KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10377 (kohtueelse menetluse nr 18261000761) Kohtukoo

§ 1045

lg 1 p 2 alusel mõista välja S.B-lt 1000 eurot D.V (isikukood XXX; elukoht Silveri talu, XXX; arvelduskonto nr xxx Swedbank) kasuks.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 158 eurot (sh käibemaks), kokku 908 eurot välja S.B-lt. Menetluskulud tuleb S.B-l tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
2. jaanuarist
3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse S.B-d selles, et tema viskas
6. augustil 2018 kella 01 paiku Võru maakonnas Antsla linnas Antsla laululaval toimunud Hauka laada avakontserdil purgist õlut esmalt lava ja siis turvatöötaja D.V suunas. Seejärel viskas ta turvatöötajat õllepurgiga. Kui turvatöötaja teda korrale kutsus, lõi ta turvatöötajale rusikaga näkku ja tekitas sellega talle füüsilist valu, huule kriimustuse ja põse põrutuse. Selle teoga rikkus S.B korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille järgi on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, ja häiris teisi turvatöötajaid ja kontserdikülastajaid. Seega pani S.B toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S.B, tema kaitsja vandeadvokaadi Mart Sikuti ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus 2 täitmisele pööramata, kui S.B ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS §

§ 1045lg 1 p 2 alusel mõistetakse S.B-lt välja 1000 eurot D.V kasuks.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.B KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS §

§ 1045lg 1 p 2 alusel tuleb S.B-lt välja mõista 1000 eurot D.V kasuks. Kr

MS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 158 eurot (kokku 908 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-11-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. S.B majanduslik olukord on raske, sest ta teeb juhutöid ja tal puudub püsiv sissetulek. Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 158 eurot (kokku 908 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb S.B-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3