Obsah (9)

§ 287§ 288§ 66§ 306§ 274§ 205§ 126§ 225§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6789 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika K

§ 287

lg 1,

§ 288

lg 8,

§ 66lg 2¹ p-de 2, 3 alusel on need tunnistaja D.T.

i ütlused käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks. Tunnistaja D.T. i ütlustest nähtuvalt muutus B.N. siis, kui nad ta politseiautosse kutsusid ja küsisid 2 narkootiliste ainete kohta, ärevaks ja nuttis. Sellega on kooskõlas ka 15.11.2019 terviseseisundi kirjeldamise protokollist ning ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ka ekspertiisiasutuses käitus B.N. düsfooriliselt, mis väljendus tema ohjeldamatus nutmises. Kuigi D.T. i ütlustest nähtuvalt esialgu sõidukijuht B.N. väitis, et ei tea narkootikumidega seotud asjadest midagi, siis mõne aja pärast, kui selgus tema narkootilise aine kiirtesti tulemus, mis viitas amfetamiini tarbimisele, avaldas B.N. menetlejale hoopiski peol klubis narkootiliste ainete jagamise võimalikkust. 2.

1. Asjas olevatest tõenditest lahknevad ainukesena B.N. ütlused. Maakohtu hinnangul on B.N. ütlused selle kohta, et tema ei ole amfetamiini tarvitanud, veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis. Senini ei ole narkootilisi aineid tarbivate isikute seltskondades liikunud B.N. selgitanud, kuidas joovet põhjustanud amfetamiin tema organismi sattus. Maakohtul ei olnud põhjendatud alust kahelda B.N. ütlustest üle jäävas osas tõendite usaldusväärsuses. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson andis kaitsja taotlusel kohtus ütlusi ekspertiisiakti selgitamiseks. Selle käigus avaldas M. Tõnisson muuhulgas, et käesoleval juhtumil sai ta kokku üle 10 tunnuse, mille põhjal sai öelda, et B.N. l oli joove, tuues nende hulgast välja pupillide laiuse, mille ta mõõtis ära vastava seadmega, laiuseks oli 4 mm, veel nimetas M. Tõnisson nüstagmi, väga kõrget pulssi, kõrgenenud arteriaalset vererõhku, stereotüüpseid-korduvaid liigutusi ning Rombergi asendis väga tugevat värinat. M. Tõnissoni ütlustest nähtuvalt piisab joobe tuvastamiseks vähemalt 3 tunnuse esinemisest, ise võtab joobe hindamisel aluseks alati vähemalt 4 tunnust, kuid käesoleval juhtumil oli neid üle kümne. Maakohtul ei olnud põhjendatud alust ekspert M. Tõnissoni ütluste õigsuses kahelda. Tunnuseid, mille põhjal on alust järeldada B.N. l joovet, on palju. Ekspertiisiaktis on neid eksperdiarvamuse punktis 3 loetletud kokku
2. Kohtus ütlusi andes nimetas M. Tõnisson neist olulisemad. Asjaolu, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis on B.N. läbivaatuse põhjusena kajastatud 2 asja, ei anna alust kahelda terviseseisundi kirjeldamise protokolli, hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta kajastatu ning ekspertiisiaktis kajastatu õigsuses, sh ja eksperdiarvamuse õigsuses nende lõppjärelduse osas, et B.N. l esines 15.11.2019 tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinni pidamise ajal narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. 2.
3. Käesolevaks ajaks on politseiametnikust tunnistaja D.T. i ütlustest ja ekspert M. Tõnissoni ütlustest teada, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis B.N. läbivaatuse põhjusena kajastatud kiiruse ületamine ei vasta tõele, kuna kiirust ei mõõdetud. Käesolevalt ei olegi päris üheselt selge, millistel asjaoludel täpselt ja miks on terviseseisundi kirjeldamise protokolli kajastatud läbivaatuse ühe põhjusena, et ületas kiirust, kuigi kiiruse ületamist hetkel asjas olemasolevad tõendid ei kinnita. Maakohtu hinnangul ei saa see, mis põhjusel tehti läbivaatus, mõjutada terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta kajastatu ning ka ekspertiisiakti ja selles kajastatud eksperdiarvamuse õigsust lõppjärelduse osas. Meditsiinilised ja käitumist iseloomustavad näitajad, millised B.N. l tuvastati arsttoksikoloogi M. Tõnissoni poolt, ei sõltu ning ei muutu – pulsi näit 121 korda minutis, pupillide laius 4 mm, nüstagm, Rombergi asendis värin, düsfoorline nutt, rinorröa, stereotüüpsete liigutustena enda küljelt-küljele kõigutamine, rinorröa, vererõhk 135/102 mm/ Hg, tugev värin sõrmedes, laugudes, keeles jmt. 3 Tulles tagasi selle juurde, millistel asjaoludel võis saada terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, on oluline täheldada, et selle detailideni väljaselgitamine ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulise ja määrava tähtsusega. Maakohus nendib sellega seoses üksnes järgnevat. Ainukesena on selles osas, kuidas sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, kindel teadmine süüdistataval B.N. l, kelle ütluste kohaselt doktor küsis, mis põhjusel ta toodi sinna, siis T.L. ütles selle peale – kiiruse ületamine. Samas on süüdistatava B.N. ütlused just need, millistes on ülejäänud tõenditega kõige rohkem ja ka teravaid vastuolusid, mistõttu kohus tõendite hindamisel lähtub põhimõttest, et kui B.N. ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, milliste usaldusväärsuses pole alust kahelda, siis vastuolus olevast osast kohus otsuse tegemisel ei lähtu ja jätab need kõrvale. Seetõttu polnud maakohtul küllaldaselt põhjendatud alust lähtuda süüdistatava B.N. ütlustest küsimuse otsustamisel, kuidas võis saada tervisesisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena kiiruse ületamine. Tõigal, et käesolevas kriminaalasjas ei olegi üheselt ja usaldusväärselt tuvastatav, millistel asjaoludel sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist ja määravat tähendust, mistõttu pole põhjendatud teha ka etteheiteid pooltele, et nad selles osas kohtule rohkem tõendeid või nende kogumise taotlusi ei esitanud. 2.
4. Asjaolu, et B.N. mälu ja tajumise peale ei saa kindel olla ja seda usaldada, nähtub näiteks sellest, et ta tegelikkuses ei mäleta ekspertiisiasutuses toimunut õiges järjekorras. Ajalises mõttes lahknevad süüdistatava B.N. ütlused tunnistaja D.T. i ütlustest ning ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest. See, et B.N. võis enda seisundist tulenevalt, s.o amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tõttu tajuda ja mäletada toimunut valesti, ilmneb ka tema düsfoorilisest käitumisest ekspertiisisutuses, mis väljendus põhjuseta ohjeldamatus nutmises. Ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et düsfoorilises seisundis inimene ei kontrolli oma emotsioone. Sellega, et B.N. nuttis, on kooskõlas ka tunnistaja D.T. i ütlused selle kohta, et B.N. nuttis juba Maramaa bussipeatuses tema juhitud sõiduki kinnipidamise järgselt. Süüdistatava B.N. kohtus antud ütluste kohaselt ta enam ekspertiisiasutuses ei nutnud, kuid kõigutas küll enda keha rahustamiseks. Eeltoodust nähtuvalt tunnistab B.N. enda rahustamise vajadust, võttes õigeks, et enda rahustamiseks tegi stereotüüpsed liigutusi, s.o kõigutas ennast. M. Tõnissoni ütluste kohaselt näeb ta pidevalt tema juurde toodud inimesi ja kui tavaliselt 10-15 minuti jooksul inimene rahuneb maha, siis B.N. puhul see nii polnud, kuna B.N. nuttis ohjeldamatult põhjuseta. Maakohtul ei olnud alust nendes M. Tõnissoni ütlustes ja terviseseisundi kirjeldamise protokollis ning ekspertiisiaktis B.N. kohta kajastatud düsfoorilise seisundi olemasolus kahelda. M. Tõnissoni ütlustest nähtuvalt oli B.N. käitumine teiste samas olukorras olevate isikutega võrreldes ebatavaline, mistõttu on kohtule veenev ja usutav, et M. Tõnisson sai B.N. ga 15.11.2019 suheldes täheldada ning maakohtus kohtuistungil õigesti mäletada eripäraselt ekspertiisiasutuses üleval pidanud B.N. käitumist. 2.
