) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue O. A. (võlgnik/kostja) sõlmis 25.04.2024 Placet Group OÜ-ga (laenuandja/hageja) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis Placet Group OÜ kostja kasutusse laenusumma 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostja esitas 25.04.2024 Placet Group OÜ taotluse telefoni teel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul toimunud 24.04.2024 Smart-ID vahendusel, registreeruma Placet Group OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. www.smsraha.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 24.04.2024 kell: 20:
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (51,99%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. 25.04.24 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 51,99%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Hagiavalduses on välja toodud, et laenulepingu nr XXX sõlmimisel 25.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete 3 kohustuste kohta. Teostati päringud 24.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 25.04.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. 25.04.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastati kostja nelja kuu keskmine sissetulek. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse tuvastamaks kostja ülalpeetavad. Lisaks teostati 25.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Võeti arvesse kostja laenu taotlusel märgitud andmed ning arvestati igakuisteks majapidamiskuludeks 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 548,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulud 150 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 150 eurot. Hageja menetluskuludeks on tõendite kogumine ja analüüs, hagi koostamine, O. A. vastu, XXX, kogus 1,23, tunnimäär 100 eur/h, summas 123 eurot+km 27,05 eurot, kokku 150,05 eurot. Tulenevalt
lg 1 määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetluskulude suuruse kindlaks määramisel, tsiviilasja keerukust, hagihinda, asjaolud, et käesolevas vaidluses on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu, istungeid ning hageja nõue ei ole õiguslikult keerukas (tarbijakrediidi lepingust tulenev võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 150 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud 500 eurot (350+150), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.