2-22-5012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-5012 Tsiviilasi S.M hagi B.W vastu ki

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kostja esitas 9.04.2024 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele (kohtuistungi protokoll II kd tl 53 jj), kuna ei nõustunud kohtu protokollilise määrusega, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse asja läbivaatamata jätmiseks. Kostja väitel menetleb kohus tsiviilasja, kuigi hageja ei ole maksnud seaduses nõutud riigilõivu. Kostja hinnangul on hageja ebaõigesti määranud hagi hinnaks 3500 eurot kui mittevaralise nõudega hagi hinna ning tasus sellelt riigilõivu vaid 420 eurot. Hageja on menetluses vaidlustanud notariaalselt tõestatud tehingu, mille väärtus on lepingus märgitud 30 000 eurot. See on määratlev hageja poolt taotletava hüve väärtuseks. Kuna hageja on 5.04.2022 ja 24.04.2022 hagiavaldustes esitanud kaks

§ 134

lg 1 alusel kuuluvad need hagi hinna määramisel liitmisele, mis teeb hagi hinnaks 60 000 eurot (30 000 + 30 000) (vt taotlus II kd lk 49 jj). Kostja leidis, et kohus peaks kohustama hagejat tasuma määratud tähtajaks riigilõivu seaduses sätestatud suuruses hagi esitamise seisuga vähem makstud summas 1120 eurot ning jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja jätab kohtu määratud tähtpäevaks täiendava riigilõivu maksmata. Hageja leidis, et hagihinna määramisel kostja loogika alusel tuleks teada vaidlusaluse kinnistu väärtust, seda ei saa määrata kinkelepingus toodud väärtusega, kuna see mille hageja otsusevõimetuna ja kostja sinna märkisid, ei oma tähendust. Antud juhul on kinnistu tegeliku väärtuse määramine küll võimalik, kui seotud oluliste raskustega. Kui hagihind on ka valesti määratud ja nii menetlusse võetud, ei anna see alust hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohus saab vähemtasutud riigilõivu lahendiga välja mõista ( vt kohtuistungi protokoll II kd lk 53 jj).

1. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 13.
2. Tsiviilasja hinna kohta märgib kohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et S.M esitas 05.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse B.W vastu, milles palutakse kinkelepingu tühisuse tuvastamist/alternatiivselt kehtetuks tunnistamist ning tahteavalduse asendamist kohtuotsusega (I kd tl 1 jj). Hagihinda ei ole hagis märgitud ning riigilõiv oli tasumata. Pärnu Maakohtu 13.04.2022 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 33). Kohus kohustas mh hagejat täpsustama hagiavalduse nõuet nr 2 ning tasuma hagiavalduse esitamise riigilõivu 420 eurot. Määruse põhjenduste p-s 8 määras kohus hagihinna

§ 132

lõike 1 järgi, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot ning leidis, et hagejal tuleb tasuda riigilõiv 420 eurot. 7 2-22-5012 Hageja kõrvaldas puudused (sh täpsustas nõuded) ja tasus kohtu nõudmisel riigilõivu 420 eurot ning kohus võttis hagi 26.04.2022 määrusega menetlusse Eelnevast nähtub, et hagihinna määras kohus, mitte hageja. Seega ei saa antud olukorras, kus hagihinna määras kohus ning vastavalt sellele tasus hageja riigilõivu, lugeda hagi ebaõigesti menetlusse võetuks ega jätta hagi praeguses menetlusstaadiumis läbivaatamata. Seda isegi juhul kui hagihind on määratud valesti. 13.2. Kohus leiab, et on 13.04.2022 määruses eksinud hagihinna määramisel, kuid ei nõustu ka kostja nimetatud hagihinnaga. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduses nõuded: 1) S.M kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja 2) kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.

§ 122

lg 2 kohaselt on hagiasjas hagihind hagis taotletud harilik väärtus.

§ 125

järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot (

§ 132

lg 1 ja 1 1 ).