5. Sellele, et süüdistatav B.N. ei pruukinud enda joobeseisundist tulenevalt õigesti tajuda ja mäletada tema juhitud sõiduki peatamisele järgnenud sündmusi, viitab ka tunnistaja D.T. i ütlustest ja süüdistatava B.N. ütlustest nähtuv vastuolulisus selles osas, kes ja kus sõiduki Maramaa bussipeatuses peatumise järgselt viibisid. Tunnistaja D.T. i ütluste kohaselt istus B.N. kogu aeg patrullsõidukis tagaistmel ja esmalt istusid kaks B.N. kaasreisijast meesterahvast bussipeatuses, kus olid väljas ka kiirreageerijad. 4 D.T. i ütluste kohaselt tegi ta ühele B.N. juhitud sõidukis viibinud meestrahvastest sundtoomist, siis rääkis enda taga patrullsõidukis istunud B.N. ga ja tegi tema suhtes narko kiirtesti, vahepeal oli ka patrullsõiduki tagumine uks lahti, uurija rääkis siis B.N. ga, küsis temalt küsimusi. D.T. i ütluste kohaselt ei külmetanud B.N. kindlasti, kuna B.N. istus nende patrullsõidukis. Sellega on kooskõlas B.N. ütlustest see osa, mille kohaselt pärast sõiduki kinni peatamist ei lastud teda enam enda juhitud sõiduki lähedale, kõik kolm isikut, kes tema juhtimisel olnud sõidukis olid, eraldati ära, auto läbiotsimise juures oli tema elukaaslane K.R. , kes võttis autost leitud süstla ja tühja koti enda peale. Edasiselt satuvad aga B Nei ütlused vastuollu nii tunnistaja D.T. i ütlustega kui ka tema enda ütlustega, nagu oleks teda pandud esmalt istuma ilma jopeta Maramaa bussipeatusesse ja alles seejärel, kui auto ja ka tema käekott olid vaatluse läbinud, siis pääsenuks ta bussipeatuses külmetamisest ja sai võtta autost enda jope ja istuda politsei patrullsõidukisse. Ei ole veenev ja eluliselt usutav, et kui bussipeatuses oli auto läbiotsimise juures süüdistatava elukaaslane K.R. , kes andis selgitusi ka autost leitud süstla ja tühja narkoaine tunnustega kilekoti kohta, siis võinuks ja saanuks seal samas bussipeatuses auto vaatluse juures vahetus läheduses bussipeatuses istuda ja külmetada ka sõidukit juhtinud B.N. . See ei ole senise praktika kohaselt eluliselt veenev ja usutav. Asjaolude väljaselgitamise huvides enamasti juht eraldatakse kaasreisijatest ning püütakse vältida sõidukis viibinute omavahelist suhtlust. 2.
6. Mis puutub süüdistatava B.N. väidetesse politsei aadressil, nagu oleks osad politseinikest 15.11.2019 teda sõiduki peatamise järgselt mõnitanud ja alavääristanud, siis pole need veenvad ja usutavad olukorras, kus B.N. pole senini ühegi politseiametniku nime ja ametikohta nimetanud, kes tema suhtes lubamatult käitusid. B.N. juuresolekul ja osavõtul koostati 15.11.2019 hulgaliselt dokumente, kuid neist mitte ühtegi pole ta teinud avaldusimärkusi-pöördumisi, millistest nähtuks politseiametnikule või politseiametnikele kohatut ja taunimisväärset käitumist. Samas oli tal selleks hulgaliselt võimalusi. 2.
7. On oluline täheldada, et B.N. juhitud sõiduki peatamise järgselt sündmuskohal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kajastatud B.N. l ahenenud pupillid. Maakohtu hinnangul ei anna see küllaldaselt põhjendatud alust seada kahtluse alla B.N. l amfetamiini tarvitamisest tingitud joobeseisundi olemasolu ja selle aluseks olevaid tõendeid. Eksperdina kohtus ütlusi andnud M. Tõnisson avaldas, et sellele võib olla erinevaid põhjusi, miks silma pupill on ahenenud või laienenud, tuues pupilli suurust mõjutavate teguritena muuhulgas välja narkootilise aine tarbimise põhjustatud joobeseisundi (pupill suurenenud), narkootilise aine tarvitamisest tekkinud võõrutusseisundi (pupill ahenenud), ärevushäire, depressiooni, kilpnäärme probleemid, suhkrutõve, hirmuseisundi. Kohtus ütlusi andnud M. Tõnisson selgitas, et mõõtis spetsiaalse vahendiga ära B.N. pupillide laiuse ja sai näiduks 4 mm, mis on lai ning viitab joobeseisundile. Kohtul ei ole alust nende M. Tõnissoni ütluste tõele vastavuses kahelda. Samas pole kohtul alust kahelda ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritu tõele vastavuses selle kohta, et kiirtesti tegemise ajal oli B.N. l pupill ahenenud, kuna M. Tõnissoni ütlustest nähtuvalt on tegureid, mis mõjutavad silmade pupillide laiust, palju. Siinkohal on oluline täheldada, et kohtus ütlusi andnud M. Tõnissoni avaldatu kohaselt ei tehta isiku joobes oleku või isikul joobe puudumise kohta järeldusi kunagi ainult ühe näitaja põhjal, aluseks võetakse vähemalt kolm näitajat, ta ise võtab neid aluseks vähemalt neli, kuid käesoleval juhtumil oli B.N. joobele viitavaid tunnuseid üle
8. Maakohus on seisukohal, et isegi kui jätta muutlik pupillide laius joobele viitavate tunnuste näitajate hulgast välja, säilib hulgaliselt teisi näitajad, mis kogumis kinnitavad B.N. amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis viibimist. 2.
9. Kuna asjas on senini just B.N. ütlused kõige teravamas vastuolus teiste tõenditega ja nende kogumiga ning selle üheks põhjuseks võib olla see, et amfetamiini tarvitamisest 5 põhjustatud joobe tõttu ta kõike tema juhitud sõiduki 15.11.2019 peatamisele eelnenud ajast ei pruugi mäletada või ei mäleta õiges kronoloogias, siis ei pruugi B.N. ka amfetamiini tarvitamist mäletada. Süüdistatava B.N. ja tunnistaja D.T. i ütlustest nähtub kogumis, et enne 15.11.2019 sõiduki politsei poolt peatamist viibis B.N. seltskondades ja ringkondades, kus käideldi ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tema elukaaslane K.R. võttis B.N. säästmiseks enda peale ka autost leitud narkootilise aine tarvitamisele viitavad süstla ja ka tühjaks saanud narkoaine kotikese, ööklubis, kus ööl vastu 15.11.2019 Tallinnas viibiti, jagati narkootilisi aineid. Ainukeseks loogiliseks ja eluliselt usutavaks põhjuseks, miks B.N. kiirtest näitas amfetamiini tarbimist ja ka organismist võetud proovis sisaldus amfetamiini ning tal tuvastati narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove, on B.N. enda poolt amfetamiini vabal ajal seltskonnas koos teistega tarbimine. Olles Tallinnast enne Tartusse sõitma hakkamist tarvitanud amfetamiini pidi sõidukijuht B.N. vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et ta võib olla veel amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobes (kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4). 2.
