vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas esitati maakohtule koos süüdistusaktiga kannatanu G.R tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1554,61 € ja mittevaralise kahju nõudes summas 15 000 € Juri Andrejevi vastu seoses tütre O.R surmaga. Koos süüdistusaktiga saabus maakohtule ka kannatanu A.J esindaja vandeadvokaat Leelo Viili tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 €/kuus alates 29.05.2024 kuni A.J täisealiseks saamiseni ja seejärel õpingute jätkamisel kuni 21-aastaseks saamiseni ning mittevaralise kahju nõudes hüvitisena mõistlik rahasumma. Maakohtu istungil teatas kannatanu G.R, et ta vähendab oma varalise kahju nõuet 250 € + 820 € võrra. Kohtuvaidlustes loobus kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil varalise kahju nõudest. Seoses eeltooduga jätab maakohus kanntanu A.J varalise kahju nõude KrMS §2962 lg.1 p.2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §129 lg.1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 15 Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011 kohtuasjas nr.3-2-1-19-11 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Juri Andrejevi süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel saabus O.R surm. Seega tuleb süüdistataval hüvitada kannatanutele eelkõige matusekulud ja ka nende võimalikud hingelised üleelamised. Esmalt analüüsib maakohus kannatanu varalise kahju nõuet. Ringkonnaprokurör toetas kannatanu varalise kahju nõuet. Kaitsja vaidles varalise kahju nõudele vastu, kuid oli samas alternatiivselt seisukohal, et juhul kui Juri Andrejev on O.R surmas süüdi, tuleb varalise kahju nõue summas 484 € tema vastu rahuldada. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvad järgmised tõendid: - OÜ EX NATURA 04.06.2024 arve nr.7 summas 350 € (haua ettevalmistamine 10 €, kaevamine 240 €, matmine 100 €) - OG Elektra AS 02.06.2024 arve nr.548-3624425 summas 85,88 € (erinevad joogid ja suupisted) - Järva Tarbijate Ühistu 03.06.2024 arve nr.3/196 summas 100,23 € (erinevad olmetarbed) - OÜ Lõvi 01.06.2024 kviitung summas 477,50 € (peied 20-le inimesele) - Aruton OÜ arve-kviitung nr 160 summas 791 € (kulutused seoses lahkunu matmisega). Maakohus leiab, et eelnimetatud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd kannatanu vähendas oma nõuet maakohtu istungil ja leidis, et hüvitada jääb 484,61 €, rahuldab maakohus tema tsiviilhagi nimetatud ulatuses. Järgnevalt analüüsib maakohus kannatanute mittevaralise kahju nõuet. Ringkonnaprokurör leidis, et kannatanute mittevaralise kahju nõuded tuleb rahuldada kohtu äranägemise järgi. Sealjuures palus ringkonnaprokurör arvestada kannatanute üleelamisi. Kaitsja vaidles kannatanu mittevaralise kahju nõudele summas 15 000 € vastu, kuid oli samas alternatiivselt seisukohal, et juhul kui Juri Andrejev on O.R surmas süüdi, on mõistliku kahju suurus 5000 € – 10 000 €. 16 Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil leidis, et nii varalise kui ka mittevaralise kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest, kas põhjustanud tegu on tõendatud ja kas esineb põhjuslik seos teol ja tagajärjel. Kannatanu esindaja rõhutas, et kannatanul on väga rängad hingelised üleelamised. Kannatanu esindaja märkis, et kuigi kannatanu ei viibinud otseselt kuriteo toimepanemise juures, oli see tagajärg ajaliselt ja ruumiliselt temaga väga lähedalt seotud, sest ta sai ema surmast teada vahetult peale selle toimumist ning nägi vanaema üleelamisi. Kannatanu esindaja palus arvesse võtta ka ühiskonna heaolu taset ja süüdlase materiaalset olukorda. Kannatanu esindaja G.R märkis maakohtu istungil, et ta kaotas oma