§ 134lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Vaatamata sellele, et pooled on kinkelepingu p.-s 3.6 märkinud lepingu eseme väärtuseks 30 000 eurot, loeb kohus, et selle alusel ei ole saadava hüve väärtust võimalik kindlaks teha ning tegemist on mittevaralise nõudega. Hageja soovib saada tagasi 04.06.2021 üle antud ½ kinnistust. Teadmata on hageja kinnistu osa tegelik väärtus ja seisukord tehingu tegemise aja seisuga, kinnistu hetkeväärtus võib olla muutunud seoses kostja poolsete võimalike investeeringute aga ka võimaliku vara hooletusse jätmisega. Kohus ei ole veendunud, et kinkelepingu sõlmimisel on notarile kinkelepingu eseme väärtuse osas avaldatud õiged andmed. 04.06.2021 lepingus on tehinguväärtus määratud riigilõivuseadus §-d 76 lg 2 ja 347 lg 1 alusel (Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi) ehk lähtutud ei ole kinnistu ½ osa väärtusest TsÜS § 65 mõistes. Riigikohus on lahendi 3-2-1-74-16 punktis 24.2. asunud seisukohale, et kui nõude väärtuse kindlakstegemine on seotud oluliste raskustega (kuigi võimalik), mis võiks takistada ka

§ 2

järgsete eesmärkide täitmist, tuleb

§ 125

teise lause laiendava tõlgenduse kaudu leida, et tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind on samuti 3500 eurot. Praegusel juhul ei pea kohus vajalikuks muuta hageja selle nõude hinda, mida kohus on lugenud 3500 euro suuruseks, arvestades asjaolu, et kinnistu väärtuse kindlakstegemine võib olla raskendatud. Hageja teise nõude - tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostja tahteavalduste andmise kohustus ning lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks - loeb kohus mittevaraliseks nõudeks, mille hind on

§ 132lg 1 alusel samuti 3500 eurot.

Ses osas on kohus 13.04.2022 määruses eksinud, kui jättis selle nõude osas hinna määramata.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Nimetatud sätte kohaselt on hageja hagi hind kokku 7000 eurot ja hagejal tuleb juurde maksta 210 eurot (riigilõivu määr 7000 eurose nõude puhul on 630 eurot – RLS lisa 1) 13.3. Olukorras, kus riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, tuleb vähemtasutud riigilõiv

§ 179

lg 1 alusel kohustatud isikult riigi kasuks asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega välja mõista. Menetluskulusid kandma kohustatud isikuks on nii hagiavalduse esitanud isik

§ 146

lg 1 p 1 järgi kui ka isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel

§ 146lg 1 p 3 järgi.

Kohustatud isikud vastutavad

§ 146

lg 2 järgi solidaarselt, nende omavahelises suhtes vastutab lg 3 järgi isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.Asja menetlemist see käesolevas staadiumis enam aga 8 2-22-5012 iseenesest ei mõjuta. Hagejalt ja/või kostjalt täiendava riigilõivu nõudmine ei välista ega piira menetluskulude jätmist ühe poole kanda

§ 162lg 1 alusel.

13.

1. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kostja juhtis maakohtu tähelepanu vajadusele nõuda hagejalt täiendava riigilõivu maksmist alles asja sisulise arutamise lõpus kohtuistungil. Kuigi see ei vabanda hagihinna arvutamise eksimust, märgib kohus lisaks, et kostja võinuks kohtu eksimusele tähelepanu juhtida juba oluliselt varem st eelmenetluses. Muu hulgas ei teinud ta seda ka peale 8.02.2024, mil kostja uue esindajana soovis tsiviilasja materjalidele e-toimikus juurdepääsu Jüri Reede (II kd lk 38). 13.
2. Kokkuvõtvalt leiab kohus jätkuvalt, et jättis põhjendatult 9.04.2024 kohtuistungil kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning kostja vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata.
3. Mis puutub kostja 17.04.2024 taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks, siis ka see taotlus tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata. 14.
4. Nimelt esitas kostja 17.04.2024 hagi läbivaatamata jätmise taotluse, milles palub:
5. Jätta hagi läbi vaatamata

§ 226

lg 2 p 1 alusel, kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamiseks ning see on puudunud kogu menetluse kestel menetluslike tahteavalduste tegemiseks ning ka advokaadibürooga käsunduslepingu sõlmimiseks hageja esindamiseks (P.G poolt S.M nimel esitatud hagiavaldus kui ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 tähenduses on kohtu eelneva nõusoleku puudumise tõttu tühine PKS § 190 alusel ning tema esindusõiguse välistab üheselt PKS § 180 lg 1 p-de 1 ja 3 koostoime, millest tuleneb imperatiivselt, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja otsejoones sugulase vahel). 2. Tuvastada hagejal menetluskulude puudumine ja jätta kulude puudumise tõttu need kostjalt välja mõistmata juhul, kui kohus jätab rahuldamata p-s 1 esitatud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. 14.2. Kohus leiab, et kostja taotlus on esitatud hilinenult.

