← Eesti

3-25-3311/4

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3311 Määruse kuupäev

  1. november 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu arvutiruumis kohtuistungi helisalvestise kuulamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X RESOLUTSIOON
  2. Tagastada X-i kaebus.
  3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
  5. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja pärast
  6. augusti
  7. a kohtuistungit kuulata vangla arvutiruumis e-toimikust kohtuistungi helisalvestist. Kaebaja sai helisalvestisega tutvuda alles
  8. augustil
  9. Kaebaja ei saanud seetõttu esitada kohtule enne kohtumääruse tegemist täiendavaid selgitusi. Kaebajal oli vaja kohtuistungi salvestist kuulata, kuna kohtuistungi toimumise ajal ei olnud kogu istung korralikult jälgitav (kõike ei olnud kuulda). Kaebaja arvates vangla valetas selle kohta, et arvutiruumis ei olnud kõrvaklappe ning vangla tegeles selle probleemiga esimesel võimalusel. Kõrvaklapid olid olemas juba
  10. a jaanuaris. Need asusid valveruumis ning vajadusel väljastas need valvur. Üksuse juht keelas kaebajale kõrvaklappide väljastamise ning sellega rikuti kaebaja õigust kuulata kohtuistungi helisalvestist. Kaebaja arvates lahendati arvutiruumi heliprobleem ebamõistliku viivitusega. Kaebaja esitas eelnevaga seoses Tartu Vanglale kahjunõude, mis jäeti
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 1-9/2-25/403-2 rahuldamata. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel või vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. 3-25-3311
  13. Tartu Vangla edastas
  14. oktoobril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
  15. augusti
  16. a kahjunõude ning Tartu Vangla
  17. oktoobri
  18. a otsuse nr 1-9/2-25/403-
  19. KOHTU SEISUKOHT
  20. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle sellega, et talle ei võimaldatud
  21. augustil 2025 kuulata kohtuistungi helisalvestist, sest vangla arvutiruumis puudus vastav tehniline võimalus.
  22. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.
  23. Kaebusel ei ole eduväljavaateid. Tartu Vangla
  24. oktoobri
  25. a otsuse nr 1-9/2-25/403-2 kohaselt oli Tartu Vanglale teada, et
  26. augustil 2025 ei olnud kaebajal võimalik kuulata kohtuistungi helisalvestust, sest arvutiruumis puudus vastav tehniline võimalus. Probleem lahendati
  27. augustil 2025, kui arvutiruumi lisati uued kõrvaklapid ning kaebajal oli sel kuupäeval võimalik kohtuistungi helisalvestist kuulata. Kohtul ei ole alust arvata, et arvutiruumis tehnilist probleemi tegelikult ei esinenud ning et vangla takistas pahatahtlikult kaebajal helisalvestist kuulata. On mõistetav, et tehnikaseadmed võivad rikki minna ja nende parandamine või asendamine võtab aega. Lisaks ei saa kaebaja eeldada, et talle võimaldatakse arvutiruumi kasutada kohe, kui ta selleks soovi avaldab. Vanglas kinni peetavatel isikutel ei ole õigust kasutada arvutit piiramatult. Kuna tegemist on piiratud ressursiga, tuleb vanglal tagada arvuti kasutamise võimalus mõistlikus ulatuses (VangS § 311 lg 1). Kohtu hinnangul ei viivitanud vangla arvutiruumi tehnilise probleemi lahendamisega ebamõistlikult kaua. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla vaidlusalune tegevus oli õigusvastane. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajale saabusid helisalvestise kohtuistungi järgselt koheselt või mõne päeva möödudes kuulamata jäämise tõttu mingid kahjulikud tagajärjed. Kaebaja etteheited on jäänud üldsõnaliseks. Kaebaja viitab üksnes sellele, et ta ei saanud esitada kõnealuses kohtuasjas õigeaegselt kohtule oma seisukohta ja täiendavaid selgitusi, kuid ei ole välja toonud, milline reaalne kahjulik tagajärg talle sellega seoses saabus. 4.
  28. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet teadaolevate asjaolude põhjal intensiivseks. Kaebaja küll väidab, et ta ei saanud kohtuasjas oma õigusi teostada, kuid ei ole viidanud, millise konkreetse kohtuasjaga oli tegemist ning milline kahjulik tagajärg talle selles asjas saabus. Kaebaja üldsõnalised väited ei võimalda pidada tõenäoliseks, et kohtuistungi helisalvestise kuulamise mittevõimaldamine oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. 4.
  29. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
  30. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 2 3-25-3311 Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.