← Eesti

2-24-3372/28

Obsah (7)§ 115§ 127§ 1043§ 1045§ 104§ 128§ 130

2-24-3372 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3372 Tsiviilasi N.M hagi Balt

) § 1044 lg 3 järgi rahuldada lepingu rikkumisele (st nõude alusena

§ 115

lg-le 1) või tööandja õigusvastasele teole (st

§-le 1043) tuginedes. Nii lepingu- kui ka deliktiõiguslikul alusel vastutuseks tuleb teha kindlaks töötaja kahju ja tööandja tegu ning põhjuslik seos kahju ja teo vahel (

§ 127lg 4).

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise välistab üldjuhul vääramatu jõud, deliktilisest üldvastutusest õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü puudumine. Hageja tugineb oma kahjunõude alusena kostja tegevusetusele ja seadusest tulenevate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisele, millega on põhjustatud hagejale tervisekahjustus (kutsehaigus). Arvestades neid hagi aluseks olevaid asjaolusid leiab kohus, et hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks saavad olla

sätted õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ja deliktilise vastutuse kohta. 7

(13)

§ 1043

näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt

§ 104lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lõike 4 kohaselt raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lõike 5 kohaselt tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nii lepingu- kui ka deliktiõiguslikul alusel kahju hüvitamise nõudele kohalduvad

7. peatüki üldised kahju hüvitamise sätted, sh kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning hüvitatava kahju kohta.

§ 127

lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 130

lg 1 sätestab eraldi, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eeltoodud arvestades on hageja kahjunõude eelduseks kostja õigusvastane süüline tegu ja hagejal sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimine. Kohtul tuleb asja lahendamisel esmalt tuvastada, kas esines kostja õigusvastane tegu (kas aktiivne käitumine või tegevusetus) ja seejärel tuleb teha kindlaks põhjuslik seos sellise teo (sh tegevusetuse) ning hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje, s.o kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse ning lisakulutuste vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise asjas tõendamiskoormuse jaotust poolte vahel (vt nt RKTKo 20.12.

  1. a nr 2-15-10683, p 18.1.). Riigikohus on leidnud, et kui üldiselt peab kannatanu tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise, kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel, siis riskide õiglasemaks jagamiseks on kergendatud kannatanu tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel. Kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja nimelt tõendama, et ta on tööohutuse nõudeid täitnud. Tööandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. 3.
  2. Hageja heidab kostjale kutsehaiguse põhjustanud õigusvastase teona (tegevusetusena) ette töötervishoiu ja tööohutusalaste normide rikkumist, mis seisneb selles, et kostja tööandjana ei rakendanud piisavalt ennetusmeetmeid, et vähendada töö ohuteguritest tulevaid terviseriske, sh rakendanud ennetustegevust tööst tulenevate riskide maandamiseks, ei tutvustanud hagejale ergonoomilisi töövõtteid, ei täitnud nõuetekohaselt juhendamiskohustust. 8