10. Süüdistatava B.N. ütlustest nähtub, et ta üldiselt narkootilisi aineid ei tarvita. Ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et isikutel, kes tarvitavad amfetamiini harva, säilib amfetamiini joove organismis sagedastest tarvitajatest oluliselt kauem, võib olla kuni 8, aga ka kuni 12 tundi. Sama seisukohta on ekspert M. Tõnisson väljendanud ka ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse punktides 2 ja
11. Neil asjaoludel amfetamiini harva tarvitaja isikuna võis B.N. l amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund kesta tavalisest pikemalt.
12. B.N. käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava B.N. ütluste kohaselt on tal diagnoositud depressioon ja generaliseeritud ärevushäire, kuid ravimeid ta 15.11.2019 sündmuste ajal ei tarvitanud, alles nüüdseks on talle leitud sobivad ravimid. Neil asjaoludel ei tule B.N. puhul käitumise õigusvastasust välistava asjaoluna kõne alla võimalus, et B.N. s võis 15.11.2019 tarvitada enda tervislikust seisundist tulenevalt arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid, millistes võis sisalduda narkootilist või psühhotroopset ainet.
13. Kaitsja on viidanud kogu menetluse ebaseaduslikkusele, sh ka ebaseaduslikule jälitustegevusele B.N. suhtes. Maakohus nende väidetega ei nõustunud. Tunnistaja D.T. i ütlustest on teada, et B.N. juhtimisel olnud sõidukist kahest meesisikust ühte otsiti taga ja selle isiku suhtes oli vaja teha toiminguid teises asjas. Kaitsja on teinud meelevaldse järelduse, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati ebaseadusliku jälitustegevuse käigus. Kaitsja selline järeldus ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on alusetu. Tunnistaja D.T. i ütlustest nähtub, et ta täitis patrullpolitseinikuna oma töökohustusi koos patrullpolitseinik T.L. uga. Lisaks olid kohal ka kiirreageerijad ja uurija. Tunnistaja D.T. i ütlustest nähtub, et nad said politseilt telefoni teel konkreetsed juhised B.N. juhtimisel olnud sõiduki peatamiseks, kuna oli alust arvata, et selles sõidukis on narkootilist ainet. Sõiduki kinnipidamisel leitigi sellest narkootilise aine olemasolule viitavad süstal ja tühjaks saanud kotike ning B.N. tollane elukaaslane K.R. võttis narkootilise aine omamise ja selle tarbimise enda peale. Amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove tuvastati ka sõidukit juhtinud B.N. l. Neil asjaoludel pole kahtlust, et politseile edastatud info, et selles sõidukis olevad isikud käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid, vastas tõele. Käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt ei ole olnud oluline välja selgitada ka põhjusi, millistel asjaoludel täpselt B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati. Senini ei ole kumbki 6 pool ka pidanud vajalikuks ja põhjendatuks hakata kriminaalasja juurde taotlema tõendeid, tuvastamaks konkreetseid asjaolusid, miks oli vaja B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatada. Kaitsja on püüdnud kogu kohtumenetluse vältel juhtida tähelepanu B.N. lt kõrvale, tõstes esiplaanile enda väite ebaseaduslikust jälitustegevusest, mille foonil olevat kogu ülejäänud menetlus ebaseaduslik, kaasa arvatud B.N. l joobe tuvastamine. Maakohus sellega ei nõustunud. On igapäevane massimeediast kuulda ja näha, et siin ja seal üks või teine isik märkas selle või tolle sõiduki või selle juhi juures midagi kahtlast, kas ebaharilikke manöövreid, ohtlikku liiklemisstiili, joobele viitavaid tunnuseid, alkoholi tarvitamist vahetult enne sõidukit juhtima asumist, teisele sõidukile külge sõitmist või ka liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist jmt. Taolistel puhkudel hakkab politsei tegutsema, püüdes neile teada antud sõidukit ja selle juhti tabada. Teinekord kaasatakse ka üldsus, paludes massimeedias abi sellise ja sellise kirjeldusega ning tähtede või numbrimärkidega sõiduki ja selle juhi asukoha väljaselgitamiseks ning tabamiseks. Mõnikord antakse ka sõidukite kirjeldusi, kus võivad viibida kuriteo sündmuskohalt lahkunud ja otsitavad isikud. On tavaline, et siis politseiüksused teevad oma tööd ja tegelevad asjaga ning püütakse tabada nii otsitavaid sõidukeid, nende juhte või ka neis sõidukites viibinud isikuid. Seda ei ole põhjendatud pidada jälitustegevuseks ning ka ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Käesolevas asjas on teada, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk sõitis Tallinnast Tartusse. Millistel asjaoludel ja kas B.N. juhtimisel olnud sõiduk, B.N. ise või sõidukis olnud 2 isikut politseile huvi pakkusid, pole täpselt teada. Küll on teada, et Tallinna poolt Tartu suunas sõitev sõiduk peeti kinni politseilt saadud juhiste tulemusena. Pole teada, kas info sõiduki peatamise vajaduse kohta tuli Tallinna poolt või mitte. Pole täpselt teada, kas autos viibinud 2 meesisikut olid narkojoobes või olid nad ainult narkootilisi aineid tarbinud ja joovet enam ei esinenud. Pole täpselt teada, millised olid sõiduki läbivaatuse tulemused, sest vastavaid tõendeid selle kriminaalasja juurde esitatud ei ole ning keegi pooltest pole ka taotlenud nende asja juurde vastu võtmist. Taolisi asjaolusid käesolev kriminaalasi ei kajasta. B.N. le esitatud süüdistuse eripärast lähtudes ei peagi kajastama. Taolises olukorras ei ole aga küllaldaselt põhjendatud alust kaitsjal järeldada jälitustegevuse olemasolu ning jälitustegevuse ebaseaduslikkust. Maakohus ei tuvastanud ka kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust. Maakohtul ei olnud põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 1685T, terviseseisundi kirjeldamise protokolli, hinnangust isiku joobeseisundi kohta, ekspertiisiakti seaduse nõuetele mittevastavateks.
14. B.N. le karistuse mõistmisel on oluline täheldada, et tema süü on suur, kuna ta juhtis amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis sõidukit Tallinnast Tartu suunas suure liiklustihedusega teel päevasel ajal pikka maad, kujutades ohtu mitte ainult endale ja temaga samas sõidukis viibinud kahele kaasreisijale, vaid ka kõigile teistele temaga samas kohas viibinud liiklejatele. Narkojoove mõjutab tajumist, mistõttu on suur oht liikluses valede otsustuste tegemiseks, mille tagajärjed võinuks halbade asjaolude kokkusattumisel osutuda ohtlikuks mitte ainult B.N. le, vaid ka teistele tema juhitud sõidukis viibinud isikutele ja ka teistele liikluses osalenud isikutele. Suur süü suurus välistab kergema karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamise. B.N. karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
15. Lisakaristuse kohaldamine suure süü puhul on vältimatu ja seda nii üld- kui ka eripreventsiooni kaalutlustel. Samas reaalset vajadust 3-st kuust pikemaks ajaks lisakaristuse kohaldamiseks pole. Karistusregistri andmetel on B.N. käesolevalt varem karistamata isik. 7 Ka kuriteo toimepanemisest aasta möödudes pole uusi rikkumisi lisandunud. Seetõttu kohaldas kohus lisakaristust miinimummääras. 7.

