← Eesti

2-25-114376/8

Obsah (8)§ 314§ 444§ 174§ 138§ 144§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114376 Tsiviilasi Elisa Eest

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 17.12.2023.a. Elisa Eesti AS liitumisleping nr XXX telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 15.12.2023.a. seadme Xiaomi Redmi Note 125 256GB maksumusega 219,00 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, igakuise osamaksena 6,083 eurot kuus. Antud seadmele oli sõlmitud 15.12.2023.a. nutikindlustuse leping, mille kohaselt oli kuumakse 4,19 eurot kuus. 7.12.2023.a. oli sõlmitud Mobiil-ID leping nr XXX (Lisa 4) telefoninumbrile. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks

(1)kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: 2041429454, 2041814928, 2042211528,
  1. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.
  2. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva (Lisa 5). Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.04.2024.a., kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus osamaksetega vara müügilepingud üles öelda Kliendi rikkumise tõttu. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingu üles 26.04.2024.a. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 36 kuud, igakuise osamaksega 16,083 eurot kuus tasumise tähtajaga vastavalt 14.12.2026.a. Müügilepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata seadme eest 3 osamakset. Kostjal tuleb seadme eest kokku tasuda 212,917 eurot. Hageja palub mõista kostjalt (M. I. ) hageja (Elisa Eesti AS) kasuks välja põhivõlgnevus, summas 1 549,78 eurot, viivis, summas 507,83 eurot; viivis põhinõudelt alates 12.08.2025.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas ning menetluskulud. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.10.25.a

§ 314.1 lg 2 p 2 alusel kostja e-posti aadressil (XXX).

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. 2 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kostja ostis 15.12.2023.a. seadme Xiaomi Redmi Note 125 256GB maksumusega 219 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, igakuise osamaksena 6,083 eurot kuus. Seadme ostul ei lisandunud intressi ega muid kulusid, seega ei ole järelmaksuga tasutava seadme ostu puhul kontrollitavat lepingujärgset krediidi kulukuse määra (VÕS § 406 2 lg 1) ning kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist sellise tarbijakrediidilepinguga, mille puhul peab kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulud 170 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt

§ 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja toiminguteks menetluses õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest

(2h), summas 170 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 170 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja kulud summas 540 eurot (350+20+170).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude indlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.