Obsah (4)

§ 121§ 37§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-147 Määruse kuupäev 19. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Kirill Shevelevi (Shevelev) kaebus abiprokuröri suhtes distsipli

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirill Shevelev (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles juhtis tähelepanu abiprokuröri õigusvastastele tegevustele kohtueelses menetluses. Kaebaja hinnangul on abiprokuröri suhtlemine olnud ebakohane ning ta on kohtueelses menetluses teinud ebakohaseid toiminguid (seadusevastase asitõendi arvestamine jms) ning seeläbi rikkunud prokuröride eetikakoodeksit ning tema tegevuses ilmnevad erapoolikuse tunnused. Kaebaja pöördus kaebusega ka Riigiprokuratuuri poole, kuid sai negatiivse vastuse. Kaebaja palub alustada abiprokuröri tegevuse suhtes distsiplinaarmenetluse. KOHTU SEISUKOHT
3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab abiprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist ehk kaebaja on esitanud kohustamisnõude

§ 37lg 2 p 2 tähenduses.

3.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid (vt

§ 44lg 2).

Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 33-1-86-04, p 13;
3. detsembri
4. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Prokuratuuriseaduse § 32 lg-st 1 tulenevalt võib huvitatud isik esitada taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et ametnike suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta võimaliku distsiplinaarsüüteoga puutumuses oleva isiku õigusi. Huvitatud isikul on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja õigus saada oma pöördumisele vastus, kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et distsiplinaarmenetlus algatataks. Distsiplinaarmenetluse tulemus ei kaitse prokuröri karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-24-432, p 8). Sarnaselt ei ole halduskohtus võimalik nõuda ka teiste avalike teenistujate suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist (vt nt Tartu Halduskohtu määruseid asjades nr 3-22-273, 3-24-2942 ja Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-23800). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda abiprokuröri suhtes menetluse algatamist ega tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebajal on võimalik juhtida ametiasutuse tähelepanu ametniku ebakohasele käitumisele, mida kaebaja on ka teinud.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel Kirill Shevelevi kaebuse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5. Kohus peab kaebuses esitatud asjaolude pinnalt vajalikuks veel selgitavalt märkida, et kui kaebaja ei ole rahul abiprokuröri süüteomenetluse raames tehtud toimingutega, siis on tal võimalik prokuröri tegevust vaidlustada prokuratuuris, riigiprokuratuuris ning maakohtus (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg-d 1 ja 2 ning § 230 lg 1). Kui kaebaja ei ole rahul kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsusega, siis on tal võimalus esitada kaebus riigiprokuratuurile ning ringkonnakohtule (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 207 lg 3 ja § 208 lg 1). Kui isiku hinnangul on talle süüteomenetluse raames tehtud menetlustoimingutega põhjustatud kahju, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile või väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (vt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 ja § 14 lg 2). Eelnimetatud juhtudel tasub siiski silmas pidada, et sellistest taotlustest võrsuvate kaebuste läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevus, vaid nende lahendamiseks on pädev maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider