2-25-119373/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse avaldamise aeg ja koht 08.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-119373 Tsiviilasi UAB Skycop.com hagi Air Baltic Corporation AS vastu võla nõudes 1076,28 eurot Hageja: UAB Skycop.com (registrikood 304423851; asukoht Dariaus ir Gireno st. 21A, LT-02189 Vilnius, Leedu Vabariik);

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx);

Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood:

40003245752; asukoht: Tehnikas 3, Lidosta „Rga”, Mrupes novads, LV-1053, Läti Vabariik);

Kostja lepinguline esindaja: Kai Villemson (e-post:

Kai.Villemson@rask.ee).

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus 6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD 1. Hagi asjaolude kohaselt reisisid MF ja CF broneering SSJIFM 02.07.2024 Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul BT871 suunaga Tallinn-London. Lend BT871 suunaga Tallinn-London pidi väljuma 02.07.2024 kell 15:55 saabuma 02.07.2024 kell 17:00, kuid lend tühistati vahetult enne pardale minekut. Lennu vahemaa Tallinn-London vahel on 1812,9 km.

Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2 7. Hageja palub mõista välja Air Baltic Corporation AS’lt UAB Skycop.com kasuks: võlgnevus kokku summas 800 eurot; viivis nõue esitamisest kostjale 11.07.2024 kuni hagi esitamiseni 15.19.2025 summas 114,63 eurot; sissenõudmiskulud summas 80 eurot; viivis põhisummalt 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni; viivis põhisummalt 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.

Vastavalt Flightera.net andmetele oli reisijatel võimalik lennata:  Tallinn-Stockholm-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 18:55.  Tallinn-Amsterdam-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 21:11.  Tallinn-Helsinki-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 20:36 või 22:01.  Tallinn-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 22:12.  Tallinn-Helsinki- London, jõudes Londonisse 03.07.2024 kell 01:23.

Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja pakutud järgmine lend (03.07.2024 kell 09:40), oli alternatiivseid lennuvõimalusi, mis võimaldanuksid otse- või vahemaandumisega reisijatel jõuda varem sihtkohta – 02.07.2025 kell 18:55, 21:11, 20:36 või 22:01, 22:12 ja 03.07.2024 kell 01:23. Eeltoodust tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele.

Ringkonnakohus on 26.09.2025 tsiviilasjas 2-24-116682 tehtud otsuses märkinud, et sama lennu reisijatele tuleb sarnastel asjaoludel maksta samas suuruses hüvitist. Ja toonud välja, et „Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal lennul), seega ei ole reisijate ebavõrdne kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud. Ajakaotuse tõttu on kannatanud hilinenud lennu reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012, C-581/10 ja C629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c tõlgendada selliselt, et reisijatel on õigust saada samas suuruses hüvitist. Kostja seisukoht kohelda sarnastes olukordades olevaid reisijaid erinevalt, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka objektiivseid asjaolusid, mis annaksid siinsel juhul alust kohelda reisijaid erinevalt.“ KOSTJA VASTUVÄITED 12. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse, hagi ei tunnista. 02.07.2024 lend BT871 tühistati erakorralise asjaolu tõttu. 02.07.2024 lendu BT871 suunal Tallinn-London pidi teenindama eelnevalt lendu BT848 suunal Dubrovnik-Tallinn teenindanud lennuk registreerimisnumbriga YL-AAW. Lennukit YL-AAW tabas lennu BT848 ajal aga pikselöök, mistõttu tuli see lennu BT848 järgselt tehnilisele ülevaatusele saata ning lend BT871 tühistada.

Kokku oli lennuk lennukõlbmatu kuni 05.07.2024. Käesoleval juhul on oluline, et selle järgi teostas lennuk 02.07.2024 lennu BT848 suunal DBV-TLL (Dubrovnik-Tallinn) ning sellele järgnenud lennud BT871 suunal TLL-LGW (Tallinn-London) ja BT872 suunal LGW-TLL (London-Tallinn) tühistati.