(13)Hageja on esitanud tõendina SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 21.02.
  1. a teatise hagejal kutsehaiguse diagnoosimise kohta (dtl 7). Nimetatud teatise kohaselt on hagejal diagnoositud 17.02.
  2. a kutsehaigusena ülekoormushaigus: rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigusseisundid; õlavöötme ja käte müofastsiaalne valu; lateraalne epikondüliit mõlemal käel; mediaalne epikondüliit mõlemapoolne; kakspealihase tendiniit vasakul käel; õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom; karpaaltunneli sündroom vasakul käel; vasaku randme sidemete kahjustus ja tenosünoviidid. Kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritena on märgitud: korduvad liigutused kätele, raskuste teisaldamine. Töötervishoiuarsti hinnangul on hagejal kutsehaiguse väljakujunemise periood 2004-2020 ja tööandjateks, kelle juures töötamine võis kutsehaigestumist mõjutada, on märgitud: ajavahemikul 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ning ajavahemikul 2016-2020 Baltic Restaurants Estonia AS. Hageja on esitanud ka Tööinspektsiooni poolt 26.05.
  3. a koostatud hageja kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14), milles töötervishoiu tööinspektor on andnud hinnangu hageja kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele. Selles uurimiskokkuvõttes on Tööinspektsioon esitanud seisukoha hageja kutsehaigestumise põhjuse ja põhjusliku seose kohta tööandjate juures. Tööinspektsioon on seisukohal, et aastatel 2004-2016 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses töötades igapäevaselt väiksemaid raskusi teisaldades ja korduvaid tööprotsesse läbi viies, tekkis töötajal lihastes pinge, mis töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub. Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppe ja juhendamise puudumisest, füüsilistest võimetest, kujunes töötajal lõpuks välja tervisekahjustus, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades lõpuks välja kutsehaiguse. Aastatel 2016-2020 Baltic Restaurants Estonia AS-i (kostja) juures töötades ka igapäevaselt väiksemaid raskusi teisaldades ja tehes korduvaid tööoperatsioone, tekkis töötajal lihastes pinge, mis töövõime mitte taastumisega ajapikku aina kuhjub. Sõltuvalt ka töötaja individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest, füüsilistest võimetest ning töötervishoiuarsti terviseprobleemidest mitte teavitades, kujunes töötajal lõpuks välja tervisekahju, mille mõju tervisele aja tõttu süvenes ja kujundades lõpuks välja kutsehaiguse. Olulisel kohal on ka kutsehaige eelnev töökoht, kus kutsehaiguse väljakujunemine alguse sai. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad seda, et hagejal 17.02.
  4. a diagnoositud kutsehaigus kujunes välja aastatel 2004-2020, millest suurema osa ajast, s.o ligi 12 aastat töötas hageja Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses ning ligi 3,5 aastat kostja juures. Mõlema tööandja juures oli hageja töö seotud raskuste teisaldamisega ja korduvate liigutustega, mis tekitas lihaspinget, mis aja jooksul kuhjus ning tekitas ülekoormushaiguse. Kohus leiab aga, et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü puudumise. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) sätestab tööandja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel. TTOS § 13 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud muu hulgas viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt samas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (p 1), korraldama töökeskkonna riskianalüüsi (p 3), rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks sätestatud abinõusid (p 61), korraldama töötervishoiuteenuse osutamist (p 7) ja korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe (p 13). TTOS § 133 näeb eraldi ette juhendamise ja väljaõppe korraldamise nõuded. TTOS § 13 3 lg 1 kohaselt peab tööandja juhendama töötajat enne tööle asumist ja juhendamise käigus tegema töötajale teatavaks muu hulgas töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud, tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded, ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted. TTOS § 9
