.X-i Maakohtu 09.08.
  17. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. suhtes Tartu 31.07.
  18. a episood
  19. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 31.07.2023 kella 12.19 paiku oma kinnistult xxx autoga oma koju xxx, saabunud J.X-ile : „raisk, mis käega pihku taod oksekott, täisoksekott, vasakuga taod pihku või paned mammale taha, mis käega taod pihku raisk, täisoksekott“. Kohtu hinnangul on suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud kannatanu J.X-i ja K. Küti ütlustega.
  20. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli ta 31.07.2023 kell 12.18 koos isaga koju, väljusid autost. K. Kütt oli oma kinnistul aadressil xxx, kust karjus talle erinevaid solvanguid. Aru saada olid üksikud sõnad nagu: „raisk“, „käega pihku taod“, „täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“. Läksid isaga oma kinnistule. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).
  21. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.X-ile“ (tl 65–69).
  22. Kuigi K. Kütt väidab, et ütleb solvanguid vaid siis, kui isikud teda provotseerivad, peab kohus usaldusväärsemaks J.X-i ütlusi, et tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud. Nimelt on kriminaalasjas kõik kolm kannatanut kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et just K. Kütt terroriseerib neid oma käitumisega, on korduvalt rikkunud hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu ning alustab nendega suhtlust sõimates neid ebatsensuursete ja väärikust alandavate väljenditega (tl 39, 45, 50–51). Kannatanute kokkulangevate ütluste põhjal on kohus veendunud, et K. Küti väide, et tema on öelnud kannatanutele solvanguid vaid siis, kui viimased on teda provotseerinud, on kantud K. Küti soovist end õigustada ja vastutust vältida. Eeltoodust tulenevalt ei ole K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta usaldusväärsed. 7
  23. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud viisil muuhulgas J.Xi kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. Samuti on süüdistatav ütlustes välja toonud väljendeid, mida ta J.X-i kohta kasutab ning mis suuremas osas langevad kokku J.X-i ütlustes märgitud väljenditega. Seega on tõendatud, et K. Kütt kasutas 31.07.2023 sõnu ja väljendeid nagu „raisk“, „käega pihku taod“, „täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“. Eelmises otsuse punktis toodud põhjustel peab kohus usaldusväärsemaks J.X-i ütluseid, mille kohaselt tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ehk vestluse algatajaks oli K. Kütt. J.X-i ütlustest selgub, et K. Kütt „karjus“ eeltoodud sõnu ja väljendeid ajal, mil oli jõudnud koos isaga koju ja nad olid autost väljunud. Kohus on veendunud, et tegemist ei olnud pomisemisega, nagu on oma tegevust kirjeldanud K. Kütt, sest J.X kuulis K. Küti öeldut ning on nimetanud seda „karjumiseks“. Esiteks, „Eesti keele seletava sõnaraamatu“3 kohaselt tähendab sõna „pomisema“ vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema. Teiseks Google Maps andmete kohaselt asuvad xxx xxx ja xxx teineteisest diagonaalselt üle tee (xxx tänava) ja minimaalselt on neid kinnistuid lahutav vahemaa paarkümmend meetrit. Seega pomisemise korral ei oleks K. Kütti jutt mingil viisil kostnud kannatanuni. Kuna K. Kütt kõvahäälselt lausus neid eelkirjeldatud sõnu ja väljendeid ajal, mil J.X oli koju jõunud ja autost väljunud, on ilmne, et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega J.X-i poole, st suhtles J.X-iga vahetult. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul kannatanu J.X-i ja kahtlustatava K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt karjus 31.07.2023 kella 12.19 paiku oma kinnistult (xxx) autoga koju jõudnud J.X-ile väljendeid nagu „raisk“, „käega pihku taod“, „täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  24. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu.
  25. a augusti või septembri episood
  26. Süüdistuse kohaselt ütles K. Kütt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval
  27. a augustis või septembris XXXas xxx tänaval T.G nähes tänavat mööda kõndides T.G-le: „näe need on need naabrid, kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja tööl ei käi“. Kohtu hinnangul ei saa antud episoodis K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu 09.08.
  28. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.
  29. T.G 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ta
  30. aasta augustis või septembris kodus aadressil xxx. Värvis oma kinnistut ümbritsevat aeda väljastpoolt. K. Kütt tuli mööda xxx tänavat koos oma vanema pojaga ja teda nähes ütles oma pojale: „näe need on need naabrid, kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja töö ei käi“. Tema K. Küti solvangutele ei vastanud (tl 49–52).
  31. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).
  32. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et K. Kütt oleks vahetult verbaalselt T.G poole pöördunud. T.G ütlustest nähtuvalt rääkis K. Kütt mööda xxx tänavat kõndides oma vanema pojaga. Ka süüdistuses märgitud sõnad ütles kannatanu ütluste kohaselt K. Kütt oma pojale ja mitte T.G-le. Fakti, et T.G , värvides oma kinnistut ümbritsevat aeda ja viibides seega tänava läheduses, kuulis K. Küti ja viimase poja vestlust pealt, ei saa pidada hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumiseks.
  33. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus
  34. aasta augustis või septembris T.G suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  35. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 3 Leitav https://eki.ee/keeleinfo/sonastikud/ 8 09.09.
  36. a episood
  37. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 09.09.2023 kella 10.34 paiku oma kinnistu xxx väravate tagant mööduvale sõiduautole, milles viibisid mh T.G ja J.X: „raisk, liigu raibe tead, liigu raisk, tõbras“. Kohtu hinnangul ei saa antud episoodis K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu 09.08.
  38. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.
  39. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lahkusid tema, tema ema ja isa 09.09.2023 kell 10.34 kodust sõiduautoga. Kui nad autoga K. Küti kinnistust möödusid, siis seal viibinud K. Kütt karjus mööduvale autole: „raisk, liigu raibe tead“ ja siis oli kuulda tugevat karjet ja sõnu „liigu raisk, tõbras“. Nemad K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).
  40. T.G ei ole 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütlustes 09.09.2023 toimunu kohta ütlusi andnud. T.G on ütlustes ajaliselt välja toonud vaid
  41. aasta augustis või septembris juhtunu ning 18.09.2024 kell 05.40 toimunu. Kannatanu on märkinud, et rohkem ta ei oska kuupäevadega välja tuua, millal K. Kütt on tema suhtes suhtlemiskeeldu rikkunud. Siiski on kannatanu T.G selgitanud, et alates 09.08.2022 hagi tagamise määrusest kuni käesoleva ajani (s.o ütluste andmiseni 07.10.2024) rikkus K. Kütt keskmiselt kaks korda nädalas tema ja J.X-i suhtes suhtlemiskeeldu. T.G käib keskmiselt 2 korda nädalas poes koos poja ja abikaasaga ning autoga. Kui nad poest koju tulevad, siis praktiliselt iga kord K. Kütt jälgib, millal nad tulevad ja jookseb oma maja külje juurde ja hakkab neid sõimama sõnadega „näe söövad, situvad ja magavad, tööl ei käi ja ainult varastavad“. Nemad ignoreerivad K. Kütti (tl 49–52).
  42. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).
  43. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et K. Kütt oleks 09.09.2023 vahetult verbaalselt T.G ja J.X-i poole pöördunud. Kuigi süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütlustes nentinud, et on kahtlustuses kirjeldatud viisil mh T.G ja J.X-i kohta öelnud, ei ole ta ise osanud ajaliselt välja tuua, millal ja mida ta öelnud on. Ainult J.X-i ütluste kohaselt karjus K. Kütt 09.09.2023 sõiduautole, milles viibisid mh tema ja tema ema T.G, „raisk, liigu raibe tead“ ja „liigu raisk, tõbras“. Kannatanu T.G ütlustest ei selgu, et K. Kütt oleks tema (ja tema poja J.X-i ) poole pöördunud süüdistuses märgitud sõnadega või autoga mööda sõites neid fraase neile järele karjunud. Kohtu hinnangul ei ole J.X-i ütlused 09.09.2023 toimunu osas eluliselt usutavad. Viibides sõitvas, s.o töötava mootoriga autos, ei saanud ta läbi auto mootori- ja rehvimüra kuulda, mida täpselt autost väljaspool viibinud K. Kütt ütles ja kas öeldu oli üldse suunatud talle ja T.G-le. Asjaolu, et T.G taolist juhtumit üldse oma ütlustes kirjeldanud ei ole, kinnitab veelgi kohtu veendumust selles, et ka J.X ei saanud autosse kuulda, kellele või mida K. Kütt ütles.
  44. Kokkuvõtvalt pole kohtu hinnangul tõendatud, et K. Kütt rikkus 09.09.2023 kella 10.34 paiku J.X-i ja T.G suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  45. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 10.10.
  46. a episood
  47. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 10.10.2023 kella 11.37 paiku oma kinnistult xxx, oma kodust xxx, lahkuvale J.X-ile : „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal on raisk seal hõlmas, kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott, türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk, kuradi pihkutaguja raisk“. Kohtu hinnangul on suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega.
  48. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt liikus 10.10.2023 kell 11.37 tema isa tänavale ja istus autosse. Tema liikus ka tänavale auto juurde ja samal ajal karjus K. Kütt oma kinnistult talle „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal 9 on raisk seal hõlmas; kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott; türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk“. Kuuldes mõnda aega K. Küti solvanguid, istus autosse ja siis K. Kütt ütles veel „kuradi pihkutaguja raisk“. Samal ajal lõhkus K. Kütt oma kinnistul puid. Nemad koos isaga sõitsid autoga minema ning K. Kütt karjus veel erinevaid solvanguid autole järele. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).
  49. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.X-ile“ ning et ta on J.X-ile öelnud, et viimasel on kaevurõngas turja peal, kuna varastas ilmselt tema kinnistult kaevurõnga (tl 65–69).
