← Eesti

2-25-19623/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-19623 Tsiviilasi A. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. K. (isikukood XXX) Kostja M. K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 16.12.2025
  2. Rahuldada A. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks.
  3. Lahutada A. K. (isikukood XXX) ja M. K. (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX Tallinna PSA Nõmme sektoris ning mille kohta on välja antud abieluakt nr XXX.
  4. Menetluskulud seoses abielu lahutamise hagiga jätta poolte endi kanda.
  5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
  6. Hageja esitas 18.11.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna PSA Nõmme sektoris. Pooled elavad lahus alates
  7. M. K. elab oma tervisliku seisundi tõttu hooldekodus ja talle on määratud eestkoste. Hagejal puudub M. K.-ga kontakt. Abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi neid taastada.
  8. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 21.11.
  9. Kostja eestkostja teatas 08.12.2025 arvamuses, et Harju Maakohtu 16.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10878 seati M. K. üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu). Kohtule 27.08.2019 esitatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr E-19-08-19-62 nähtuvalt esineb M. K.-l XXX. M. K. vaimne seisund välistab igapäevase adekvaatse sotsiaalse toimetuleku ja ta vajab eestkostet. 15.10.2024a. määrusega pikendas kohus eestkostet kuni 15.10.
  10. Kohtumäärusest ei tulene eestkostetavale piiranguid valimisõiguse ega perekonnaõiguslike toimingute tegemise õiguse osas. M. K. ja A. K. abielu on lahutamata, kuigi paar elab lahus juba ligi 20 aastat, abielusuhted on A. K. sõnul pöördumatult lõppenud, nad ei suhtle omavahel ja A. K. ei soovi kontakti taastada. M. K. on XXX klienditöö juhile D. J. ja Saue Vallavalitsuse esindajale kinnitanud, et nõustub lahutusega. Seisukohale on lisatud M. K. omakäeline avaldus, milles ta väljendab nõustumust abielulahutusega.
  11. Kohus kohtus M. K.-ga isiklikult 16.12.2025 XXX kodus. M. K. kinnitas isiklikult kohtule, et ta on abielulahutusega nõus.
  12. Kohus kuulas A. K. isiklikult ära 16.12.2025 virtuaalruumi vahendusel. A. K. kinnitas, et ta ei ole M. K. näinud juba 30 aastat. Ta soovib lahutada ja tema tahe selleks on kindel. Kohtuotsuse põhjendused
  13. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kuulanud isiklikult pooled ära 16.12.2025, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooltel ei ole enam abielulist kooselu juba ligikaudu 30 aastat. Mõlemad pooled soovivad oma abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Kohus ei pea mõistlikuks menetlust peatada ega pooltele leppimiseks tähtaja määramist, kuivõrd mõlemad pooled on avaldanud soovi abielu lahutada.
  14. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.