-järgne intress perioodi 12.01.2024–17.12.2024 eest laenusummalt 1353 eurot on 55,16 eurot; viivis perioodi 18.12.2024–05.09.2025 eest on 67,81 eurot. Ümberarvestuse puhul on õigus nõuda sissenõudmiskulusid 30 eurot.
Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). 10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (
Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet
12. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise 3 põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal: kostja sissetulek 808,20 eurot (Maksu- ja Tolliameti andmetel), kostja märgitud finantskohustused 270 eurot ja majapidamiskuludena arvestas krediidiandja 234 eurot. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (
Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. 4 Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Samuti märgib kohus, et krediidiandja arvestas kostja majapidamiskulude suuruseks 234 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal 345,81 eurot. Kostja tegelikku majapidamiskulude suurust saanuks hageja kontrollida kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvatelt andmetelt. 14. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja
15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa
lg 7 teise lause tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
MS § 407 lg 1 järgi hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd hageja on lepingu üles öelnud, on kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks alates 18.12.
20. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt
MS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 22. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhinõue 1215,67 eurot, intress 89,56 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 89,41 eurot, lisaks sissenõudmiskulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis vastavalt
lg-le 1, mis põhinõudelt 1215,67 eurot teeb viiviseks ühe aasta eest 123,45 eurot, kõik kokku seega 1568,69 eurot. Kohus rahuldab hagi 1052,95 euro ulatuses (862,62+67,81+30+92,52, s.o aastane viivis põhinõudelt). Seega jätab kohus menetluskulud 67,12% ulatuses kostja kanda (1052,95 ÷ 1568,69 × 100) ja 32,88% ulatuses hageja kanda.
MS § 177 lg 4). 23. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.