§ 306

lg 1 p 6¹ kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, kas on põhjendatud karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. Maakohtu hinnangul ei ole selleks alust. 27.01.2020 määrati ekspertiis. Ekspertiisiakt koostati 09.04.2020. Sellele järgnevalt pandi toimik kokku, võimaldati riigi õigusabi osutanud kaitsjal tutvuda kriminaalasja toimikuga, menetlusse astus lepinguline kaitsja, viidi kohtueelne menetlus lõpule, koostati 24.09.2020 süüdistusakt ja 25.09.2020 saabus süüdistusakt kohtusse menetlemiseks, 15.10.2020 toimus eelistung ning 18.11.2020 ja 20.11.2020 toimus kohtuistung, sh 20.11.2020 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Põhjendamatuid viivitusi pole olnud. Suvesse jääb Eesti puhul üldteada olevalt suvine puhkuste periood. Kuna reisimisel olid ja on ka käesolevalt suured piirangud koroonaviiruse tõttu, siis pole põhjendatud menetlejatele ette heita ka seda, et Eestis enamasti eelistatakse puhata just suviti. Maakohtu hinnangul ei ole menetluse mõistlikku aega ületatud. Seetõttu ei kuulu kaitsja taotlused

§ 274

² ja

§ 205

² alusel kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega rahuldamisele. Maakohtu hinnangul pole alust ka karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. Apellatsioon ja eelmenetlus ringkonnakohtus

1. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav B.N. kaitsja Ain Laansalu, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista B.N. esitatud süüdistuses õigeks. 8.
2. Antud asja õiglane lahendamine taandub kolmele põhimõttelise küsimusele: kas 15.11.2019 oli õiguskaitseorganitel õigus lahendada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud hüpoteesi; kas samal päeval EKEI Tartu osakonnas tehtud uuringud omavad mingit usaldusväärset tähendust ja kas sama isiku poolt koostatud ekspertiisiakt on sisuliselt õige kriminaalmenetluslik tõend; kas 15.11.2019 alustatud menetlus KarS § 424 järgi on kuidagi mõistliku menetlusaja raamides. 8.
3. Apellatsioonis tuuakse välja, et kaitsja ei ole kunagi väitnud, et B.N. suhtes oleks toimunud ebaseaduslik jälitustegevus. Küsimus on selles, kas jälitustegevuse jätkuna alustatud menetlus KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteos on lubatud

§ 1262 p-de 1 ja 4 ning lg 2 alusel.

Kaitsja ei ole rahul maakohtu käsitlusega tähelepanelikest kodanikest, kes võivad politsei teavitada, pidades seda naivistlikult lapsikuks. Kaitsja toob välja, mida ta ütles, et „See on selge, et B.N. sõiduki suhtes toimus jälitustegevus, seda kinnitas meile üle kuulatud D.T. . Räägiti autost Põltsamaal /10:47:52/. Sõiduk, mis pidanuks tulema Tartusse mööda Tallinn-Tartu maanteed, jõudis lõpuks Maramaa peatusesse, aga hoopis teise maantee äärest. Nii et igal juhul toimus jälitustegevus B.N. suhtes. Kui poleks toimunud jälitustegevust, siis ei oleks B.N. d Maramaa peatuses kinni peetud. Võib rääkida selle antud asja juures juhuleiust jälitustegevuse käigus. Kui ei oleks olnud jälitust, siis ei oleks ka seda antud menetlust. Vastavalt seadusele,

-le, ei ole KarS § 424 järgi jälitustegevus lubatud ja selle juhuleiu kasutamine KarS § 424 järgi kvalifitseeritudkuriteo menetlemisel on lubamatu.“ See, kuidas sellisest seisukohast suutis Tartu Maakohus välja lugeda siinkirjutaja väite, et jälitustegevus olnuks kaitsja jaoks iseenesest ebaseaduslik, jääb arusaamatuks. Mingit Tartu Maakohtu poolt „liiklusprofülaktikat“ tol päeval B.N. suhtes ei toimunud ehk Tartu Maakohtu vastupidine arvamus pigem kinnitab kohtu kaugust reaalsest elust. 8.