Täpsemalt avastati 02.07.2024 lennukil välgutabamuse tõttu tekkinud põletusjäljed. Lisast on näha, et lennukile teostati põhjalik ülevaatus ning juba esimese ja teise faasi ülevaatuse tulemusena tuvastati kokku 39 kahjustust. Samuti on kõnekas, et lennukil teostati hooldus- või parandustöid 02.07.2024 kuni 05.07.2024. Eeltoodust tulenevalt tühistati lend BT871 põhjusel, et seda teenindama pidanud lennuk sai selle eelmise lennu ajal äikese tabamuse. Viimane kujutab endast Määruse tähenduses erakorralist asjaolu. Täpsemalt on Euroopa Kohus äikese tabamuste kohta märkinud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud mõistega „erakorralised asjaolud“ on hõlmatud lendu teenindama pidanud õhusõidukit tabanud pikne, mis tõi kaasa selle õhusõiduki kohustusliku ohutuskontrolli, mille tõttu õhusõiduki uuesti kasutusele võtmine hilines. Äikese tabamus kui loodusnähtus ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli all.

Määruse eestikeelne versioon seab lennuettevõtjale suurema tõendamiskoormise, kui seda on Määruse ingliskeelse (või valdavas enamuses teiste liikmesriikide) versiooni kohaselt. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes keeleversioonis kasutatud 4 sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda muude keeleversioonide ees eelist. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone.

Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et mis puudutab määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 – arvestades määruse põhjendust 14 – sätestatud „vajalikke meetmeid“, mida lennuettevõtja oleks pidanud võtma erakorraliste asjaolude esinemise vältimiseks, mis on tingimuseks, et vabaneda kohustusest maksta asjaomasele reisijale määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud hüvitist, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et arvesse tuleb võtta üksnes tema kohustuseks olla võivaid meetmeid, tingimusel et eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis on tegelikult võimalik niisuguseid meetmeid otseselt või kaudselt võtta, ilma et need sunniks lennuettevõtjat tegema oma ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatuid ohverdusi ning lennuettevõtja tõendab, et kõnesolevad meetmed on võetud.

Käesoleval juhul ei saanud lennuk YL-AAW ilma tehnilise ülevaatuseta lendamist jätkata ning kostjal ei olnud sel ajal ka ühtegi teist vaba lennukit, millega ta oleks saanud kõnealuse lennu teostada. Muudest meetmetest oleks eelkõige saanud kõne alla tulla lennuki rentimine. Viimase näol on tegemist aga keerulise ja aeganõudev protsessiga ning kõigi formaalsuste täitmine teiste lennuettevõtetega võtab enamasti mitu päeva, kuivõrd lennuettevõtjad planeerivad oma lennukiparki ette ja vabu lennukeid, mida võiks teistele ettevõtjatele rentida, ei ole tavaliselt kohe saadaval. Seega ei olnud kostjal käesoleval juhul võimalik võtta mistahes meetmeid, et vältida lennu BT871 tühistamist.

Esiteks, lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped.

Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Õiguskindluse põhimõte, mis on EL-i õiguse alustala, eeldab, et lennuettevõtjate kohustused on selged, ettenähtavad ja rakendatavad.

Kohustus broneerida reisija suvalisele saadaolevale lennule, sõltumata kaubanduslikest suhetest, tekitaks õiguslikku ja praktilist ebakindlust. Samuti põhineb EL siseturg reguleeritud konkurentsil, kus lennuettevõtjad ei ole kohustatud tegema koostööd kõigi teiste vedajatega.

Kohustus broneerida reisija näiteks konkureeriva lennufirma lennule ilma lepinguta, õõnestaks turustruktuuri ja vabatahtlikke koostöövorme, nagu koodijagamise- ja interline lepingud.

Nimekiri kõigist lennuettevõtjatest, kellega kostjal on koodijagamise- või interline kokkulepe on kättesaadav kostja kodulehelt.

5 Teiseks, lennuettevõtjate operatiivsed võimalused on asenduslendude pakkumisel äärmiselt piiratud.

Lennuettevõtja tugineb ümberbroneerimisel reaalajas töötavatele broneerimissüsteemidele, mille kaudu on võimalik näha ainult käesoleval hetkel kättesaadavaid lende ja istekohti. Kahjuks puudub süsteemidel võimekus kuvada hiljem tagantjärele ajaloolisi andmeid selle kohta, millised lennud olid tegelikult teiste vedajate juures konkreetsel hetkel saadaval ja kui palju oli neil vabu kohti. Seega ei ole võimalik tagantjärele kostjal tõendada, kas ja millised alternatiivid olid reaalselt tehniliselt ja logistiliselt teostatavad sel hetkel, kui reisijate ümberbroneerimine toimus. Kui sobivaid alternatiive ei kuvata süsteemis reaalajas, ei saa lennuettevõtja võtta kohustust teha pakkumisi, mille olemasolu ei ole võimalik kohapeal kinnitada ega broneerida.

Viimaks, 02.07.2024 lennule BT871 oli broneeritud 128 reisijat, kellest 77 pidi kostja ümber broneerima. See tähendab, et kostja pidi asenduslennu leidma sisuliselt tervele lennukitäiele reisijatele. Nimetatust tulenevalt ei ole kostjale mõistlikult etteheidetav, et osadele reisijatele pakutud asenduslennud lükkusid järgmisesse päeva. Seda eriti, võttes arvesse, et kostja kasutas reisijate sihtkohtadesse transportimiseks mitme erineva lennuettevõtja, sh Lufthansa, Scandinavian Airlines ja LOT-i, lende. Samuti kasutas kostja erinevaid marsruute, sh TallinnFrankfurt-London, Tallinn-Stockholm-London, Tallinn-Varssavi-London, Tallinn-Riia-London ja Tallinn-Brüssel-London.

Eeltoodut ei väära ka hagiavalduses märgitu, mille kohaselt on kostja hüvitist tasunud reisija reisikaaslastele ega kohtle sellest tulenevalt reisijaid võrdselt. Kostja selgitab, et tasus hageja viidatud reisijatele hüvitist üksnes põhjusel, et kohus tegi kostja suhtes tagaseljaotsuse. Seega ei kujuta kostja poolt osadele lennu BT871 reisijatele Määruse alusel hüvitise maksmine endast reisijate ebavõrdset kohtlemist, vaid kostjapoolset menetluslikku eksimust seonduvalt nende konkreetsete reisijatega.

Käesoleval juhul jõudis lendu BT871 teenindama pidanud lennuk Tallinna 35min pärast seda, kui see oleks pidanud väljuma suunal Tallinn-London. See tähendab, et kostjal oli aega 2h 25min, et lennuk valmis panna ning teostada lend BT871 lubatud ajalistes piirides, mis on selleks igati piisav aeg. Kui lendu BT871 teenindama pidanud lennukit ei oleks selle eelmisel lennul tabanud äike, siis oleks kostja selle teostanud lubatud ajalistes piirides, st lend BT871 ei oleks hilinenud üle 3h ning reisijatel ei oleks tekkinud õigust hüvitisele.

Riigikohus selgitas oma 19.11.2025 määruse p-s 17, et lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid 6 ohverdusi, viidates seejuures Euroopa Kohtu 11.06.2020 otsusele asjas C-74/19, täpsemalt pdele 59 ja 60.