tütre ja samas jäi lapselaps oma emast ilma ning elab nüüd kannatanu juures. Kannatanu lisas, et pärast juhtunut läks tema vererõhk eriti kõrgeks. Kannatanu tõi ühtlasi välja, et lapselaps on vahetevahel kurb, sest tal pole ema. VÕS §128 lg.5 tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.2 alusel tuleb muu hulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS §134 lg.5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Tulenevalt kohtupraktikast on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS §127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Maakohus sedastab, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Seega ei ole alati üheselt mõistetav, missugune konkreetne rahasumma peaks isiku hingelise valu kaotama või seda leevendama. Niisiis väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on erandlikud asjaolud mittevaralise kahju hüvitamiseks järgmised - kannatanu esindaja G.R pidi oma lapse matma – loodusseadustele on omane ja üldiselt eeldatakse, et laps on vanematele toeks kuni viimaste surmani, kuid käesolevas kaasuses on selline side katkenud. Ei ole omane, et vanem matab oma lapse. Sealjuures ei kaotanud O.R elu õnnetuse või raske haiguse tagajärjel, vaid tema suhtes toime pandud raske kuriteo tõttu - kannatanu esindaja G.R elukvaliteet on halvenenud – tal on nüüd pidevalt kõrge vererõhk - kannatanu esindaja G.R peab oma lapse tütre eest hoolt kandma 17 - kannatanu A.J on teismeline ja ta tunneb kurbusehooge, tal tuleb elu lõpuni elada ilma ühe toetava vanemata. Kannatanu esindaja G.R sõnade kohaselt olid tema tütrel ja tütretütrel lähedased suhted ning tütar hoolis/hoolitses oma tütre eest. Samas on maakohus seisukohal, et kannatanu G.R mittevaralise kahju nõue summas 15 000 € on ilmselgelt üle paisutatud, sest vastavalt Riigikohtu 2020 analüüsile, mis käsitles mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid kriminaalasjades 2018 – 2020, oli hüvitis KarS §113 - §114 seotud kuritegude eest vahemikus 3000 € – 15 000 € ja keskmine hüvitis 10 000 €. Samas on oluline märkida, et kohtupraktika analüüsis välja toodud lahendite puhul oli hüvitamise peamiseks põhjuseks asjaolu, et kannatanud olid tajunud tapmise asjaolusid vahetult. Selliseid asjaolusid aga käesolevas kriminaalasjas ei esine. Kannatanu esindaja G.R ütluste kohaselt maakohtu istungil ta oma tütart peale viimase surma isiklikult ei näinud ning ka matusel kirstu ei avatud. Maakohus küll möönab, et pereliikme kaotus on ilmselt alati kindlasti ränk ja traagiline üleelamine, ent vastavalt kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele ei ole tegemist siiski ainuüksi eelduslikult erandliku asjaoluga, sest selle all tuleb mõista eelkõige surma saabumise ebatavalisi asjaolusid ning nende vahetut tajumist. Ainuüksi lähedase surmast kuulmine peale selle saabumist ei ole maakohtu jaoks sama, mis selle pealt nägemine või vahetult peale surma kohapeale jõudmine. Sealjuures võtab maakohus arvesse Riigikohtu 22.04.2024 lahendis nr 1-22-5835 väljendatud seisukohta, mille kohaselt peavad mittevaralise kahju hüvitised käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga ning arvestama lisaks ka võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Maakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõistliku hüvitise suurus mittevaralise kahju nõudes käesolevas kriminaalasjas G.R kasuks 3000 € ja A.J kasuks 500 €. Kuivõrd A.J esitas oma tsiviilhagis ka viivise nõude, mõistab maakohus Juri Andrejevilt mittevaralise kahju nõudes A.J kasuks välja VÕS §113 lg.1 alusel ka viivise alates hagi esitamisest 10.09.2024 kuni selle täieliku tasumiseni.
lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil tegi ringkonnaprokurör asitõendite osas järgmise ettepaneku: G.Rle tuleb tagastada O.R käekotis olnud korterivõtmed ja prillid; K.Kle tuleb tagastada tema riided (musta värvi T-särk Sinsay L, hallid teksapüksid, valge-roosad jalanõud Sinsay); süüdistatavale tuleb soovi korral tema esemed tagastada või vastasel juhul hävitada. 18 Kaitsja asitõendite osas sõna ei võtnud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga osaliselt ning leiab, et: - xxx korterivõtmed, mis asuvad 05.09.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31388 alusel Ida Prefektuuris; Puma dressipüksid, Reebok dressipüksid, Icepeak polosärk, Seven lemon lukuga fliisjakk, mis asuvad 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris; meeste bokserid, verega määrdunud plätud, mis asuvad 16.07.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris; mobiiltelefon Redmi, mis asub 23.08.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31230 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Juri Andrejevile - valge-roosat värvi jalatsid ja paelad, musta värvi T-särk, halli värvi teksapüksid, mis asuvad 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist K.Kle - musta värvi naiste käe/õlakott Guess, milles on rahakott Guess, juhiluba, IDkaart O.R nimele, korterivõtmed, mis asuvad 23.08.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31230 alusel Ida Prefektuuris; musta värvi raamidega prillid, mis asuvad 16.07.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist G.Rle - juuksesalgud- ja karvad, verekahtlase määrdumisega salvrätikud, viinapitsid, suitsuotsad, mis asuvad 05.09.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31388 alusel Ida Prefektuuris; hallikas-valge kirju voodikate ning musta-valge kirjud sokid ja valget värvi sokid, mis asuvad 27.06.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30502 alusel Ida Prefektuuris; vars, mis asub 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris; roosilise mustriga voodilina, musta värvi lilledega naiste püksid, roosat värvi aluspüksid, musta värvi plätud, triibuline naiste T-särk, musta värvi naiste sukkpüksid, rohelist värvi püksid, hallikas pruun vöödiline, T-särgi mikroosad, puuteproovid, mis asuvad asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
S §4 lg.2 on sama seadustiku §114 lg.1 p.9 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu.
lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 19 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025 summas 886 €. Eeltoodu alusel kuulub Juri Andrejevilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 2215 €.
lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel, seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. hulka riiklikul Käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisiaktidena esitatud: - Jäljeekspertiisi akt nr.24E-TR00014-01 summas 502 € - Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr.24E-AOS00552-01/KJ94 summas 1126,29 € - DNA-ekspertiisiakt nr.24E-GE10065-01 summas 22 260 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku mõista süüdistatavalt kõik ekspertiiside tegemise kulud välja. Kaitsja menetluskulude osas sõna ei võtnud. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb kõik ekspertiisikulud kokku summas 23 888,29 € süüdistatavalt välja mõista. Kõik ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud olid maakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud.
lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Juri Andrejevi kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas järgmised taotlused: - 30.05.2024 taotlus summas 190,32 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 07.06.2024 määrusega summas 190,32 € - 31.05.2024 taotlus summas 139,08 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 25.06.2024 määrusega summas 139,08 € - 31.05.2024 taotlus summas 97,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2024 määrusega summas 97,60 € - 22.08.2024 taotlus summas 58,56 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 22.08.2024 määrusega summas 58,56 € - 27.08.2024 taotlus summas 322,08 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 28.08.2024 määrusega summas 322,08 €. Kohtueelses menetluses oli Juri Andrejevi kaitsjaks riigi õigusabi korras ka vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas 24.07.2024 taotluse summas 87,84 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 24.07.2024 määrusega summas 87,84 €. 20 Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas 22.10.2024 taotluse summas 292,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik kaitsjatasud Juri Andrejevilt välja mõista. Kaitsja kaitsjatasude osas sõna ei võtnud. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 895,48 € ja kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 292,80 € välja mõista. Kohtueelses menetluses oli alaealise kannatanu A.J esindajaks vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 10.09.2024 taotluse summas 395,28 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 12.09.2024 määrusega summas 395,28 €. Kohtulikus menetluses oli kannatanu A.J esindajaks vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 27.03.2025 tasutaotluse summas 2099,36 € (s.h. 22.10.2024 eelistungil osalemine 36 €, 17.03.2025 kohtuistungil osalemine 246 €, 18.03.2025 kohtuistungil osalemine 90 €, 19.03.2025 kohtuistungil osalemine 234 €, 27.03.2025 kohtuistungil osalemine 162 €, 27.02.2025 ettevalmistus üldmenetluseks 432 €, 17.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 18.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 19.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 27.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 17.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, 18.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi Tallinn 100,20 €, 19.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, 27.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, käibemaks 378,56 €. Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil esitas 27.03.2025 ka tasutaotluse summas 153,72 € (s.h. 27.03.2025 kohtuistungil osalemine 90 €, 06.05.2025 kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 36 €, käibemaks 27,72 €). Maakohus leiab, et seegi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kannatanu esindaja tasud kokku summas 395,28 € ja kõik kohtulikus menetluses tekkinud kannatanu esindaja tasud kokku summas 1617,72 € välja mõista. Tasu kannatanu esindaja sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud summas 635,38 € tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Siiri EERO rahvakohtunik Lauri IRO rahvakohtunik 21 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.