  50. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Kohus peab usaldusväärsemaks J.X-i ütluseid, mille kohaselt tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ehk vestluse algatajaks oli K. Kütt. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas J.X-i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. Samuti on süüdistatav ütlustes välja toonud väljendeid, mida ta J.X-i kohta kasutab ning mis sarnanevad väga suurel määral väljenditega, mida J.X-i ütluste kohaselt K. Kütt 10.10.2023 ütles. J.X-i ütluste kohaselt liikus ta tänavale auto juurde samal ajal kui K. Kütt talle süüdistuses märgitut karjus ning K. Kütt lõhkus samal ajal oma kinnistul puid. Järelikult viibisid J.X ja K. Kütt sel ajal üksteise nägemisulatuses, mistõttu on kohtu hinnangul ilmne, et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega J.X-i poole, st suhtles J.X-iga vahetult. Kuivõrd J.X öeldut tänavale kuulis, ei olnud tegu pelga pomisemisega, nagu on väitnud K. Kütt, vaid kõvahäälse rääkimisega või lausa „karjumisega“ nagu on ütlustes kirjeldanud J.X (vt põhjendust otsuse punkt 19). Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul J.X-i ja K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt karjus 10.10.2023 kella 11.37 paiku oma kinnistult (xxx) oma kodust xxx, lahkuvale J.X-ile „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal on raisk seal hõlmas; kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott, türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk“ ja „kuradi pihkutaguja raisk“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  51. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 27.10.
  52. a episood
  53. Süüdistuse kohaselt ütles K. Kütt 27.10.2023 kella 13.24 paiku oma kinnistu xxx väravate tagant xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „kaevurõngas on seal selja peal, turja peal raisk, oksekott, täisoksekott“. Kohtu hinnangul on süüdistus antud episoodis tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega.
  54. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kõndis ta 27.10.2023 kella 13.24 paiku mööda xxx tänavat linna poolt suunaga kodu poole. Videost on näha, kuidas paar minutit varem keeras K. Kütt autoga oma koduhoovi. Möödudes K. Küti kinnistust, hakkas K. Kütt teda sõimama erinevate solvavate sõnadega nagu oksekott ja täisoksekott. Tema kõndis koju ja K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).
  55. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt tunnistab, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, 10 maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.Xile“ ning et ta on J.X-ile öelnud, et viimasel on kaevurõngas turja peal, kuna varastas ilmselt tema kinnistult kaevurõnga (tl 65–69).
  56. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Kohus peab usaldusväärsemaks J.X-i ütluseid, mille kohaselt tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ehk vestluse algatajaks oli K. Kütt. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas J.X-i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. K. Kütt täpselt ei mäleta, millal ja mida öelnud on. Samas on süüdistatav ütlustes välja toonud, et on kasutanud J.X-i kohta väljendeid „oksekott“ ja „täisoksekott“. Need väljendid kattuvad J.X-i ütlustes märgitud väljenditega. J.X-i ütluste kohaselt möödus ta ajal, mil K. Kütt talle neid sõnu ütles, K. Küti kinnistust. Seetõttu pole kahtlust, et K. Kütt suhtles J.X-iga vahetult verbaalselt. J.X kuulis öeldut tänavale, mistõttu ei olnud tegu vaid pomisemisega, nagu on väitnud K. Kütt, vaid kõvahäälse rääkimisega. Seega loeb kohus tõendatuks, et K. Kütt ütles 27.10.2023 kella 13.24 paiku oma kinnistu xxx juurest xxx tänaval kõndinud J.X-ile „oksekott“ ja „täisoksekott“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  57. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 22.12.
  58. a episood
  59. Süüdistuse kohaselt deklameeris K. Kütt 22.12.2023 kella 12.25–12.27 paiku oma kinnistult xxx autoga oma koju, xxx saabunud J.X-ile korduvalt luuletust: „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“. Kohtu hinnangul on süüdistus antud episoodis tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega.
  60. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt saabus ta 22.12.2023 kell 12.25 koos isaga autoga koju. Samal ajal deklameeris K. Kütt oma kinnistul talle korduvalt luuletust „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ja liikus koos isaga tuppa (tl 37–40).
  61. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.X-ile“ ning et ta on J.X-ile öelnud, et viimasel on kaevurõngas turja peal, kuna varastas ilmselt tema kinnistult kaevurõnga (tl 65–69).
  62. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Usaldusväärsemad on J.X-i ütlused, et tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ning suhtlust alustas K. Kütt. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas J.X-i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. J.X-i ütluste kohaselt deklameeris K. Kütt talle 22.12.2023 luuletust, mille kohta on K. Kütt ütlustes kinnitanud, et see luuletus on J.X-i kohta ja J.X-ile suunatud. J.X-i ütlustest selgub, et K. Kütt luges luuletust just siis, kui J.X oli koju jõudnud ning tegi seda korduvalt ja niivõrd kõvahäälselt, et see oli kuulda J.X-i kinnistu vahetusse lähedusse. Seetõttu on ilmne, et K. Kütt soovis selle luuletusega pöörduda J.X-i poole, st J.X-iga vahetult suhelda. Seega loeb kohus tõendatuks, et K. Kütt deklameeris 22.12.2023 kella 12.25–12.27 paiku oma kinnistult xxx autoga oma koju, xxx saabunud J.X-ile korduvalt luuletust: „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, 11 raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  63. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 16.02.