Euroopa Kohus järeldas Riigikohtu viidatud lahendis: „Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja selle reisija teekonda, kasutades selleks tema enda teostatud lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tingimusel, et ei ole ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostab ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabub varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuaks viimaselt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, ning seda peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijate eest hüvitist pelgalt seetõttu, et eksisteeris mõni teine lend või marsruut, millega reisijad oleksid lõppsihtkohta jõudnud varem kui kostja pakutud asenduslendudega. Lisaks tuleb hinnata, kas selline teekonna muutmine oleks kostjalt nõudnud tema suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatut ohverdust või mitte.

Kostja on seisukohal, et mitme hageja viidatud marsruudi reisijatele pakkumine oleks endast kujutanud kostja suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatut ohverdust, millist kostja ei ole Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohustatud tegema. Kostja selgitab, et mõned lennuettevõtjad on otsustanud liituda lennundusalliansiga, mis võimaldab neil lisaks enda lendudele pakkuda reisijatele, sh asenduslendudena, teiste lennuettevõtjate lende. Kostja seevastu on samal eesmärgil sõlminud kokku 24 erinevat koodijagamise kokkulepet. Ühte lennundusalliansi kuulumine või koodijagamise kokkuleppe olemasolu toimib sellisel juhul selle nn mehhanismina, mis võimaldab lennuettevõtjal (tehniliselt) reisijatele lisaks enda lendudele teiste lennuettevõtjate lende pakkuda. Viimaste puudumisel ei ole see tehniliselt võimalik.

Käesoleval juhul on hageja välja toonud, et kostja oleks saanud reisijatele pakkuda marsruute, millistest moodustasid ühe osalennu Ryanairi, Finnairi või Wizz Air UK lennud. Ühegi nimetatud lennuettevõtjaga ei ole kostjal koodijagamise kokkulepet. See tähendab, et kuigi hageja on need oma seisukohtades välja toonud ning heitnud kostjale ette kõigi mõistlike meetmete võtmata jätmist, siis tegelikult ei olnud kostjal võimalik neid reisijatele pakkuda.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjale ette heita seda, et kostja ei pakkunud reisijatele asenduslendudena just hageja viidatud lende. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed pakkudes reisijatele oma koodijagamise partnerite parimat võimalikku lendu.

Lisaks, hageja viidatud esimest kolme marsruuti ei olnud kostjal võimalik reisijatele pakkuda ka tehniliselt, kuivõrd nende esimese osalennu kavandatud väljumisaeg oli enne, kui kostjale sai teatavaks lendu BT871 teenindama pidanud lennuki lennukõlbmatus, või oli nende vahel liiga väike ajaline vahe. Nimelt, lennuki YL-AAW tehnilise logi järgi tunnistati lennuk lennukõlbmatuks ning suunati remonti 02.07.2024 kell 13.50 UTC ehk kohaliku aja järgi kell 16.50. See tähendab, et kostjale sai teatavaks, et ta ei saa lendu BT871 teostada kohaliku aja järgi alles kell 16.50, pärast mida pidi kostja hakkama otsima asenduslende. Hageja viidatud esimese kolme marsruudi esimeste osalendude kavandatud väljumisajad olid aga vastavalt kohaliku aja järgi kell 14.30, 14.05 ja 16.35. Selguse huvides, kavandatud väljumisajad, millistest kostja pidi asenduslendusid otsides lähtuma, nähtuvad hageja esitatud kuvatõmmistel 7 toodud lennu väljumisaegade all ning on enamikel juhtudel maha tõmmatud. Viimast seetõttu, et kuvatõmmistel on toodud lendude tegelikud väljumisajad (lennud hilinesid).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 19. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.     Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning kohus loeb need tõendatuks TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, ning saab asja lahendamisel sellest lähtuda, et: reisijatel MF ja CJF oli kinnitatud broneeringud kostja 02.07.2024 lennule BT871 suunal Tallinn-London, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 15.55 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 17.00; lend BT871 tühistati, kuivõrd lennuk sai eelneval lennul piksetabamuse; kostja pakkus reisijatele asenduslendudeks 03.07.2024 lendu LH885 suunal TallinnFrankfurt, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 06.10 ja saabuma kohaliku aja järgi kell 07.40, ning 03.07.2024 lendu LH902 suunal Frankfurt-London, mis pidi kohaliku aja järgi väljuma kell 09.00 ja saabuma kell 09.40. reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded UAB Skycop.com’le.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC549/07 ning C-257/14) tuleb Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg” sisustanud kohtuasjas C-452/13 (Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt: „Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“ Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

Riigikohus on lahendis 2-16-13381 märkinud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). (p 11).