1. Maakohtu järeldused seoses joobeseisundi tuvastamisega on meelevaldsed. 8 Kaitsja on veendumusel, et kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga terviseseisundi kirjeldamise protokolli dubleerimine pole olnud õige. Esmalt tuleb tunnistada, et M. Tõnissonil puudus arstliku ülevaatuse käigus korrakaitse seadusest tulenevalt õigus teha mistahes järeldusi - ta oli kohustatud ja õigustatud kirjeldama terviseseisundit. Nimelt sätestavad korrakaitse seadus § 41 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid tõendi vormi, mis on aluseks jätkuvaks menetluseks joobe või selle puudumise tuvastamisel. Mitte ükski seadus ei anna arstliku läbivaatuse teostajale õigust teha järeldusi narkootilise aine joobe kohta. Veelgi enam, kui möönda arsti õigust järelduste tegemiseks, siis nõuetekohase läbivaatuse tulemusel vastavas protokollis (olgugi, et seda vormi ei jälgitud) kajastatud järeldused ei tohiks ekspertiisis muutuda. Seda enam, et läbivaatuse teostanud isik ja ekspert oli sama. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas inimlikult võinuks M. Tõnisson asuda ekspertiisi tegemisel teistsugusele järeldusele või et ekspertiisi tegemisel kasutanuks ta mingeid erilisi teadmisi või meetodeid, mida ta läbivaatusel ei kasutanud. Eksperdile esitatud muud küsimused (millal pidi tarvitama, kui kiiresti joove tekib ja püsib) on õiged kui menetleja seisukohast vaadates täiesti asjatud. Sama hästi võinuks esitada eksperdile teisi küsimusi, mis selgitanuks antud aine toime, selle tuvastamisega seonduvaid asjaolusid. Võimalik, et nende selgituste alusel poleks kohus teinud ka teisi absurdseid järeldusi. Näiteks on maakohus fantaseerinud, et „B.N. võis enda seisundist tulenevalt, s.o amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tõttu tajuda ja mäletada toimunut valesti“ Kahjuks kajastub nimetatud kohtu väites teadmatus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete erineva toime osas. 8.
2. Kaitsja rõhutab veelkord, et uriiniproovi positiivsel tulemusel puudub antud kriminaalasjas mistahes tähendus. M. Tõnisson on selgitanud, et uriiniproovi uuringu käigus ei määrata kvantitatiivset kogust, EKEI poolt kasutatud tuvastuspiir (200ng/Ml) on väga väike kogus ning ta ei oska selgitada, millise antud aine tarbimiskogusega annab uriiniproovis positiivse tulemuse. Samas selgitas, et amfetamiin püsib organismis 3-5 päeva (tuginedes teadusartiklitele julgeb kaitsja väita, et 200ng/ML tuvastuspiiri juures vähemalt 6 päeva – kaitseakt), kuid amfetamiini toime kestab maksimaalselt 12 tundi. Nimetatud faktide – seisukohtade alusel saab üksnes väita, et B.N. l võis olla kunagi kokkupuude amfetamiiniga. Seda, et ta oleks tarbinud teadlikult, et tema organismi sattunud aine oleks põhjustanud joobe või ta olnuks mootorsõiduki juhtimisel amfetamiini joobes, ei saa uriiniproovi alusel teaduslikult mitte keegi väita. 8.
3. Arstlik läbivaatus põhineb politseiametnike süüdimatul valel ning see on mõjutanud arsti eelarvamust hinnangu kujundamisel. Sellisel valel põhinev uuring (ning ka ekspertiisiakt) on ebaõige ja ebaseaduslik. 8.
4. Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel Maramaa peatuses toimunud nn menetluse osas saab tugineda ainult B.N. ütlustele. D.T. i ütlustest on üheselt näha, et probleemsetes asjaoludes ta kaitseb end ja oma kolleege ning ei andnud õigeid ütlusi. Nii M. Tõnisson kui ka B.N. on kinnitanud, et läbivaatuse teostajale valetasid peatamise põhjuste kohta just politseiametnikud. Seetõttu ei saa mitte mingil juhul pidada ka usaldusväärseks D.T. i ütlusi ca.1 h tund Maramaa peatuses toimunud menetluses osas. B.N. on kirjeldanud, et kiirreageerijad olid peatuses ootamas, „Mina istusin bussipeatuses, seal oli see bussipaviljon ja minul paluti siis seal istuda“ (Riigi Ilmateenistus avalike andmete järgi oli Jõgeval (lähim ilmajaam) 15.11.19 k.14 4,6 kraadi sooja), ta oli seal üleriieteta („Ilma. Üleriided olid mul autos. Kästi kõik asjad jätta autosse“). B.N. l oli külm. Ta kirjeldas veel, et „korduvalt minu käest küsiti, et kus need on, siis ma ei saanudki alguses aru, et mida otsitakse või mis asjad ja siis mulle selgitati, et seal autos on narkootilisi aineid kuskil, et ma pean kindlasti teadma, kus need on. Korduvalt küsiti, et ma ütleks, kus need asuvad“. 9 Kahtlematult on selline surve, mis seondub nii suhtluse viisi, osavõtjate arvu kui menetlejate välimusega erakordne noore naise jaoks ning nutt ja muud hirmu-ärevusereaktsioonid täiesti loomulikud. Seetõttu on ka maakohtu etteheited B.N. käitumisele äärmiselt eluvõõrad ja kummalised. Kaitsja tõstatab taas hüpoteetilisi küsimusi, kas iga noor inimene peaks teadma, mida mingile paberile, mis selles sündmuste keerises tema nina alla allkirjastamiseks lükatakse, on neil õigus kirjutada, või et millegi märkimata jätmisel kaotavad nad õiguse õiglaseks menetluseks ning jäävad julma menetlusliku rumaluse ja/või hoolimatuse meelevalda. Tartu Maakohus on arvanud, et kuna „B.N. pole sinna kajastanud ühtegi avaldust-kaebust-pöördumist politseiametniku või politseiametnike lubamatu ja kohatu käitumise aadressil“, siis sellest polevat põhjust „arvata ja järeldada, et keegi patrullpolitseinikest, kas D.T. ja/või T.S. , oleks käitunud B.N. ga ametile kohatul viisil“. Esmalt pole B.N. teinud ühtegi otsest etteheidet nimetatud isikute suhtes - ta on ikkagi rääkinud narkotalituse töötajatest ja kiirreageerijatest, kes oma üleolevat suhtumist kui ka kohalolekut demonstreerisid. On ka ilmne, et arstliku läbivaatuse teostaja jaoks varjatud info sellest, miks B.N. nuttis, luristas nina, värises, tõi kaasa ebaõiged järeldused narkootilise aine joobe osas. Düsfooriline käitumine, düsfooriline nutt oli tingitud Maramaa peatuses toimunud suhtlusest. Läbivaatuse teostaja arvas, et pulss 121 korda minutis, vererõhk 135/102 mm/Hg on liiga kõrge. M. Tõnisson kinnitas kohtus, et võttis aluseks „keskmise pulsi ja keskmise vererõhu“ teadmata B.N. füsioloogilisi eripärasid. Mingite B.N. terviseandmetega ta ei tutvunud. See, et B.N. l olid külmavärinaid, käed külmad, näo nahk: punetavad põsed, on tingitud pikaajalisest külmetamisest Maramaa peatuses. 8.7 Ekspert arvas, et pupillide suurus kergelt laienenud: 4mm. 4mm on tegelikult oftamoloogiliste uuringute kohaselt normaalne (ahenenud) pupilli suurus (laienenult on normaalne 4-8mm). Veelgi enam pupilli suurus on seotud nii isiku vaimse seisundiga (hirmude), adrenaliini voo ja muude seisunditega. Eelnimetatu kehtib ka nüstagmi osas. 8.
5. Tartu Maakohtu järeldused mõistliku menetlusaja osas ei ole järjepidevad ega õiged. Kaitsja leiab, et tema etteheide seoses mõistliku menetlusajaga tugineb teistele sarnastest kriminaalasjadest (ühe-episoodiline KarS § 424 üldmenetluses). Vaadates kohtupraktikat, siis võib julgelt väita, et antud asja menetluskiirus on olnud enam kui kaks korda aeglasem kui mediaan sarnastes asjades. Antud menetluses on olnud mitmekuiseid seisakuid, millel puudub mistahes õigustus: 28.11.2019 olid toimingud EKEI-s tehtud, kuid järgmine menetlustoiming toimus 25.01.2020, kui kuulati üle tunnistaja T. – s.o ca 2 kuuline paus. Kui pidada isegi mingil moel ekspertiisi vajalikuks, siis ekspertiisi valmimise 09.04.2020 ja riigi õigusabi määramise 14.05.2020 vahele jääb ka ca 1 kuu. Siinkirjutaja võttis kaitseülesande vastu 25.05.2020 ja sai toimiku 27.05.2020 ehk kaitsja vahetamisega seonduvaks nn takistuseks võiks pidada maksimaalselt 10 päeva (s.o 5,21% selleks ajaks kulgenud menetlusajast), kuid mis mingil moel ei saanud mõjutada tähtaegade kulgemist.