§ 329

lg1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 330

lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostjal tulnuks kohtu hinnangul kõnealune taotlus esitada juba 10.05.2022 hagivastuses või hiljemalt 18.10.2022, mil kohus eelmenetluse lõpetas (vt kohtuistungi protokoll I kd lk 114 jj). Asja materjalidest nähtub, et kohus küsis veel täiendavalt 24.01.2023 kohtuistungil kas pooltel on veel taotlusi. Kuna pooltel ei olnud taotlusi, siis alustas kohus asja sisulist arutamist (vt kohtuistungi protokoll I kd lk 156 jj), millega jätkas 9.04.2024 kohtuistungil. Ka 9.04.2024 kohtuistungil kostja kõnealust taotlust ei esitanud. Kohus lõpetas 9.04.2024 asja sisulise arutamise ning pooled said üksnes õiguse esitada menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole menetluskuludele (vt kohtuistungi protokoll II kd lk 56 pöördel). 9 2-22-5012 Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks 17.04.2024 ehk hilinenult (

§ 329lg 1, § 330 lg 1).

Tegemist ei ole

§ 331lg-s 1 sätestatud olukorraga.

Taotlusega arvestamine venitaks menetlust ning kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus.

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Antud juhul on kohtu hinnangul hageja esitanud nõude tuvastada poolte vahel 4.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks vaidlusaluse kinnisasja ½ mõttelise osa kaasomanikuna. Muid nõudeid menetlusse võetud ei ole, kuna esialgses hagiavalduses esitatud nõudeid on hageja täpsustatud ja alternatiivset nõuet täiendatud hagiavalduses esitanud ei ole. Sellisena on ka kostja oma 10.05.2022 hagivastuses hageja nõudeid mõistnud ja käsitlenud (I kd tl 67 jj). Seetõttu on ainetud ka kostja uue esindaja poolt 9.04.2024 kohtuistungil püstitatud temaatika hagi muutmise osas ning seega tuleb kohtul sisuliselt lahendada hageja nõue kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku saamiseks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - hageja ja kostja sõlmisid 4.06.2021 notariaalse kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (I kd tl 41 jj), mille alusel hageja kinkis kostjale pool (1/2) mõttelist osa S.M kinnistust (registriosa nr XXXXX) asukohaga XXX ja J); - kinnistu omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse kostja, kellele kinnistu omand kuulub ka käesoleval hetkel (I kd tl 28 jj I kd) ning et hageja kasuks on seatud kinnistu osas tähtajatu isiklik kasutusõigus; - hageja ja kostja elasid pikka aega koos XXX asuvas elamus kuni juunini 2021, mil hageja paigutati hooldekodusse ööpäevaringsele hooldusteenusele (lepingu sõlmis 8.06.2021 OÜgaSK kostja); - 24.03.2021 esitas kostja kohtule avalduse hageja üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks põhjendusel, et dementsus on kaugele arenenud; - Pärnu Maakohtu 8.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4742 avaldus rahuldati ja S.M eestkostjaks määrati P.G (I kd lk 13).
2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel 4.06.2021 sõlmitud notariaalne leping (kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud) on kehtiv või mitte. 10 2-22-5012 Hageja on seisukohal, et seonduvalt tema otsusevõimetusega tehingu tegemise hetkel, ei ole leping kehtiv, st leping on tühine. Kostja leiab, et kinkeleping ei ole hageja huvidega vastuolus ega ole ka tühine; pole tõenäoline, et notar eksis lepingu tõestamisel hageja otsusevõime hindamisel; 4.06.2021 kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud ei ole tühised, sest need vastavad hageja tegelikule tahtele.
3. Kohtu hinnangul kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele TsÜS §
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
5. Antud asjas hageja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi alusel on tuvastatud, et 04.06.2021 vastas S.M psüühiline seisund XXXXXXXXXXXXXX. Väljendunud kognitiivsest defitsiidist tulenevalt puudus S.M-il tehingu tegemise ajal ja kestvalt sisuline arusaam õiguslikes ning oma elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M ei olnud 04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S.M-il on käesoleva ajani ja oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja kirjutamisoskus, mis võimaldas tal tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis erinevateks tehinguteks talle usaldusväärsetena tunduvate isikutega (II kd lk 1-4). Eksperdi arvamusest nähtub veel, et olemasolevate andmete kohaselt oli S.M varasemalt hea baasintellektiga ja toimetulekuga ning vähemalt rahuldava tervisega. 2021 kevadeks oli erinevate tunnistajate sõnul S.M vaimne seisund oluliselt halvenenud. Mäluhäireid ja toimetulekuraskusi kirjeldati juba varem. 