  64. a episood
  65. Süüdistuse kohaselt hõikas K. Kütt 16.02.2024 kella 15.30 paiku Tõrvas Viljandi 28 asuvas Tikste Konsumis poes viibinud J.X-ile : „oksekott, ematrukkija“. Kohtu hinnangul on suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega.
  66. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt möödus ta 16.02.2024 kell 15.30 Tõrva Tikste Konsumis K. Kütist. K. Kütt ootas, kui J.X möödus, misjärel hõikas üle poe „oksekott“ ja „ematrukkija“. Kuna K. Kütt kasutab selliseid sõnu vaid tema solvamiseks, siis sai aru, et K. Kütt suhtleb temaga. J.X-i ütluste kohaselt läks ta K. Küti juurde ja küsis, et kas võtab kohe poe turvasalvestuse. Kannatanu soovis kriminaalasja juurde lisada kaupluse turvakaamera salvestise, kus heli ei ole, aga on näha, kuidas möödub K. Kütist tema poole vaatamata ja siis provotseerimise peale tagasi läheb (tl 37–40).
  67. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.X-ile“ (tl 65–69).
  68. Nagu kohtuotsuse punktis 8 selgitatud, siis kohus poe turvakaamera salvestist tõendina arvesse ei võta. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Usaldusväärsemaks peab kohus J.X-i ütluseid, millest järeldub, et suhtlust alustas K. Kütt. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas J.X-i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. J.X-i ütluste kohaselt ütles K. Kütt 16.02.2024 Tõrva Tikste Konsumis talle „oksekott“ ja „ematrukkija“. K. Kütt täpselt ei mäleta, millal ja mida öelnud on. Samas on süüdistatav ütlustes välja toonud, et on kasutanud J.X-i kohta sõna „oksekott“ ning teisi halvustavaid väljendeid. Seetõttu pole alust kannatanu J.X-i ütlustes kahelda. Juba varasemates episoodides on tõendamist leidnud, et K. Kütt kasutas J.X-i poole pöördumiseks sarnaseid ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Arvestades J.X-i kirjeldatud olukorda – J.X oli just K. Kütist poes möödunud, misjärel K. Kütt need sõnad hõikas – on arusaadav, et K. Kütt hõikas neid sõnu temast äsja möödunud J.X-ile ja mitte kellelegi teisele. See tähendab, et K. Kütt suhtles J.X-iga vahetult verbaalselt. Tegemist ei olnud omaette pomisemisega, nagu on väitnud K. Kütt, vaid tegemist pidi olema valjema kõnelemisega. Vastasel korral ei oleks J.X K. Küti öeldut kuulnud ega nimetanud seda „hõikamiseks“. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul J.X-i ja K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt hõikas 16.02.2024 kella 15.30 paiku Tõrvas asuvas Tikste Konsumis poes viibinud J.X-ile : „oksekott“ ja „ematrukkija“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  69. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 19.02.
  70. a episood
  71. Süüdistuse kohaselt ütles K. Kütt 19.02.2024 kella 09.52 paiku oma kinnistult xxx xxxtänaval kõndinud J.X-ile : „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku lööb…“, samuti: „mädanenud orikas, raisk, elav raibe“. Kohtu hinnangul on süüdistus antud episoodis tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega. 12
  72. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väljus ta 19.02.2024 kell 09.52 oma koduhoovist ja kõndis mööda xxx teed linna suunas. Möödudes K. Küti majast K. Kütt solvas teda sõnadega „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku lööb…“. Lisaks solvas K. Kütt teda sõnadega „mädanenud orikas, raisk, raibe“. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ja liikus koju (tl 37–40).
  73. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on suunatud täisoksekotile J.X-ile“ (tl 65–69).
  74. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Kohus peab usaldusväärsemaks J.X-i ütluseid, millest järeldub, et tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ning suhtlemist alustas K. Kütt. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas J.X-i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. J.X-i ütluste kohaselt ütles K. Kütt talle 19.02.2024 „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku lööb…“. Peaaegu identses sõnastuses teksti kohta on K. Kütt oma ütlustes kinnitanud, et see on tema luuletus, mis on J.X-i kohta ja J.X-ile suunatud. Samuti on K. Kütt kinnitanud teistegi solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamist J.X-i kohta, mistõttu pole alust kahelda selleski, et K. Kütt ütles J.X-ile „mädanenud orikas, raisk, raibe“. J.X-i ütlustest selgub, et K. Kütt ütles eelnimetatut siis, kui J.X kõndis mööda xxx tänavat ja möödus K. Küti majast. Kuivõrd J.X öeldut tänavale kuulis, ei olnud tegu pelga pomisemisega, nagu on väitnud K. Kütt, vaid kõvahäälse rääkimisega. Seega on tõendatud, et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega J.X-i poole, st suhtles J.X-iga vahetult. Seega loeb kohus tõendatuks, et K. Kütt ütles 19.02.2024 kella 09.52 paiku oma kinnistult xxx xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku lööb…“, samuti: „mädanenud orikas, raisk, raibe“. Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  75. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 19.08.
