← Eesti

3-25-1528/17

Obsah (6)§ 121§ 59§ 151§ 203§ 152§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 151 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p-i 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav ja kuulub läbivaatamata jätmisele. Haldusasja materjalide kohaselt on vaidluse esemeks kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis olevat tekkinud tal peale seda, kui 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal sisenes kaebaja kambrisse valvur, kellel oli 15 cm pikkune habe, milles olid kirbud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise eest. Sellest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele: 1) kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli sooritatud avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on õigusvastase teoga (haldusaktiga või toiminguga); 3) millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; 4) ja mis on kaasa toonud isikule kahju tekitamist; 6) ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel; 7) ning tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

§ 59

lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et pärast seda, kui 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal sisenes kaebaja kambrisse valvur, kellel väidetavalt oli 15 cm pikkune habe ja habeme sees kirbud, ilmusid kirbud ka kaebajale endale või tema kambrisse. Seda ei kinnita ka vangla, et 04.03.2025 kaebaja kambrit külastanud vanglaametnikul olid kirbud. Kohus leiab, et vanglaametnikul olnud kirpudest oleks vangla varem või hiljem teada saanud, kui need vanglaametnikul oleksid tegelikult ka olnud. Kaebusele vastamise aja seisuga ei ole selline teave kinnitust leidnud. Järelikult jäi kaebaja poolt väidetav asjaolu vanglaametnikul kirpude esinemise kohta täielikult tõendamata. Kohtu hinnangul pole ka eluliselt ka usutav, et selline olukord võiks vanglas esineda. Väheoluline ei ole samuti asjaolu, et kaebaja viibib hetkeseisuga Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus. Sellest tulenevalt ei näe kohus praeguses menetluse staadiumis põhjust arvata, et vangla oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Juba sel põhjusel ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kuigi kaebaja väitis, et 04.03.2025 tema kabrit külastanud habemega vanglaametnik rikkus tema kõiki RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusi, ei näe kohus alust kaebajaga nõustumiseks. Tuvastamist ei leidnud asjaolu, et 04.03.2025 kaebaja kambrit külastanud habemega vanglaametnikul oleksid olnud kirbud, mis oleksid võinud jääda kaebaja kambrisse jne. Seega, 04.03.2025. a võimalik kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 151lg-st 2, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. X.X. märgib 06.01.
  2. a määruskaebuses, et ta ei nõustu I kohtuastme määrusega. Kaebaja leiab, et tema õiguste riive oli suur. Ametnikul olid kirbud habemes, kuna kaebaja ju leidis pärast loendust põrandalt kirbud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
  3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses väitega, et kõiki kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 õigusi rikuti sellega, et 04.03.
  4. a õhtuse loenduse ajal sisenes väidetavalt kaebaja kambrisse valvur, kellel oli 15 cm pikkune habe, milles olid kirbud ja need pudenesid valvuri „koonu“ küljest kambrisse maha. Halduskohus leidis 18.12.
  5. a määruses, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2¹ alusel läbi vaatamata, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 18.12.2025. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest ega määruskaebuses väidetust asjaolusid, millest tingituna tuleks kaebaja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata

§ 152lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

  1. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.12.
  2. a määruse muutmata.
  3. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendab ringkonnakohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.