29.04 – 11.05.2021 haiglas viibimise ajal oli S.M desorienteeritud ajas, eluloolisi andmeid andis raskustega ja osaliselt, eksis faktides. Tal esinesid väljendunud mäluhäired, eriti lühimälu osas. S.M-il diagnoositi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Lisaks esinesid XXXXXXXXXXXXXXX. 02.06.2021 kiirabi hinnangul oli S.M XXXXXXXXXXXX. 08.06.2021 on perearsti poolt koostatud retsept XXXXXXXXXX. Ei ole kirjeldatud, mis põhjustas täiendava ravi vajaduse. Üldiselt ordineeritakse XXXXXXXXXXXX. Sel perioodil asus S.M elama hooldekodus. Uus asukoht ja elukorraldus võisid kaasa tuua seisundi destabiliseerumise. 07.07.2021 kohtupsühhiaatria eksperdi kirjelduse kohaselt oli S.M vaimne seisund sarnane 2021 aprillis-mais haiglasviibimise ajal olnule. Diagnoositud jätkuvalt XXXXXXXXXX. Eksperdi hinnangul esinesid L S.M-il unustamine, orientatsioonihäired, lühimälu ja igapäevaeluoskuste halvenemine; mäluhäirete tõttu pidas ekspert võimalikuks S.M ärakasutamist ja tema huvide kahjustamist. 19.10.2021 S.M ärakuulamise käigus veendus kohus, et S.M vajab enda huvide kaitseks eestkostet. Käesoleva ekspertiisi läbiviimise ajal on S.M jätkuvalt vaid osaliselt orienteeritud, puuduliku sisulise kontaktiga, väljendunud mäluhäiretega. Võrreldes 2021 S.M psüühilise seisundi kirjeldustega, on toimunud pigem mõningane halvenemine tema kognitiivse võimekuse osas. S.M-il 2021 aprillis-mais diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vaimses seisundis võib olla mõningaid kõikumisi, kuid haiguse kulus ei saa ette tulla märkimisväärseid paranemisi kognitiivse võimekuse osas. XXXXX põdeva isiku vaimne võimekus ja toimetulek halvenevad järjepidevalt. XXXXXX süvenemise tempo erineb indiviiditi. Varasem algus seondub sagedamini kiirema progresseerumisega. Ravimitega on võimalik mõnevõrra pärssida XXXXXX süvenemise kiirust. 11 2-22-5012 29.04 – 11.05.2021 haiglasviibimise ajal ja 07.07.2021 kohtupsühhiaatria eksperdi (oli ka haiglas isiku raviarst) hinnangu andmise ajal oli S.M psüühiline seisund olulise dünaamikata. Ka 02.06.2021 kiirabi hinnangul oli S.M XXXXXXXXXXXXX. Eelolevast nähtuvalt ei ole alust arvata, et S.M vaimne seisund oleks 04.06.2021 oluliselt erinenud S.M vaimsest seisundist, mida on kirjeldatud enne ja peale tehingu tegemist. Kui ka 04.06.2021 S.M ja B.W vahel sõlmitud leping oli kooskõlas S.M varasemate soovide ja avaldustega ning ei kahjustanud oluliselt S.M huve, siis sel ajal esinenud väljendunud kognitiivsest defitsiidist tulenevalt ei olnud S.M võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt (vt täiendavalt ka hageja terviseandmeid- tsiviilasjas 2-21-4742 läbiviidud ekspertiisiakt I kd lk 84 jj;SK juhataja e-kiri I kd lk 87; perearsti e-kiri I kd lk 103; hageja poegade E S.M ja T S.M selgitused eestkostemenetluses I kd lk 108 jj; ravi dokumendid 29.04.2021-11.05.2021 I kd lk 112-113; ambulatoorsed epikriisid I kd lk 128 jj).
6. Kohtu hinnangul nähtub ekspertiisiaktist, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal, so 4.06.2021 otsusevõimeline ning seega on tuvastatud tema otsusevõimetus TsÜS § 13 lg 1 mõttes. Hageja ei olnud tehingu tegemise hetkel võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Tehingu tegemise tulemusena jäi hageja ilma oma omandist. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul asuvas elamus elamiseks ja et kingisaaja kohustus hageja eest hoolitsema ning vajadusel tasuma tema hooldekodu kulud. Isiklik kasutusõigus ja hoolitsemine, ei asenda omandit, millest hageja on ilma jäänud seetõttu, et ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Kostja tuginemine sellele, et hageja ammune soov oli kinkida kinnistu kaasomandi osa kostjale (vt ka tunnistaja PB ütlused kohtuistungi protokoll I kd lk 156 jj ja 21.02.2021 koostatud kodune testament I kd lk 122) ei muuda hagejal tuvastatud otsusevõimetust. Seonduvalt kostja vastuväitega selles osas, et ei ole tõenäoline, et notar eksis lepingu tõestamisel S.M otsusevõime hindamisel ning et notaril ei tekkinud kahtlust hageja teo- ja otsusevõimes ning et hageja on lepingu notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutanud ja see oli tema tegelik tahe, siis see on kohtumenetluses tuvastatu alusel ümber lükatud. Seda ei oleks muutnud ka notari kohtuistungil tunnistajana antud ütlused, mis jäid andmata, kuna hageja ei andnud notari tunnistajana üle kuulamiseks nõusolekut (vt kohtumäärus I kd lk 177). Kohus möönab, et notaril on samuti kohustus veenduda tehingupoolte võimes tehingust aru saada, kuid kui nimetatu eeldab selliseid eriteadmisi, mida notaril tavapäraselt ei ole (psühhiaatrilised