lg 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed ja tõendid tegelike sõidukite kasutajate kohta alles hagimenetluses. Pärast leppetrahvide esitamist kostjale, ei ole kostja hageja poole pöördunud ega vaidlustanud hageja leppetrahvi nõudeid. Samuti ei ole kostja kordagi kohtuvälises menetluses hageja poole pöördunud ega esitanud vastuväiteid ega rendilepinguid, et hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada tegelike sõiduki kasutajatele. 2. Kostja ei ole hagist loobumise taotluse osas seisukohta esitanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 4. Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude jaotuse osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus tõendanud, et autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et
lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Autod olid rendis ning vastav info on Ühisteenustel olemas.“ (dtl 16), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas väite ja tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele (dtl 206-213). Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi esitamise. Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. 5. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 172,50 eurot ning AS ÜHISTEENUSED poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 696 eurot. 6. Toimiku kohaselt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 215 eurot, kokku 280 eurot. 7.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus arvestab seejuures, et hagist loobumise tõttu võib hageja taotleda poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu (
lg 2 p 2, koosmõjus
Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma riigilõivu hüvitamist 172,50 euro ulatuses (280-107,50). 2/3 2-25-107006 8.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 9.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja seisukohtade koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 102) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 180 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 372,50 (172,50+20+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 372,50 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 10. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale
lg 2 p 2 alusel ja arvestades
lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215/2). Ülejäänud osas, s.o 32,50 euro ulatuses ei kuulu taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.