(13)9 lg 2 sätestab eraldi tööandja kohustused töö füsioloogiliste ohutegurite vältimiseks. TTOS § 9 lg 2 kohaselt peab tööandja töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Sotsiaalministri 27.02.
  1. a määrusega nr 26 on ette nähtud raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Selle määruse § 3 lg 1 kohaselt peab tööandja raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades raskiste teisaldamisega seotud ohutegureid, mis võivad põhjustada terviseriski; 2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks. Uurimiskokkuvõtte (dtl 8-14) kohaselt tuvastas Tööinspektsioon hageja kutsehaigestumise uurimise käigus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse poolt kutsehaigusega põhjuslikus seoses olevad alljärgnevad rikkumised: 1) TTOS § 13 lg 13 rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja ei ole kutsehaigele enne tööle asumist korraldanud ega registreerinud tööohutusalast juhendamist ja vastavat väljaõpet; 2) TTOS § 13 lg 1 p 1 ja p 6 rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja ei ole kutsehaige poolt tehtava töö põhjal koostanud töökeskkonna riskide hindamist ega tutvustanud riske kutsehaigele. Teise tööandja, Baltic Restaurants Estonia AS-i (kostja) rikkumisi Tööinspektsioon ei tuvastanud. Uurimiskokkuvõttes on leitud, et Baltic Restaurants Estonia AS (kostja) rakendas kutsehaigestumise ärahoidmiseks järgmisi abinõusid: ergonoomia alane juhendamine; puhkepauside tagamine; tervisekontrollide korraldamine; raskuste teisaldamine kärude abil; IF tervisekindlustus või Stebby teenuse pakkumine töötajatele; töökeskkonnavolinike poole pöördumisvõimalus. Kostja on esitanud tõendina 19.10.
  2. a koostatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis ametikohtade riskianalüüsi (dtl 61-89) ja 01.11.
  3. a koostatud Tartu Descates`i Kooli ametikohtade riskianalüüsi (dtl 90-94). Nimetatud riskianalüüsides on hinnatud ja kaardistatud töökohal personali mõjutavad ohutegurid, sh füsioloogilised ohutegurid, sh köögipersonali ohuteguritena sundasend, korduvad tööliigutused ja raskuste käsitsi teisaldamine, ning tegevused ja abinõud nende ohutegurite vältimiseks. Sundasendist ja korduvatest tööliigutustest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on märgitud: Võimalusel kasutada roteeruvat tööjaotust, regulaarsed puhkepausid, regulaarne tervisekontroll. Raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevate ohutegurite vältimise abinõuna on märgitud: Õpetada töötajatele ergonoomiliselt õigeid töövõtteid ning käia regulaarselt tervisekontrollis; kasutada võimaluse korral alati abivahendeid (käru - nt nõude, kauba, piimapakkide jms teisaldamiseks) või teisaldada raskusi kordamööda või võimalusel kahekesi. Kostja on esitanud tõendina ka
  4. aasta jaanuaris koostatud Tööohutuse juhendi köögipersonalile ja klienditeenindajale (dtl 126-134) ja Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatava juhendi (dtl 135-138). Nimetatud Tööohutuse juhendis köögipersonalile ja klienditeenindajale on muu hulgas märgitud töötaja töös valitsevad olulisemad riskitegurid, sh ergonoomilised ja füsioloogilised tegurid (ebasobivalt kujundatud töökoht, pidevad sundasendid, seisev tööasend, korduvad ühetüüpsed liigutused ning nendest tulenev staatiline lihaspinge, valed harjumuslikud töövõtted ja -asendid) ja juhised riskitegurite vältimiseks, sh ergonoomikanõuded raskuste käsitsi teisaldamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatavas juhendis on muu hulgas ära toodud üldised nõuded töökeskkonnale ja ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavad abinõud. Kostja on esitanud tõendina veel töötaja N.M (hageja) töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 95). Nimetatud tõendil on hageja töötajana oma allkirjaga kinnitanud, et tööandja Baltic Restaurants Estonia AS (kostja) on 13.09.
  5. a tutvustanud talle alljärgnevaid juhendeid: 1) Töökorralduse reeglid; 2) Töötervishoiu ja tööohutuse 10
(13)poliitika; 3) Tööalase väljaõppe ja täiendõppe kord; 4) Töökeskkonna sisekontrolli kord; 5) Töötajate tervisekontrolli kord; 6) Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise kord; 7) Sissejuhatav ohutusjuhend; 8) Tööohutusjuhend köögipersonalile ja klienditeenindajale; 9) Hügieenijuhend; 10) Baltic Restaurants Estonia teenindusstandard. Kostja väitel viidi tema ettevõttes