  76. a episood
  77. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 19.08.2024 kella 7 paiku xxx asuva maja teise korruse rõdult kõrval kinnistul viibinud N.A-le : „türa, pederast“ ja näitas käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest. Kohtu hinnangul on suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud N.A ja K. Küti ütlustega.
  78. N.A 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tegi ta 19.08.2024 kella 7 paiku kodus aadressil xxx tagatrepi peal suitsu. K. Kütt tuli oma maja teisel korrusel asuva rõdu peale vaipa kloppima. Kuna vaiba kloppimisega kaasnes metallikolin, siis tõusis püsti ja vaatas, mida K. Kütt seal teeb. K. Kütt keeras ringi ja hakkas teda ropu suuga sõimama, öeldes talle „türa, pederast“ ja näitas käega liigutust, et tõmbab tal kõri läbi. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ja läks tuppa (tl 43–46).
  79. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. Tunnistab, et on N.A-le korduvalt näidanud käega liigutust, et tõmbab kõri läbi. Seda liigutust on näidanud ka J.X-i 13 kaamerasse. Ta ei mõtle seda tõsiselt, et neile füüsiliselt viga teeks, nad lihtsalt tohutult ärritavad teda (tl 65–69).
  80. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Seetõttu peab kohus usaldusväärsemaks N.A ütlusi, et tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud ning suhtlust alustas K. Kütt. N.A ütluste kohaselt sõimas K. Kütt teda 19.08.2024 ropult, öeldes talle „türa, pederast“ ning näitas käega liigutust, et tõmbab tal kõri läbi. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas N.A kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. Samuti on K. Kütt kinnitanud, et on N.A-le näidanud käega liigutust, et tõmbab kõri läbi, kuigi ei mõtle tõsiselt, et talle füüsiliselt viga teeks. Seega on N.A ja K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt ütles N.A-le süüdistuses märgitud sõnad ning näitas käega liigutust kõril. N.A ütlustest selgub, et K. Kütt ütles ja tegi eelnimetatut siis, kui N.A tegi tagatrepil suitsu ja tõusis püsti, et vaadata, mida K. Kütt teise korruse rõdul kolistab. Kui N.A oli vaatamiseks püsti tõusnud, keeras K. Kütt end ringi ja hakkas N.A-d sõimama. Kuivõrd N.A teiselt kinnistult öeldut kuulis ning on nimetanud K. Küti tegevust „sõimamiseks“, ei olnud tegu pelga pomisemisega, nagu on väitnud K. Kütt, vaid kõvahäälse rääkimisega (vt põhjendust otsuse punkt 19 4). Kirjeldatud K. Küti käitumine näitab, et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega N.A poole, st suhtles N.A-ga vahetult. Seega loeb kohus tõendatuks, et K. Kütt sõimas 19.08.2024 kella 7 paiku xxx asuva maja teise korruse rõdult kõrval kinnistul viibinud N.A-lt sõnadega „türa, pederast“ ja näitas käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest. Sellega rikkus K. Kütt N.A suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  81. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 18.09.
  82. a kella 05.40 paiku toimunud episood
  83. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 18.09.2024 kella 05.40 paiku xxx, juures xxx tänaval kõndinud T.G-le: „paks lehm, poeg on su täis pumbanud“. Kohtu hinnangul on süüdistus antud episoodis tõendatud T.G ja K. Küti ütlustega.
  84. T.G 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väljus ta 18.09.2024 kell 05.40 kodust xxx majast, et minna xxx bussi peale ja sõita surnuaeda. Kõndis mööda xxx tänavat linna poole. Möödudes xxx majast oli hoovis K. Kütt, kes tuli teda nähes tänavale ja jäi oma väravate ette seisma. K. Kütt hakkas teda sõimama sõnadega „paks lehm, poeg on su täis pumbanud“. Tema K. Kütile midagi ei vastanud, vaid kõndis kiirel sammul edasi, kuna tal on K. Küti ees hirm (tl 49–52).
  85. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).