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et teostatud lendude hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Kostja väidab, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Hageja leiab, et kostja ei võtnud kasutusele kõikki vajalikke meetmeid, et vältida hilinemist.

Vaidlus puudub selles, et 02.07.2024 lennu BT871 tühistamine on põhjustatud pikselöögist ehk erakorralistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget ja seeläbi vabaneda hüvitise maksmise kohustusest.

9 Kostja on oma vastuses välja toonud, et pakkus reisijatele asenduslendudeks 03.07.2024 lendu LH885 suunal Tallinn-Frankfurt, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 06.10 ja saabuma kohaliku aja järgi kell 07.40, ning 03.07.2024 lendu LH902 suunal FrankfurtLondon, mis pidi kohaliku aja järgi väljuma kell 09.00 ja saabuma kell 09.40. Kostja hinnangul puudusid muud võimalikud alternatiivid.

Hageja on tõendanud (dtl 158-161), et oli mitu võimalikku alternatiivi sihtkohta jõudmiseks 02.07.2024 õhtul või 03.07.2024 öösel:

Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend.

Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).

Kostja on põhistanud, et lennuk tunnistati lennukõlbmatuks ning suunati remonti 02.07.2024 kell 16.50 kohaliku aja järgi. Pärast seda pidi kostja hakkama otsima asenduslende. Seega on asjakohatud hageja viited punktis a – c viidatud lendude osas, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud veel teada, et lend tingimata tühistatakse. Hageja ei ole tõendanud, et piksetabamus tähendab alati vältimatut lennumasina ajutist liinilt mahavõtmist ja/või remonti. Samas on asjakohased siiski punktides d – e hageja viidatud asenduslennud. Kostja pakkus reisijatele üksnes oma koodijagamise partnerite parimat võimalikku lendu ning kostja on märkinud, et hageja väljatoodud variantide puhul ei olnud tegemist kostja koodijagamise partneritega. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei oma tähtsust, kuivõrd ülalviidatud kohtupraktika kohaselt ei pea asenduslendu tegev ettevõte kuuluma kostjaga samasse allianssi või muusse analoogsesse süsteemi. Kostja ei ole tõendanud, et punktides d – e hageja viidatud asenduslendudele ei oleks kõnealuseid reisijaid olnud võimalik suunata või et kostja oleks vastavaid pingutusi teinud või et viidatud lennud oleksid olnud juba välja müüdud. Asjaolu, et reisijate suunamine teiste lennuettevõtjate lendudele võib olla keerukas või ressursimahukas, ei kujuta endast kostja jätkusuutlikkuse seisukohalt vastuvõetamatut ohverdust. Kostja on küll viidanud, 10 et tal tulnuks leida lahendus sisuliselt tervele lennukitäiele reisijatele, kuid tuleb tähele panna, et käesolevas vaidluses on küsimuse all üksnes kaht reisijat puudutav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole lennu BT871 puhul võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, et vältida hilinemist. Seega ei vabane kostja hüvitise maksmise kohustusest.

Kohus nõustub ka hageja viitega, et sama lennu reisijaid tuleb kohelda võrdselt. Puudub vaidlus, et kostja on maksnud sama lennu teistele reisijatele hüvitisi. Kostja viited menetluslikele möödalaskmistele ei ole eluliselt usutavad.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 133.54 eurot. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva seadusjärgse viivise.

Menetluskulud 1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.