§ 225

lg 1 sätestatud tähtaja ja süüdistusakti kohtusse esitamise vahele jäi 133 päeva (uue kuid sisult identse toimiku kaitsjale esitamist ei tohiks pidada eriliseks menetlustoiminguks). Seega on ilmne, et 15.11.2019 kuni süüdistusakti esitamiseni kulunud ajast enam kui 70% moodustas ainetu seisak, millel puudub õigustus või ka mistahes seos Covid 19 pandeemiaga, puhkustega või millegi muuga. Seega Tartu Maakohtu väide, et „põhjendamatuid viivitusi pole olnud“, pole kooskõlas antud asja materjalidega. Olgugi, et kohtumenetlust võib pidada keskmisest kiiremaks, siis mõistlik menetlusaeg ületati juba kohtueelses menetluses ning seda ei saanud enam heastada Tartu Maakohtu üldmenetluse kiirusega. 10 Kaitsja ega B.N. pole teinud midagi, mis oleks kuni maakohtu otsuseni mõjutanud üldmenetluses menetletud asja kiirust (ka M. Tõnissoni ülekuulamine ei muutnud asja keerulisemaks ega pikemaks, samas ei taotlenud siinkirjutaja ka kõigi dokumentaalsete tõendite ettelugemist). Vaatamata sellele, et antud asjas puudub kuriteo sündmus, tulnuks asi Tartu Maakohtus lõpetada