  86. K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta ei ole usaldusväärsed (vt põhjendust otsuse punkt 18). Seetõttu peab kohus usaldusväärsemaks T.G ütlusi, et tema K. Kütile midagi ei vastanud ning suhtlust alustas K. Kütt. T.G ütluste kohaselt sõimas K. Kütt teda 18.09.2024 sõnadega „paks lehm, poeg on su täis pumbanud“. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud väljendeid muuhulgas T.G kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. Seega on T.G ja K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt ütles T.G-le süüdistuses märgitut. T.G ütlustest selgub, et ajal, mil ta mööda xxx tänavat kõndides möödus K. Küti majast, tuli K. Kütt teda nähes hoovist tänavale ja jäi oma väravate ette seisma ning hakkas teda sõimama. Tegemist ei olnud pomisemisega, nagu on oma tegevust kirjeldanud K. Kütt, sest T.G kuulis K. Küti öeldut ning on nimetanud seda „sõimamiseks“. Kuna K. Kütt tuli T.G-d nähes hoovist tänavale oma väravate ette ning hakkas seejärel T.G-d sõimama, on ilmne, 4 Google Mapsi kohaselt eraldab ka kinnistuid xxx xxx ja xxx tänav, sedapuhku Võlli tänav. Ka need kinnistud asuvad teineteisest minimaalselt paarikümne meetri kaugusel. 14 et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega T.G poole, st suhtles T.G-ga vahetult. Seega loeb kohus tõendatuks, et K. Kütt karjus 18.09.2024 kella 05.40 paiku xxx, juures xxx tänaval kõndinud T.G-le: „paks lehm, poeg on su täis pumbanud“. Sellega rikkus K. Kütt T.G suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  87. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. 18.09.
  88. a kella 10.32 paiku toimunud episood
  89. Süüdistuse kohaselt tegi K. Kütt 18.09.2024 kella 10.32 paiku xxx teel majade xxx ja xxx vahelisel alal tänaval xxx maja kaamerasse liigutusi J.X-i suunas, sh käega liigutuse kõri juures ja osutas käega randmele ning kella 10.33 ajal ütles: „vahi türakotid, oksekotid, näe vaata kaamera, türa tõmban raisk varsti munad maha“. J.X sai K. Küti sellistest liigutustest aru kui just J.X-i munade ja kõri läbi lõikamisest ning kellale osutamisest, et see juhtub varsti. Kohtu hinnangul antud episoodis ei saa K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu 09.08.
  90. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.
  91. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli 18.09.2024 kella 10.30 paiku intsident, kui K. Kütt enda kinnistu juurest liikus mööda xxx teed suunaga nende kinnistu poole ning žestikuleeris munade maha lõikamist ja kõri läbi lõikamist ning osutas randmele nagu kellale, et see varsti juhtub ning ütles ka sõnaliselt, et võtab munad maha. Sellist käitumist peab kannatanu suhtluskeelu rikkumiseks muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu (tl 37–40).
  92. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. Samuti tunnistab, et on näidanud J.X-i kaamerasse liigutust, et tõmbab kõri läbi. Ta ei mõtle seda tõsiselt, et neile füüsiliselt viga teeb. Teda ärritab asjaolu, et J.X-i on pannud oma majale videokaamera, mis on suunatud tema kinnistule. Näitab sellist liigutust J.X-i kaamerasse, et näha, kas nad jälgivad teda (tl 65–69).
  93. Süüdistuse tekstist lähtuvalt näitas K. Kütt kirjeldatud liigutusi ning ütles süüdistuses märgitud lause xxx maja kaamerasse. K. Kütt on ütlustes tunnistanud, et on J.X-i kaamerasse näidanud kõri läbi lõikamise liigutust. Samuti saab J.X-i lausest „Sellist käitumist pean mina suhtluskeelu rikkumiseks muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu“ järeldada, et J.X nägi ja kuulis K. Küti tegevust ja öeldut valvekaamera vahendusel. Kohtu hinnangul ei saa maja külge kinnitatud valvekaamerat pidada muuks suhtlemist võimaldavaks kanaliks Tartu Maakohtu 09.08.
  94. a hagi tagamise määruse tähenduses. Valvekaamera eesmärgiks ei ole võimaldada inimeste vahelist suhtlemist. Liiatigi oli valvekaamera paigaldatud J.X-i maja külge viisil, mil see lubatud ei ole (vt otsuse punktid 5–7). J.X oli ise otsustanud valvekaameraga jälgida xxx tänaval toimuvat ja seda nii helis kui pildis. Asjaolu, et J.X seadusega mitte kooskõlas oleval viisil paigaldatud kaamera video- ja helisalvestist vaatas ning nii K. Küti tegevusest teadlikuks sai, ei ole K. Kütile etteheidetav suhtlemiskeelu rikkumisena.
  95. Lisaks võtab kohus arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, et J.X oleks vahetult 18.09.2024 kella 10.32 paiku K. Küti tegevust näinud ja kuulnud. Näiteks viibinud xxx kinnistul õues või kinnistu läheduses, olnud maja aknal, kust oleks K. Küti tegevust näinud ja öeldut kuulnud vms. Seega puuduvad tõendid, et K. Kütt oleks J.X-iga sel ajal vahetult verbaalselt suhelnud. Samuti pole välistatud, et ajal, mil K. Kütt süüdistuses märgitud asju xxx tänaval žestikuleeris ning ütles, viibis tänaval, näiteks kaamera vaateulatusest väljas, mõni teine inimene (st keegi, kelle suhtes polnud K. Kütile kohaldatud suhtlemiskeeldu), kellega K. Kütt kirjeldatud viisil suhtles. 15
  96. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus 18.09.
