) § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt
§-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et hagejal on avalik-õiguslik suhe riigiga ning kahju hüvitamise nõue tuleb esitada riigi (vangla) vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 4. Seega ei ole tegemist eraõigusliku suhtega. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe ning kahju hüvitamise nõue on seotud kinnipeetava väidetava alandamisega vangistuses viibimisel vangla territooriumil, kuuluvad sellega seotud kahju hüvitamise vaidlused HKMS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 p 4 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus. 5.
) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.
lg 1 p 2 alusel hageja taotluse esitatud avalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
11.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Gerty Pau kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.