§ 274

² ja

§ 205² alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

1. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2021 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses, ning seisukohtade esitamise tähtajaks määrati 27.01.
2. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav B.N. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüteos õigeks mõista. Kaitseväitena leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks olemasolevate tõendite puhul andma vastupidise hinnangu ja süüdistatava õigeks mõistma.
5. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumisest ja tõendite ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt põhjendamatud. Alusetuks kaitseväiteks osutub ka apellatsiooni seisukoht, et tõendite osas tekkinud kahtlused on kõrvaldamata.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava süülises tegevuses juhtides mootorsõidukit narkootilise aine (amfetamiini) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
7. Sisuliselt polegi ringkonnakohtul midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette heita. Maakohtu otsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu on igati jälgitav ja nende uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
8. Kohtukolleegium leiab, et tegemist on igati arusaadava politseitöö elulise situatsiooniga. Korrakaitsjatele huvipakkuv sõiduk Honda Accord reg nr XXX peetakse 15.11.2019 kella 13.55 paiku Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel kinni. Peatumismärguande peale peatab sõiduki juhiroolis olev B.N. . Kontrollitakse nii sõidukit kui sõidukis viibinud isikuid. Sõiduki läbiotsimiseks eemaldatakse peale juhi veel kaks meesisikut. Juhiroolist kõrvaldatakse süüdistatav B.N. , kuna narko kiirtest näitas positiivset tulemust. Pärast uurimistoimingu lõppu viiakse sõidukit juhtinud B.N. narkojoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi Biomeedikumi Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnissoni juurde. Uuringu tulemusel selgub, et B.N. l esines narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund. Seetõttu algatatakse kriminaalasi KarS § 424 lg 1 tunnustel.
9. Kaitsja arvates omab tähtsust: kas 15.11.2019 oli õiguskaitseorganitel õigus lahendada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud hüpoteesi; kas samal päeval EKEI Tartu osakonnas tehtud uuringud omavad mingit usaldusväärset tähendust; kas 15.11.2019 alustatud menetlus KarS § 424 järgi on lahendatud mõistliku menetlusaja raamides.
10. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tõstatatud kaitseargumendid (ebamõistlikult pikk menetluseaeg, süüdistatava joobekontrollile allutamine ja menetlus oli seadusvastane) on 11 maakohtu otsuses põhjalikku käsitlemist leidnud ning samas otsuses ka ümber lükatud. (Ko To tl 138-152)
11. Põhimõttelist tähtsust omab asjas süüdistuse seisukohast seega asjaolu, kas B.N. oli sõidukijuhtimise ajal narkojoobe seisundis või mitte.
12. Kaitsja püstitatud kõrvalküsimused (politseioperatsiooni asjaolud jne) ei oma süüdistuse seisukohast tähendust.
13. Süüdistatav pole osanud anda mingit mõistlikku seletust amfetamiini sisaldumisele enda organismis.
14. Kaitsetaktikaliselt seatakse esiplaanile veel süüdistatava B.N. kinnipidamisega seonduvad asjaolud. (näit. kuidas temaga käituti, kas kasutati mõnitavaid väljendeid, kas sunniti külmetama bussipeatuses) Kaitsja läheb veelgi kaugemale ja väidab, et B.N. osas teostasid politseitöötajad omavoliliselt menetlustoiminguid ja puudus alus tema allutamiseks joobekontrollile.
15. On üsna tavapärane, et politseitöötajatel on vajadus muude ülesannete kõrval kontrollida sõidukeid ja seal viibivaid isikuid. Kui sõiduki peatamisel on vaja selles viibijate osas teha menetlustoiminguid ja tuvastada isikuid, siis ei ole kuidagi imelik või ebaseaduslik, kui kontrollitakse ka sõidukit juhtiva isiku dokumente, samuti kontrollitakse, kas isik on joobes või mitte. Käesolevas asjas oli eelinfo põhjal kahtlus, et sõidukis viibijad on seotud narkootiliste ainetega. Sõiduki peatamisel oli teiste isikute seas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud K.R. , kes oli B.N. elukaaslane.
16. Kaitseversiooni ühe osana on käesoleva asja süüdistuse sisust väljapoole jäävad tehiolud püütud ajada hämmastavalt keeruliseks ja viia fookus mujale. Tegelikkuses said Lõuna Politseiprefektuuri patrullpolitseinikud üsna tavalise töökorralduse, s.o kinni pidada Tallinna poolt Tartu suunas sõitu alustanud sõiduk. Juba maakohus on õigustatult leidnud, et kaitsja on teinud meelevaldse järelduse, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati ebaseadusliku jälitustegevuse käigus. Kaitsja selline järeldus ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on alusetu.
17. Maakohus on kaitseargumente käsitlenud ja need kõiges ümber lükanud ning leidnud, et seoses süüdistatava B.N. menetlustoimingutele allutamisega pole politsei ebaseaduslik tegevus tuvastamist leidnud.
18. Kaitsja tõstatatud sõiduki kiiruse ületamise teemat ei olnud vajadust kohtus põhjalikumalt uurida, sest sellel esitatud süüdistusega vajalikku tähtsust ei ole. Asjaolu, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis (Ko To tl 48-49) on B.N. läbivaatuse põhjusena nimetatud kahte asja: liiklusprofülaktika, millele on joon alla tõmmatud ja teiseks, et ületas kiirust, ei anna põhjust kahelda lõppjärelduses, et süüdistataval esines 15.11.2019 tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinni pidamise ajal narkootilisest ainest tekkinud joobeseisund. Nagu juba maakohus põhjendatult märkis, et millistel asjaoludel võis saada terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena „ületas kiirust“, on oluline täheldada, et selle detailne väljaselgitamine ei ole käesoleva kriminaalasja süüdistuse lahendamise seisukohalt määrav.
19. Maakohus on juba põhjendanud, et jättes ekspertiisiaktist eksperdiarvamuse punktist 3 välja joobe tunnuste loetelust kiiruse ületamise, on asjas küllaldaselt teisi B.N. joobele viitavaid tunnuseid, milliste kogum on ulatuslik ja veenev. See kogum võimaldab usaldusväärselt lugeda tõendatuks, et B.N. juhtis sõidukit amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. 12
20. Süüdistatav B.N. on ise järjekindlalt eitanud narkootilise aine tarvitamist enne sõidukirooli asumist. Ta väidab lihtsakoeliselt, et ta ei tea kuidas amfetamiin tema uriini sattus. Kuna tema poolt juhitud sõidukist leiti kaasreisija juurest tühi minigripp kott ja süstal, siis teostas politseitöötaja loogilise jätkuna sõidukijuhi B.N. osas narko kiirtesti, mis reageeris ainele amfetamiin. Edasi toimetas politseipatrull B.N. Tartu Ravila tänavale Biomeedikumi narkoekspertiisi. Eksperdi ütluste osas narkojoobele viitavate väliste tunnuste kohta selgitas süüdistatav muuhulgas, et „ma luristasin pidevalt nina, sest mul ei lastud nina nuusata enne, kui läbivaatus oli läbi….et ma mäletan jah, ma olin šokis ja pidevalt kõigutasin enda keha. See on sihuke automaatne reaktsioon, kui ma olen endast väljas, tavaliselt ma rahustan ennast sellega, et ma hakkan oma keha kõigutama.“ (Ko To tl 101-103)
21. Analoogselt maakohtuga ei näe kohtukolleegium põhjust kahtluse alla seada tunnistaja, politseiametnik D.T. i ja ekspert M. Tõnissoni tegevust ning ütlusi B.N. l narkojoobe tuvastamise asjaolude kohta.
