← Eesti

2-25-119864/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-119864 Ts

) § 661 lg-st

  1. poolte kokkuleppest ja MENETLUSE KÄIK
  2. Hageja esitas 30.09.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 17.11.
  3. Pooled esitasid 26.01.2026 kohtule kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Hageja palub tagastada riigilõivu 50 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
  3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Alates 01.02.2023 ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (

§ 150lg 3).

9. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel 26.09.2025 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale seoses kompromissi sõlmisega maakohtu menetluses tasutud täiendavast riigilõivust 17,50 eurot (35/2). Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 32,50 eurot ei kuulu tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.