KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-974

) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. 2. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 23.03.2024 otsusega nr 15.3-3.2/189-1 R.I elamisloa pikendamisest

§ 123

p 2 alusel, kuna taotleja ei vasta

§ 210

² lg 1 p-des 2 ja 3 toodud lisatingimustele ehk taotleja ei ole Eesti eluga kohanenud ja tema senine tegevus ei ole olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Samuti on alus keelduda elamisloa andmisest

§ 124lg 1 p-de 1, 4 ja 5 alusel korduvate liiklusrikkumiste toimepanemise tõttu.

R.I ei töötanud Eestis alates 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning tal puudus Eestis legaalne sissetulek alates oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022 ehk taotleja ei töötanud Eestis peaaegu pool aastat, kuigi tähtajaline elamisluba anti Eestis elamiseks ja töötamiseks. Väited töö otsimise kohta sel perioodil on tõendamata ja vastuolulised. Põhjendamatu on taotleja väide, et ravikindlustuse olemasolu on tema kui terve inimese puhul formaalsus. Taotleja pole eelmise elamisloa taotlemisel antud lubadustele vaatamata omandanud eesti keele A2-taset, ehkki soovi korral on keel võimalik ära õppida kiiresti. Taotleja tõendid kinnitavad pigem tema lõimumist armeenia kogukonnaga. Taotlejat on ajavahemikul 12.07.2019 kuni 13.09.2023 korduvalt karistatud väärteokorras. PPA hinnangul ei kaalu taotleja saavutused lõimumises üles PPA etteheiteid. Taotleja on vallaline ning tal puudub Eestis perekonnaelu. Riigil puudub põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodaniku tehtud elukohariigi valikut.

1. R.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/189-1 tühistamiseks ning selle õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks, samuti PPA kohustamiseks andma kaebajale elamisluba. Kaebaja tuli Eestisse sooviga õppida kõrgkoolis ning omandada eesti keel. Kaebaja on olnud Eestis elades seadusekuulekas ja olnud kasulik armeenia kogukonnale. Tal on hea läbisaamine eestlaste ja armeenlastega. Kaebaja osales Eesti Töötukassa kohanemisprogrammis. Kaebaja omandas eesti keele A1-taseme ning omandab A2-taset. Kõrgkoolis õppimise ajal kaebaja töötas ning tööandjad jäid tema tööga rahule. Kaebaja lõpetas Mainori kõrgkooli ärijuhtimise erialal. Kaebajal on hea armeenia ja vene keele oskus. Kaebajale määratud väärteod on aegunud ning neid ei ole lubatud arvestada kaebaja käitumise hindamisel. PPA-l puudub pädevus hinnata väärtegude sisu. Lisaks ei olnud väärteod rasked ning kaebaja on trahvid tasunud. Tallinna liikluses võivad kõik inimesed kergesti avariisse sattuda. Kaebaja on autole teostanud täiendava tehnilise kontrolli. Eestis elamise ajal ei ole kaebaja kedagi solvanud ja on järginud kõiki eestlaste traditsioone. Kaebaja külastas kontserte, spordiüritusi, näitusi, noortefestivale, kus esindas eestlaste huve. Kaebajal on Eestis elu- ja töökoht, stabiilne sissetulek, auto. Ta on X OÜ osanik ja XXX koguduse juhatuse liige. Kaebaja on lõimunud Eesti ühiskonda.
2. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks, on sätestatud

§-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase toimetuleku Eestis (

§ 117

lg 1 p 3), ja

§-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (

§ 117lg 1 p 4).

Lisaks on

§-s 210 2 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise 2

§-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. Kaebaja lubas 15.01.2021 PPA-le, et õpib eesti keelt edasi A2-tasemel. Kuid kaebaja omandas eesti keele A2-taseme alles 23.04.2024, s.o pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Seega on õige PPA seisukoht, et kaebaja ei ole lubadust täitnud ning asus õppima alles pärast elamisloa pikendamise taotluse esitamist ja sellekohase vajaduse ilmnemist. Kaebaja kinnitab kaebuses ka ise, et tal on üksnes hea vene ning armeenia keele oskus. Kaebaja ei töötanud 13.08.2021 kuni 25.01.2022 ning ta ei olnud ravikindlustatud isik alates 13.10.2021 kuni 24.01.2022. Tulenevalt

§ 116

lg-st 2 peavad tähtajalise elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja puhul see eeldus täidetud. Kaebaja esile toodud asjaolud ei näita tema Eesti ühiskonda lõimumist. Pigem viitavad need, et ta on seotud rohkem armeenia keele ja kultuuriruumiga. Lisaks ei ole PPA tuginenud vaidlustatud otsuses üksnes asjaolule, et kaebaja ei ole piisaval määral Eesti ühiskonnaga lõimunud, vaid PPA on leidnud, et kaebaja saavutused Eestis lõimumise suunal ei kaalu üles etteheiteid toime pandud väärtegudele. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le õiguse kasutada