  1. aasta detsembris kõigile töötajatele läbi töö ergonoomika koolitus. Kostja on esitanud tõendina 28.12.
  2. a koostatud koolituse slaidid (dtl 99-102), milles on käsitletud muu hulgas toitlustusvaldkonna töötajate töö ergonoomika juhiseid ja soovitusi. Hageja ei ole vaidlustanud koolituse toimumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja suunamisel käis hageja tervisekontrollis 19.12.
  3. a ja 25.04.
  4. a. Tervisekontrolli teostas osaühing Mediserv. Mõlema tervisekontrolli järel otsustas töötervishoiuarst tunnistada hageja sobivaks ametikohale. Kostja taotlusel nõudis kohus osaühingult Mediserv välja dokumendid hagejale teostatud tervisekontrollide kohta. Osaühing Mediserv esitas kohtule 25.04.
  5. a koostatud hageja tervisedeklaratsiooni (dtl 256) ja töötervishoiuarsti otsuse (dtl 255). Tervisedeklaratsioonis on hageja märkinud lahtrisse – Kas esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga: „Töö õudne – depressioon. Nõuded Tallinnast.“. Töötervishoiuarsti otsuses on hinnatud hageja terviseseisund rahuldavaks. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditest saab järeldada, et kostja oli korraldanud töökeskkonnas hagejale kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite, s.o kätele korduvate liigutuste ja raskuste teisaldamise, riskianalüüsi ja rakendas nendest ohuteguritest tuleneva tervisekahju vältimiseks abinõusid, sh tutvustas hagejale 13.09.
  6. a, enne hageja tööle lubamist tööohutuse nõudeid ja ohutegurite mõju vältimise või vähendamise abinõusid, korraldas
  7. aasta detsembris töö ergonoomikaalase koolituse, korraldas kohaselt hageja tervisekontrolli. Kohus leiab, et hageja etteheited selle kohta, et 13.09.
  8. a toimus temale tööohutusalase dokumentatsiooni tutvustamine kiiruga (kokku 10 erinevat juhendit või õigusakti ja juhendamise kestvus kokku oli 95 minutit) ja hageja ei jõudnud dokumentidega piisavalt tutvuda, ei ole põhjendatud. Hageja esitas tõendina oma endise töökaaslase K. P. seletuskirja (dtl 212), milles K. P. kinnitab, et dokumentide (ohutusjuhendid, riskianalüüs jms) tutvustamist kostja poolt ei toimunud, nad pidid dokumendid allkirjastama töö käigus ja tihti ei jõudnud isegi lugeda dokumendi pealkirja, millele alla kirjutasid. Kohus leiab, et see K. P. seletuskiri ei tõenda, et kostja oleks hageja tööohutusalase juhendamise kohustust rikkunud. Esiteks on kostja esitanud tõendid, mis tõendavad seda, et 13.09.
  9. a, kui hageja kostja juures Tartu Annelinna Gümnaasiumis tööle asus ja talle juhendeid tutvustati, ei töötanud K. P. seal. Kostja on esitanud tõendina Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 225) ja väljavõtte töötajate nimekirjast (dtl 226), mis tõendab, et K. P. ei töötanud 13.09.
  10. a Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Seega ei saanud K. P. l olla ka teadmisi seal 13.09.
  11. a hagejale tööohutusalaste juhendite tutvustamise kohta. Hageja kinnitas Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil (dtl 95) oma allkirjaga, et 13.09.
  12. a enne tööle asumist tutvustas kostja talle tööohutusalaseid juhendeid ja õigusakte. Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatava juhendi (dtl 135-138), millega hageja tutvus, punktis 3.
  13. on märgitud, et juhendamise (esmane, täiendav) läbimisel on töötajal kohustus viivitamatult informeerida tööandjat asjaoludest, mis on ebaselged. Juhendamise läbimise kohta allkirja andmisega kinnitab töötaja, et juhendite sisu on talle arusaadav ning et ta tunneb vajalikke ohutusnõudeid ja ohutuid töövõtteid. Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile dokumentidega tutvumise kohta allkirja andes, kinnitas hageja, et 11
(13)juhendite sisu on talle arusaadav. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks informeerinud tööandjat sellest, et temale tutvustatud tööohutuse nõuded ja juhendid jäid talle ebaselgeks. Seega ei saa mõistlikult võttes kostjale juhendamiskohustuse rikkumist ja tööohutusnõuete tutvustamata süüks panna. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates
  1. aasta aprillist võimaldas kostja oma töötajatele kasutada kas IF tervisekindlustust või Stebby teenuseid, mille raames oli töötajal võimalik tööandja kulul käia taastusravis, sh massaažis), samuti pöörduda perearsti saatekirja omamata eriarsti vastuvõtule jms. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja neid kostja poolt pakutavaid teenuseid ei kasutanud. Hageja on põhjendanud, et pärast väsitavat tööpäeva ei olnud tal jõudu taastusravile minna. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tööandjana võimaldas hagejale taastusravi, mis töö ohuteguritega seotud terviseriskide vähendamiseks olid hagejale näidustatud, aga hageja ise otsustas seda võimalust mitte kasutada, kostja ei vastuta. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõenditest ei ole tuvastatav kostja õigusvastane tegu, mis oleks hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses ning kostja on tõendanud temal süü puudumise. Tõenditest võib järeldada, et kostja tööandjana hindas hagejale kutsehaigestumise põhjustanud ohuteguritest (korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine) tulenevaid terviseriske ja kavandas ning rakendas ennetusmeetmeid nendest ohuteguritest tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Tõenditest ei ole tuvastatav, et kostja oleks rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse norme. Vastavaid rikkumisi ei tuvastanud ka Tööinspektsioon viies läbi hageja kutsehaigestumise uurimist. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle ja hageja on tõendanud, et tal diagnoositi 17.02.
  2. a kutsehaigus, mis kujunes välja osaliselt ajal, mil hageja kostja juures töötas. Vaidlust ei ole ka selle üle ja on tõendatud, et kostja juures töötades oli hageja töö seotud kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega, s.o korduvad liigutused kätele ja raskuste teisaldamine. Samuti ei ole vaidlust ja on tõendatud, et hagejal on tuvastatud puuduv töövõime perioodiks alates 03.12.
  3. a kuni 02.12.
  4. a ning ekspertarsti arvamuse alusel määras Sotsiaalkindlustusamet hageja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse ulatuseks 60 % ja kogu töövõimekaotuse ulatuseks 100%. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kutsehaigusest põhjustatud töövõimetuse tõttu on hageja sissetulek vähenenud. Töövõimetuse tuttu puudub hagejal võime teenida sissetulekut töötasu näol ja hageja sissetulekuks on töövõimetoetus, mis on väiksem kui oli hageja sissetulek enne töövõimetuse tekkimist. Riigikohus on ka oma praktikas avaldanud seisukohta (vt RKTKo 17.12.
  5. a nr 3-2-1-114-08), et töötaja töövõime kaotuse ulatus ja sissetuleku vähenemine on omavahel eelduslikult korrelatsioonis. Kui isik kaotab tervisekahjustuse tõttu teatud protsendi töövõimest, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et seoses kutsehaigusega võivad hagejal tekkida lisakulud, nt taastusravile. Kuna aga ei esine hagejal kutsehaiguse tekkimisega põhjuslikus seoses olevat kostja õigusvastast tegu, siis kostja hagejal sissetuleku vähenemise ja lisakulude näol tekkinud kahju eest ei vastuta ning hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes põhjendatud. Kuna kahjunõude eeldusena kostja õigusvastast tegu ei esine, siis ei käsitle kohus täiendavalt hageja kahjunõude suurust. 3.
  6. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hageja hagi kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus 12
(13)3.6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Anud juhul jätab kohus hagi rahuldamata. Seega TsMS § 162 lg 1 üldpõhimõtte järgi tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades aga vaidluse asjaolusid leiab kohus, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus arvestab siinkohal, et hagi esemeks on töötaja poolt kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Eeldatavalt oli nõude kohtus maksmapanemine hageja jaoks oluline. Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik regulatsioon on keeruline ja hageja ei pidanud oskama prognoosida nõude rahuldamise perspektiivi. Hageja on puuduva töövõimega, ei tööta ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel kalduda kõrvale menetluskulude jaotamise üldprintsiibist ja jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.