eriteadmised), siis kui peale tehingu tegemist tuvastatakse asjaolud, mis toovad kaasa tehingu tühisuse, ei saa asuda seisukohale, et notariaalselt sõlmitud tehing on kehtiv. Täiendavalt märgib kohus, et ekspert on andnud selgituse ka selles osas, et S.M ei olnud 04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S.M-il oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja kirjutamisoskus, mis võimaldas tal tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis erinevateks tehinguteks talle usaldusväärsetena tunduvate isikutega. Kohtul ei ole põhjust ekspertiisi usaldusväärsuses kahelda. Kostja ei ole ümber lükanud eksperdi poolt tuvastatut, et vaidlustatava tehingu ajal oli hageja otsusevõimetu. Vaidluse põhiküsimus ei ole seotud sellega millised olid kostja kui kinkesaaja kavatsused ning millised on hageja pereliikmete (sh poegade) perekondlikud suhted ning kostja sellesisulised väited jätab kohus tähelepanuta. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et hageja oleks tehingu heaks kiitnud. Seega, asub kohus seisukohale, et eelkõige asjast teostatud ekspertiisiaktiga on tuvastamist leidnud, et hageja psüühiline seisund XXXXXXXXXXXXXXXX välistas hagejal hinnata seda, kuidas 4.06.2021 tehing tema huve mõjutab. Hageja oli tehingu tegemise ajal 12 2-22-5012 otsusevõimetu, tal puudus arusaam tehingu tegemisest, olemusest ja eesmärgist mistõttu on S.M ja B.W vahel 4.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping tühine.
7. Kuivõrd kohus on eelnevaga tuvastanud kinkelepingu tühisuse, st, et kinkeleping ei ole kehtiv, siis leiab kohus, et ka samas sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud on kehtetud. Abstraktsioonipõhimõtte kohaselt tuleb käsutustehingu kehtivust, sh võimalike teovõime ja tahtepuuduste esinemist käsutuse tegemisel kontrollida eraldi käsutuse aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Kui kohustus- ja käsutustehing on sõlmitud samas olukorras (üheaegselt), võib kohustustehingu kehtetuse põhjustanud puudus tuua ühtlasi kaasa ka käsutustehingu kehtetuse. Käsutustehingu kehtetus ei ole sel juhul põhjustatud mitte kohustustehingu kehtetusest, vaid sama puuduse topeltmõjust nii kohustuskui käsututehingu suhtes. Sellisel juhul on tegemist veasamasusega. Sõltuvalt alustest on neil juhtudel nii kohustus – kui käsutustehing algusest peale kehtetud. TSÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Käesolevas juhul on nimetatu kohane koosmõjus TSÜS § 13 lg
8. Järelikult on käesoleval juhul tühised nii kohustus- kui käsutustehing.
9. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17 tehtud lahendi punktis 13 selgitanud, et kui kehtetuks osutuvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing või käsutustehing üksi, ei ole kinnisomandi omandiõigus kinnisasja omandajale üle läinud ning kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (omanikuna on sisse kantud vale isik). Riigikohus on selgitanud, et kirjeldatud juhtumil saab kinnistu tegelik omanik AÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kinnistusraamatu kandest puudutatud isikutelt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Nõusolekut saab TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 järgi asendada kohtuotsusega (vt nt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 16;
10. veebruari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 20;
12. septembri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 28). Hageja on vastavalt sellele ka oma nõude esitanud. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 alusel saab asendada kostja tahteavalduse. KRS § 34¹ lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodu alusel, tuleb rahuldada hageja nõue ning kohustada B.W andma nõusolek 1) kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse omanikena B.W Jõgi (isikukood XXX) 1/2 kaasomandiosas ja S.M (isikukood XXX) 1/2 kaasomandiosas. Jõustunud kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5); 2) kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX kolmandas jaos S.M kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Jõustunud kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).
14. Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega on rahuldatud osaliselt hageja taotlus hagi tagamiseks ning hagi tagamiseks on seatud B.W omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXX kantud kinnisasja III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge 04.06.
15. a sõlmitud kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude tagamiseks S.M kasuks kuni tsiviilasjas nr 2-22-5012 tehtava lahendi jõustumiseni. 13 2-22-5012