22. Kohtul pole kahtlust 15.11.2019 kell 15.12 B.N. lt võetud uriiniproovi andmete usaldusväärsuses, millega tuvastati tema uriinis amfetamiini sisaldus. Mõned minutid hiljem (kell 15.14) viis ekspert M. Tõnisson samas läbi B.N. välise visuaalse vaatluse ja leidis, et B.N. l esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.
23. 09.04.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0023 kohaselt, kasutades tema käsutuses olnud tõendeid, on ekspert andnud arvamuse, et B.N. l esines mootorsõiduki juhtimise ajal 15.11.2019 kella 13.55 ajal narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Samas akti arvamuses on ekspert kirjeldanud arvukalt joobe iseloomulikule kliinilisele leiule osundavaid parameetreid.
24. Tunnistaja D.T. on maakohtus andnud ütlusi, et patrullpolitseinikuna tegi tema süüdistatavale B.N. le narkotesti, kes oli juhiroolis olnud. Ühel meesterahval leiti tühi minigrip kotikene ja süstal ning ta tunnistas, et on tarvitanud narkootilist ainet. Tunnistaja seletas B.N. käitumise osas järgmist. „Kui autosse kutsusime ja küsisime narkootiliste ainete kohta, siis ta muutus ärevaks, ta nuttis ja ta ei teadnud asjadest midagi.“ Narko kiirtest näitas tema puhul positiivset amfetamiinile. „Kui me isikuga vestlesime, siis nagu ma olen ka välja toonud mõningad narko tarvitamisele viitavad tunnused ja kuna meil oli esmainfo eelnevalt, et isikud võisid olla narkootilist ainet tarvitanud või sõidukis võib olla narkootilist ainet, siis otsustasime, et õigem oleks isikut kontrollida.“ Seejärel viidi isik ekspertiisi, kus toimus uriinitesti proovi võtmine, mille juures ta ise viibis. (Ko To 83-89)
25. Kohtukolleegium leiab samuti, et õigeks tuleb lugeda politsei tegevus kui pärast esmast narko kiirtesti (mis andis positiivse tulemuse), oli alus B.N. toimetamiseks meditsiiniasutusse ja uuringutele allutamiseks. Temalt võeti uriinianalüüs, milles leiti amfetamiini.
26. Asjakohatu on kaitsetaktikaliselt kahtluse alla seada eksperdi ja tema arvamuse usaldusväärsus. Ekspert M. Tõnisson kuulati samuti maakohtus üle. Ta kirjeldas, et politsei nõudel 15.11.2019 kell 15.14 teostas ta B.N. läbivaatuse. Detailsemalt talle ei öeldud, mis põhjusel isik ekspertiisi toimetati. Võis olla, et vastati, et tegemist on liiklusprofülaktikaga. Isikul oli positiivne leid amfetamiini suhtes. Ekspert selgitas, et tema eelsuhtumist ei mõjuta see, mis põhjusel inimene sinna tuuakse. Ta sai üle 10 tunnuse, mille põhjal võib väita, et isik oli narkootilist ainet tarvitanud. Väga oluline oli pupillide laius, nüstagm, mida inimene ise kontrollida ei saa. Pulss oli väga kiire. Olulise tunnusena nimetas ekspert stereotüüpseid liigutusi, korduvaid liigutusi, mida ei suudeta katkestada, mis on iseloomulikud amfetamiinile ja millised B.N. isiku puhul esinesid. Rombergi asendis esines isikul tugev värin üle keha, ta ei suutnud üldse korrektselt seista. (Ko To 93-99) 13 Ekspert on ekspertiisiaktis ja hiljem maakohtus seega põhjalikult kirjeldanud ja välja toonud need tunnused, mis kajastavad B.N. muutusi kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides, millega kaasnes tajumise häiritus ümbruskonnast. Maakohus on õigustatult seda kõike võtnud aluseks süüdimõistva otsuse tegemisel.
27. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et ekspert M. Tõnissoni poolt läbi viidud ekspertiisi ja selle arvamust ei mõjuta kuidagi asjaolu miks B.N. juhitud sõiduk kinni peeti. Ekspert viis B.N. läbivaatuse läbi olenemata sellest, millistel asjaoludel või millise õigusrikkumisega olid politseitöötajad ta sinna toonud.
28. Riigikohus on värskemas lahendis 27.04.2020 nr 4-19-447 jaatanud võimalust, et isik tunnistatakse süüdi ühe kaudse tõendi põhjal, kui inimese organismis leiti narkootilist ainet. Samas lahendis on selgitatud, et kui ei ole tõsiseltvõetavat selgitust selle kohta, kuidas sai inimese enese teadmata narkootiline aine tema organismi, siis ei saa rääkida ka sellest, et isik pole narkootilist ainet tarvitanud, kui see tema organismis leiti. Tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel on üldjuhul äärmiselt väike. Ka B.N. süüasjas kindlakstehtud asjaolude ja esitatud kaitseteeside valguses pole vähimatki põhjust rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
29. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et süüdistatava B.N. poolt avaldatus ja ütlustes, et tema pole narkootilist ainet tarvitanud on põhjust kahelda ja need pole usutavad ega veenvad. Nõustuda tuleb seega maakohtu seisukoha ja analüüsiga, et asjas kogutud usaldusväärse info põhjal on alust järeldada, et B.N. viibis ja liikus enne tema juhtimisel olnud sõiduki peatamist 15.11.2019 kella 13.55 paiku tihedalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud seltskonnas ja ringkondades.
30. Maakohus on veatult tuvastanud, et B.N. pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime mootorsõiduki juhtimise amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
31. Käesolevas asjas on välistatud ka ravimite tarvitamine uuritaval ajal B.N. poolt, sest süüdistatav on maakohtus öelnud, et ta ei tarvitanud ravimeid nimetatud perioodil.
32. Süüdistatava sõiduki peatamise ja menetlustoimingute juures viibinud politseiametnike tegevuse osas pole esitatud kellegi poolt mingit kaebust. Kohtukolleegiumil ei ole nagu maakohtulgi alust kahelda nende seaduslikus tegevuses.
33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjaliku käsitlusega menetluse mõistliku aja küsimuses ja ei pea seda siinkohal vajalikuks täiendavalt korrata. Maakohtu poolt on ära näidatud kriminaalasja menetluse ajaline kulgemine ja olulised toimingud ning ei avaldu kahtlusi liigses venitamises või kohatutes seisakutes. Kaitseväide, et asjas on ületatud menetluse mõistlik aeg, on selgelt ülepaisutatud ja ei ole kooskõlas toimiva kohtupraktikaga ning seda ka analoogsetes kriminaalasjades süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalmenetlust alustati asjas jaanuaris 2020 ja ekspertiisiakt koos arvamusega saabus aprillis
34. Tähelepanuta ei saa jätta, et 2020 varakevadel kuulutati seoses Covid-19-ga välja eriolukord. Tegelikkus oli see, et süüdistusakt saadeti kohtusse enne seda kui kuriteo toimepanemisest oli möödunud aasta ja maakohtu eelistung toimus samuti enne aasta möödumist kuriteo toimepanemisest. Kaitsja väide, et süüteoasjades KarS § 424 tunnustel peaks asjade menetlus toimuma kuidagi eriti kiiresti, ei ole laiendatav kõigile asjadele ühtemoodi. Igas konkreetses menetluses võivad olla oma eripärad. Maakohus on kaitsja esitatud põhjendusi mõistliku aja osas kaalunud, need ümber lükanud ja põhjendatult leidnud, et asjas mõistlikku menetlusaega pole ületatud. 14 Kohtukolleegium ei tuvastanud mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, mis võiks osundada menetlusosaliste või kohtu viivitusele käesolevas asjas.
35. Kaitsja on veel märkinud, et ekspertiisi polnud vaja läbi viia ja see võttis põhjendamatult aega. Taoline väide pole asjakohane, sest ekspertiisi läbiviimise vajalikkuse otsustab menetleja, käesolevas asjas on see olnud põhjendatud ja mingeid ilmseid ajalisi viivitusi ekspertiisi läbiviimisega pole tuvastatud.
36. Maakohus ei tuvastanud ka kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust. Maakohtul ei olnud põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 1685T, terviseseisundi kirjeldamise protokolli, hinnangut isiku joobeseisundi kohta, seaduse nõuetele mittevastavateks.
37. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 15 Maarika Kuusk