-s sätestatud menetlustes ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid, mis on asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks. Kaebaja puhul võeti arvesse ka seda, et kaebaja sai 25.01.2021 tähtajalise elamisloa erandina, kuivõrd ka eelmise elamisloa taotluse menetlemise ajal oli teda karistatud kolmel korral. PPA tõi 25.01.2021 otsuses välja, et uue elamisloa taotluse esitamise korral hindab ta kaebaja õiguskuulekust uuesti. Kaebaja jätkas õigusrikkumiste toimepanemist (22.08.2023 määratud karistus kehtib kuni 23.09.2024). Õige on kaebaja tähelepanek, et Tallinna liikluses tuleb olla tähelepanelikum, kuid kõik kaebaja toimepandud väärteod ei ole seotud nn intensiivse liiklusega ning tegemist ei ole väheoluliste rikkumistega. Asjaolu, et kaebaja juhtimisõigust ei peatatud, ei näita rikkumiste väheolulisust. Kahel korral on kaebaja ületanud lubatud suurimat piirkiirust (19.06.2021 mitte vähem kui 27 km/h ning 26.06.2021 18 km/h). Lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h ei ole vähetähtis õigusrikkumine ja sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Haldusakti tühisuse aluseid ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. R.I palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada PPA otsus ja saata asi PPA-le uueks arutamiseks, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. PPA ei järginud kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, ei arvestanud eelnimetatud oluliste asjaoludega ega kaalunud põhjendatud huve ja otsus ei olnud proportsionaalne. Asjaolu, et kaebajal ei olnud elamisloa kehtivuse ajal teatud perioodil sissetulekut töötasu näol ja ravikindlustust, ei tähenda automaatselt, et elamisluba ei pikendata. Kaebaja senine tegevus on suurel määral olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. See, et isikul ei olnud eesti keele A2-tasemel omandamise tunnistust, ei ole aluseks järeldusele, et ta pole Eestis hästi kohanenud. Kaebaja käis keelekursustel
2. a-l ja
3. a-l ning omandas eesti keele A2-taseme 23.04.
4. Tegevus XXX koguduses, elukoha, töökoha ja auto omamine näitab Eestis kohanemist. PPA otsus on ka liiklusrikkumiste osas kaalutlusvigadega. Raskemate liiklusrikkumiste korral peatatakse isiku juhtimisõigus, seega ei leidnud PPA isikut karistades, et liiklusrikkumised on 3

§ 33lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ravikulukindlustuse lepingu ja püsiva legaalse sissetuleku olemasolu on tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks ning tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud (

§ 116lg 2).

Kaebaja puhul ei olnud elamisloa andmise üldtingimused elamisloa kehtivusaja jooksul osaliselt täidetud. Sellisel juhul ei anna

§ 123p 2 PPA-le kaalutlusõigust ning elamisloa pikendamisest tuleb keelduda.

Ei ole võimalik rääkida kaebaja heast Eestis kohanemisest, kui ta on ca 7 aasta jooksul Eestis elades omandanud vaid eesti keele madalaima taseme. Kaebaja ei suhtunud edasisse eesti keele õppimisse täie tõsidusega. Ta omandas eesti keele A2-taseme pärast PPA otsuse tegemist. PPA hinnangul osales kaebaja eesti keele A2-taseme kursustel mitte sellepärast, et tal oli siiras soov eesti keel selgeks õppida ning edukalt Eesti ühiskonnaga lõimuda (vastasel juhul oleks ta selle nimel rohkem pingutanud), vaid selleks, et säilitada elamisluba. Eesti keele oskust kinnitab mitte keelekursusel osalemine, vaid keeleeksami tunnistus. Apellandi senine tegevus ei näita, et ta on Eestis hästi kohanenud, vaid ta on seotud pigem armeenia kultuuriruumiga. Asjaolu, et kiiruse ületamine ja muud liiklusreeglite rikkumised on tunnistatud süütegudeks, on juba iseenesest märk sellest, et tegemist ei ole väheolulistega tegudega. Kaebaja rikkumiste olulisust ei vähenda ning PPA kergekäelist suhtumist rikkumistesse ei näita asjaolu, et kaebajale ei olnud rikkumise eest määratud raskeimat võimalikku karistust. Liiklejad, kes reegleid ei järgi, on alati potentsiaalseks ohuks teistele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). 9.

-s sätestatud menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (

§ 13

lg 1).

§ 13

lg 2 kohaselt ei välista see eesmärk menetluses muude asjaolude või kaalutluste arvestamist (sh välismaalase soov Eestis elada), kuid kooskõla avalikele huvidega peab olema igal juhul tagatud. 10.

-i 01.01.2016 jõustunud muudatustega loodi uus elamisloa liik tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, mis sätestati

§ 118

p-s 9 ning

1. peatüki
2. jaotise
3. alljaotise §-des 2101 ja
4. Asjaomase seaduseelnõu seletuskirja1 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/. 4

§ 2101

lg 1, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (kohtu rõhutus).