  97. a kella 10.32 paiku J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  98. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu. 05.10.
  99. a episood
  100. Süüdistuse kohaselt näitas K. Kütt 05.10.2024 kella 11 paiku oma kinnistult xxx kõrval kinnistul viibinud N.A-le käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest.
  101. Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et Tartu Maakohtu 20.09.
  102. a kohtuotsus, millega lähenemiskeeld kehtestati, ei ole senini jõustunud ja kriminaalasja materjalide hulgas ei ole jõustumismärkega otsust, mistõttu ei saa seda arvestada lahendina, millest tulenevat lähenemiskeeldu on K. Kütt rikkunud. Kuna maakohus tegi otsuse 20.09.2024, on 05.10.
  103. a episood ainus, mille puhul see otsus tähtsust omada võiks. Õige on kaitsja tähelepanek, et Tartu Maakohtu 20.09.
  104. a otsus ei ole jõustunud, mistõttu ei saa K. Kütile ette heita otsusega kohaldatud lähenemiskeelu ega teiste isikuõiguse kaitse abinõude rikkumist. Tulenevalt sellest, et Tartu Maakohtu 20.09.
  105. a otsus ei ole jõustunud, oli 05.10.2024 endiselt kehtiv Tartu Maakohtu 09.08.
  106. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeld.
  107. N.A 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt viibis ta 05.10.2024 kella 11 paiku kodus aadressil xxx. Oli õues ja niitis muru. Järsku kuulis xxx kinnistult väga valju pauku, mille peale ehmatas. Vaatas xxx kinnistu poole, kus viibis K. Kütt, kes teda nähes näitas käega liigutust, et tõmbab tal kõri läbi. Ta ei kuulnud, kas K. Kütt midagi talle ka ütles, kuna tema muruniiduk töötas. Tema K. Kütile ühtegi sõna ei öelnud, vaid lõpetas aias oma töö (tl 43– 46).
  108. 15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta, mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. Tunnistab, et on N.A-le korduvalt näidanud käega liigutust, et tõmbab kõri läbi. Seda liigutust on näidanud ka J.X-i kaamerasse. Ta ei mõtle seda tõsiselt, et neile füüsiliselt viga teeks, nad lihtsalt tohutult ärritavad teda (tl 65–69).
  109. N.A ütlustest selgub vaid, et ta niitis 05.10.2024 muru ning kõlanud valju paugu peale vaatas xxx kinnistu poole, kus viibis K. Kütt ning K. Kütt näitas teda nähes käega kõri läbi tõmbamise liigutust. N.A ei kuulnud, kas K. Kütt talle midagi ütles. K. Kütt on küll tunnistanud, et on N.A-le korduvalt näidanud kõri läbi tõmbamise liigutust, kuid ei ole ajaliselt täpsustanud, millal ta seda teinud on. Kohtu hinnangul ei saa selles episoodis niivõrd nappide tõendite pinnalt teha järeldust, et K. Kütt on rikkunud Tartu Maakohtu 09.08.
  110. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu. Esiteks, kuna N.A ei kuulnud, kas K. Kütt talle midagi ütles, ei saa olla kindel, et K. Kütt üldse N.A-ga suhelda püüdis. Teiseks nägi N.A vaid K. Kütti näitamas käega liigutust, et tõmbab kõri läbi. Sarnane liigutus võib tähendada lisaks kõri läbi lõikamisele näiteks sedagi, et inimesel on millestiki kõrini. Olukorras, kus N.A vaatas korraks K. Kütile kuuluva kinnistu poole ning nägi samal ajal K. Kütti tegemas käega kõri juures liigutust, ei saa tõlgendada suhtlemiskeelu rikkumisena. Sellisel viisil võidaks KarS § 3312 kirjeldatud teona käsitleda alusetult olukordi, mil isik tegelikult isikuõiguse kaitse abinõud ei riku.
  111. Seega puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus 05.10.
  112. a kella 11 paiku N.A suhtes Tartu Maakohtu 09.08.
  113. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu.
  114. Kokkuvõtvalt on seega T.G, J.X-i ja N.A ning K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt rikkus 31.07.2023, 10.10.2023, 27.10.2023, 22.12.2023, 16.02.2024, 19.02.2024, 19.08.2024 ja 18.09.2024 kella 05.40 paiku Tartu Maakohtu 09.08.
  115. a hagi tagamise määrusega 16 kohaldatud muud isikuõiguse kaitse abinõud (keeldu suhelda T.G, J.X-i ja N.A-ga). Kuna K. Kütt rikkus isikuõiguse kaitse abinõud korduvalt, on KarS § 3312 objektiivne koosseis täidetud.
  116. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 3312 koosseis tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et K. Kütt tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Tartu Maakohtu 09.08.