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, seega jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. 26.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 26.1. Hageja 9.04.2024 menetluskulude nimekirja (II kd lk 57 jj) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

§ 138

lg 1 ja § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 3906,90 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude koosseis on toodud lisatud arvetel. Hageja esindaja tunnihinne on summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas ka bussipileti, mis seondub 27.09.2022 istungi kuluga summas 14,05 eurot. Lisaks koosnevad hageja menetluskulud

§ 138

lg 2; § 139 lg 1 ja § 143 lg 1 alusel riigilõivust summas 490 eurot ning ekspertiisikulust summas 1410 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud summas 5806,90 eurot. Hageja, juhindudes

§ 176

lg-st 5, kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ühtlasi, juhindudes

§ 174

lg-st 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.Lisaks on hageja 04.10.2023 esitanud enamtasutud ekspertiisitasu tagastamise taotluse. Käesolevas asjas on menetluskulud kandnud hageja eestkostja P.G menetluskulude täienduse kohaselt lisandub eelnimetatud kuludele 329,40 eurot koos käibemaksuga ning 23.04.2024 täienduse kohaselt veel 732 eurot (II kd lk 77 ja 90). Kokku märgib hageja enda menetluskuludeks 6868,30 eurot. 26.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas seisukohta avaldanud (vt kostja seisukohta 17.04.2024 menetlusdokumendis). Kostja 17.04.2024 taotluse hageja menetluskulude puudumise tuvastamiseks jättis kohus eelpool juba rahuldamata (vt otsuse punkt 14). 26.3.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17) (p 11). Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud ja ajakulu on vastavalt esitatud arvete sisule hageja õiguste efektiivseks kaitseks

§ 175lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud.

Ka esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) peab kohus põhjendatuks. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 4968,30 eurot (sh käibemaks). Lisaks peab kostja hagejale hüvitama hageja esindaja sõidukulud 14,05 eurot (II kd lk 69), menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot (I kd lk 59) ja ekspertiisikulu 1410 eurot (I kd lk 19714 2-22-5012 198; II kd lk 7). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 6882,35 eurot. 26.

1. Kostjalt tuleb vastavalt otsuse p.-le 13.
2. riigi kasuks välja mõista riigilõiv riigituludesse summas 210 eurot. 26.
3. Hagejale tuleb tagastada 18.06.2023 eksperdikulude katteks enamtasutud ettemaks summas 1590 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2025 kohtuotsuse, mis jõustus
4. veebruaril 2026, RESOLUTSIOON
5. Pärnu Maakohtu 17.05.2024 otsus jätta muutmata.
6. B.W apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna hagejal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. 15