§ 2101

lg 2 näeb ette, et seda liiki tähtajalise elamisloa võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud Eesti kodanik. Eelnevast järeldub, et seda liiki tähtajaline elamisluba antakse selleks, et soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on esineb avalik (ühiskondlik, riigi) huvi. Näiteks on avalik huvi olemas, kui välismaalase puhul on alust arvata, et ta jätkab oluliselt panustamist Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus asjas nr 3-23670). Seega tuleb lugeda, et

§ 118

p-s 9 ette nähtud tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse mitte eeskätt välismaalase õiguste kaitse huvides (nagu nt perekonna ühinemise juhtumil), vaid siis, kui seda nõuavad riigi (avalikud) huvid. Selle võrra on ka ulatuslikumad riigi võimalused kehtestada tingimusi seda liiki elamisloa saamiseks ja isikul on sellevõrra suurem hoolsuskohustus täita kõik vajalikud eeldused, et õigustada Eestis elamise võimalust. Teisisõnu ei pea seda liiki elamisloa andmisest keeldumiseks olema väga olulisi, ülekaalukaid põhjusi. Oluline on, et PPA haldusakt oleks kontrollitav, asjaolud oleksid tuvastatud õigesti ning tehtud järeldused ei oleks meelevaldsed. 11. PPA on oma otsuses menetlusnorme järgides õigesti teinud kindlaks, et kaebaja ei täitnud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimusi, mis tulenevad

§ 2102lg 1 p-dest 2 ja 3.

Kaebajal ei olnud eelmise elamisloa kehtivusajal ligi 6-kuulise perioodi jooksul töökohta ja sellest tulenevalt püsivat sissetulekut ning suurema osa sellest 6kuulisest perioodist ei olnud tal ka ravikindlustust. See tähendab, et kaebaja rikkus

§ 116

lg-t 2, mille kohaselt peavad tähtajalise elamisloa andmise nõuded elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud. Sellele nõude vastavuse tagamine on välismaalase enda oluline hoolsuskohustus. Kui

§ 118

p-s 9 ette nähtud tähtajalist elamisluba välismaalasel ei ole legaalset sissetulekut või ravikindlustust, tekitab see sotsiaalseid riske, mille Eesti riigi ja maksumaksjate kanda jätmine pole millegagi põhjendatud, s.o on vastuolus avalike huvidega. Tähtis ei ole see, kas haigestumisi leidis aset või sissetuleku puudumine tingis kaebajast tingitud ohte, vaid oluline on selliste ohtude tekkimise potentsiaal. Töö ja ravikindlustuse puudumine ei kestnud väga lühikest, kaitstava hüvega võrreldes tühist aega (mõne päeva või nädala), vaid üsna pika perioodi. Kuna kaebaja oli äriühingu juhatuse liige, siis ei saanud ta ennast töötuna arvele võtta. Sellise tagajärjega pidi välismaalane arvestama ja oma asjad vastavalt korraldama. Teiseks on PPA asjakohaselt tuginenud sellele, et kaebaja ei olnud vaatamata Eestis pikka aega elamisele ning teenindussektoris töötamisele suutnud PPA otsuse tegemise ajaks omandada eesti keelt elementaarsest A1-tasemest kõrgemal tasemel, ehkki eelmise elamisloa taotlemisel oli lubanud seda teha. See kinnitab, et välismaalane ei ole kohanenud Eesti eluga (integratsiooninõue) määral, mis oleks kooskõlas avalike huvidega. Avalikes huvides ei ole, et Eestisse jääks

§ 118

p-s 9 ette nähtud tähtajalise elamisloa alusel elama välismaalasi, kelle peamiseks suhtluskeeleks Eestis ei ole eesti keel. Halduskohus on põhjendatult tuvastanud, et kaebajal on tihe seos armeenia kogukonnaga, kuid

§ 2102

lg 1 p 2 kohaselt on oluline eeskätt lõimumine Eesti ühiskonnaga, milles toimuvate protsesside mõistmiseks ja milles osalemise eelduseks on eesti keele valdamine piisaval tasemel. Sarnaselt halduskohtuga ei leia ringkonnakohus, et PPA oleks faktiliste asjaolude tuvastamisel ja hinnangute andmisel teinud olulisi vigu, mis annaks alust kahelda lõpptulemuse proportsionaalsuses. 12. Kuna elamisloa andmisest tuli keelduda eeltoodud põhjustel

§ 123p 2 alusel, saavad liiklusrikkumistega seotud asjaolud ning kaalutlused olla vaid täiendava iseloomuga. Ehkki 5

§ 118

p-s 9 ette nähtud tähtajalise elamisloa pikendamata jätmisel märksa laiem otsustusruum.

1. Isegi kui PPA rikkus menetlustähtaega, ei saa see kaasa tuua haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule nõudeid seoses PPA viivitusega. Seetõttu pole vaja selles küsimuses seisukohta võtta.
2. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 6