Obsah (5)

§ 371§ 667§ 9§ 173§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 06.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-18034 Tsiviilasi Q.W taotlus riigi õigusa

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, st sisuliselt keeldus selle menetlemisest.

Kohus põhjendas, et kuivõrd nõue ühe solidaarvõlgniku vastu on jõustunud kohtulahendi järgi aegunud, siis on eelduslikult aegunud ka nõue teise solidaarvõlgniku vastu. Riigi õigusabi taotlusega pole võimalik avaldaja eesmärki saavutada.

1. Avaldaja esitas 25.11.2025 määruskaebuse, millega vaidlustab maakohtu määruse ja palub riigi õigusabi taotluse rahuldada. Avaldaja heidab maakohtule ette viga aegumise käsitluses ja tugineb võlgnike solidaarkohustusele. Avaldaja palus üle kuulata kaks tunnistajat ja arutada kaebust suuliselt kohtuistungil.
2. Maakohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks ja lahendamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise esimese kohtuastmena avaldust sisuliselt lahendada (

§ 9lg 3).

6. Kohus vaatab kaebuse läbi kirjalikus menetluses (

§ 667lg 3 ls 1).

Avaldaja soov istungi korraldamiseks ei ole määruskaebemenetluses kohtule siduv. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik praeguses menetlusetapis ega ka üldisemalt riigi õigusabi taotluse lahendamisel. 7. Maakohus eksis

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamisel, kui asus tuvastama varasemate menetlustega seotud asjaolusid ja võttis arvesse avaldaja nõuete võimalikku aegumist. Kohus ei saa

§ 371

lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel tuvastada asjaolusid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (nt RKTKm 04.05.2022, 2-1912055/20, p 13). Nõude aegumist saab võtta arvesse kohustatud isiku vastuväite alusel (TsÜS § 143). See tähendab vähemalt üldjuhul, et avalduse menetlusse võtmise etapil puudub kohtul teadmine, kas kohustatud isik tugineb nõude aegumisele. Eelnev kehtib praeguses asjas eelkõige selle võlgniku osas, kellelt ei ole hageja esile toodud asjaoludel seni sundkorras täitmist nõutud. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei osale teisi menetlusosalisi, mistõttu puudub kohtul samas asjas ka edaspidi mõistlik võimalus selgitada välja aegumisele tuginemise soov.

1. Lisaks ei ole menetluslikult korrektne keelduda riigi õigusabi taotluse menetlemisest selle perspektiivituse alusel. Nimelt sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Viidatud normi mõtte kohaselt peaks kohus muidu nõuetekohast riigi õigusabi taotlust siiski menetlema, aga hindama selle lahendamisel taotleja edulootusi oma õiguste kaitsel. Käesoleval juhul võib olla tegemist olukorraga, kus taotlus jääb viidatud sätte alusel rahuldamata. Esiteks pole avaldaja toonud esile asjaolusid, miks peaks korduv maksejõuetusavaldus ühe võlgniku suhtes olema eelmisest korrast edukam. Teiseks on kaheldav, kas rahvastikuregistri andmetel praegu Ukrainas elava teise võlgniku suhtes on võimalik või vähemalt otstarbekas algatada maksejõuetusmenetlus Eestis. Riigi õigusabi andmata jätmine ei tähenda, et avaldaja ei saa oma õigusi kohtus kaitsta, mistõttu on taotluses kirjeldatud õiguskaitsevahendite perspektiivi hindamine RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi vähem range kui sisuliste avalduste menetlusse võtmise otsustamisel.
2. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 372lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt) 2