← Eesti

2-26-27/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Kohtujurist Merle Maks Määruse tegemise aeg 20. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-26-27 Tsiviilasi I.K. hagi Viru Vangla vastu kahju väljamõistmisek

) § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt

§-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et hagejal on avalik-õiguslik suhe riigiga ning kahju hüvitamise nõue tuleb esitada riigi (vangla) vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 4. Seega ei ole tegemist eraõigusliku suhtega. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe ning kahju hüvitamise nõue on seotud kinnipeetava väidetava alandamisega vangistuses viibimisel vangla territooriumil, kuuluvad sellega seotud kahju hüvitamise vaidlused HKMS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 p 4 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus. 5.

) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

  1. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule ka taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks, kuna avaldajal puudub raha riigilõivu tasumiseks ning ta ei saa vaidluses kostja juristide vastu.
  2. Kuivõrd kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning kohus jätab

§ 181

lg 1 p 2 alusel hageja taotluse esitatud avalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

  1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  2. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust puudutatud isikule kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

11.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Gerty Pau kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.