  117. a hagi tagamise määruse punktis 8 oli K. Kütile selgitatud, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest näeb seadus ette kriminaalkaristuse. Kannatanutega
  118. ja
  119. aasta jooksul korduvalt suhtlust alustades teadis K. Kütt, et rikub korduvalt talle Tartu Maakohtu hagi tagamise määrusega kohaldatud keeldu võtta kontakti ja suhelda J.X-i, T.G ja N.A-ga ning tahtis seda.
  120. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  121. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Tegemaks kindlaks, kas K. Kütil esines kuritegude toimepanemise ajal xxx ning kas ta oli tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, viidi kohtueelses menetluses K. Küti suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ja psühholoogia kompleksekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb ja esines ka kuritegude toimepanemise ajal K. Kütil xxx kujul, kuid xxx põhjuslik seostamine õigusvastaste tegudega pole teaduslikult põhjendatud. Samuti leiti ekspertiisi käigus, et K. Kütt oli õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (tl 75–85). Kohtu hinnangul pole alust ekspertide järeldustes kahelda. Seega on K. Kütt süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  122. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus K. Küti süüdi KarS § 3312 järgi. Karistus
  123. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 3312 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
  124. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  125. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. KarS § 2 331 koosseisu täitmiseks piisab, et lähenemiskeeldu või isikuõiguse kaitse abinõud rikutakse vähemalt kahel korral. Asjaoludest nähtub, et K. Kütt rikkus maakohtu määrusega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud kokku kaheksal korral ning kõigi kolme isiku suhtes, kelle suhtes suhtlemiskeeldu oli kohaldatud. Seejuures ei piirdunud K. Kütt kannatanutega viisakas vormis kontakti ja suhtluse otsimisega, vaid alustas suhtlust kannatanute suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid sõnu ning väljendeid kasutades. Teo pani K. Kütt toime tahtluse keskmises vormis, s.o otsese tahtlusega. Seega on K. Küti süü keskmisest suurem. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 7 alusel arvesse, et K. Küti puhul on tegemist kõrges eas inimesega (tegude toimepanemise ajal 70–72 aastat vana). KarS § 57 lg 2 alusel võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse sedagi, et ekspertiisiakti kohaselt esineb K. Kütil segatüüpi isiksushäire (tl 83). Eeltoodut arvestades on K. Küti süü keskmine. 17
  126. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri 16.10.
  127. a väljavõttest selgub, et K. Kütti ei ole varem kriminaalkorras karistatud (tl 87). Seetõttu ei ole põhjust eripreventiivsetel kaalutlustel K. Kütile mõistetavat karistust suurendada. Samuti ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista K. Kütile raskemat karistust.
  128. K. Kütt on isikuõiguse kaitse abinõud rikkunud pika aja vältel (umbkaudu 1,5 aastat) ning rikkumisi on olnud kokku vähemalt kaheksal korral ning kõigi kannatanute suhtes. Seetõttu leiab kohus, et K. Kütti tuleb karistada vangistusega ning rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole piisav. Võttes arvesse K. Küti süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud teda karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd asi lahendati lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega mõistab kohus K. Kütile karistuseks 4 kuud vangistust. Kuivõrd K. Kütil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta karistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui K. Kütt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Esiteks, kui Tartu Maakohtu 20.09.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-11238 senisel kujul jõustub, siis on kannatanute õigused ja vabadused kaitstud väga pikka aega. Teiseks, KarS § 331 2 eesmärgiks on kohtulahendiga kaitstud isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise kõrval kohtulahendi alusel kohustatud isiku kohtulahendi täitmisele sundimine. Aasta on piisavalt pikk aeg, et inimesel see harjumus tekiks ning kohtulahendiga õigustatud ja kohustatud isikute vahelised suhted saavutaksid ühiskondlikult aktsepteeritava (teineteist arvestava ja lugupidava) käitumusliku taseme. Menetluskulude jaotus 81. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiisikulust, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast. 82.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 83. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 1) kohtupsühhiaatriline-psühholoogiline ekspertiis 2600 eurot (tl 86); 2) määratud kaitsjale Robert Sprengkile määratud tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot (tl 95-97); 3) määratud kaitsjale Robert Sprengkile määratud tasu kohtumenetluses 489,22 eurot; 4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. 84.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

K. Kütile esitatud süüdistuse on tõendamist osaliselt. Nimelt oli K. Kütile esitatud süüdistus 13 lähenemiskeelu rikkumise episoodis, kohus mõistis Kalju Küti õigeks viies episoodis. Seega on punktides 2-3 nimetatud menetluskuludest (kokku 620,98 eurot) süüdistatava kanda 382,14 eurot ja riigi kanda 238,84 eurot. 85.

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisi kulu 2600 eurot riigi kanda. Menetluskulud kokku summas 1711,14 eurot tuleb süüdistatavalt

§ 175lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista.

Määrata, et isikult väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. 18 Asitõendid 86.

§ 306

lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. 87.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 88. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus asuv asitõendina käsitletud DVD-plaat, millel videosalvestised, tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.