KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 22.11.2024, Tallinn 2-22-16314 G.Pi (P) hagi L.Ai (pankroti

) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel.

§ 1047

lg 4 annab hagejale õiguse nõuda, et kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 1055lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047.

1. Hageja selgitas, et saates „Pealtnägija“ on alates 08:00 kuni 8:19 refereeritud kostja väiteid: „Raskustes Peterburi ärimees A, kes sellelt samalt Plt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas teda“ (hagiavalduse p 1.3 teine punkt (1–3). Samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud artiklis “Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 116–119). Venekeelses telesaates ja artiklis käsitletavaid väiteid ei avaldatud. 9.
2. Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Hageja vaidlustas andmeid osas, milles kostja olevat öelnud, et „hageja tüssas kostjat“. Kostja selgitas, et ta ei ole viidatud väidet esitanud. Kohus nõustub kostjaga ja märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andmeid – „hageja tüssas kostjat“ – avaldanud. Hagiavalduses tõi hageja välja, et saates on refereeritud kostja väiteid. Sellest nähtub, et kostja ei ole käsitletavat lauset avaldanud, vaid ajakirjanik oli talle edastatud teabe kokku võtnud ja avaldanud oma seisukohta, et hageja tüssas kostjat. Ka kohtule esitatud artiklis on andmed esitatud tekstilõigus, kus artikli autor võtab teavet kokku ja avaldab oma arvamust, et hageja tüssas kostjat. Artikli alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks käsitletavaid andmeid avaldanud. Hageja esitatud ERR õigus- ja teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri ei tõenda, et kostja oleks vaidlusalust väidet öelnud. Hageja tunnistas istungil, et ERR ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus kostja oleks käsitletavaid andmeid öelnud; ERR selgitas, et nad ise tegid sellise järelduse kostja erinevatest väidetest (01.04.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:21 (tl 109–112). 9.
3. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole väidet „hageja tüssas kostjat“ avaldanud. Hageja ei saa nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist ja andmete eemaldamist, mida kostja ei ole avaldanud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse lükata andmed („hageja tüssas kostjat“) ümber, ning esitama andmete avaldajale taotluse eemaldada viidatud andmed saatest „Pealtnägija“ ja artiklist „“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“.
4. Hageja selgitas, et saade „Инсайт“ sisaldab alates 09:06 kuni 09:48 intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Он предоставил в Арбитражный суд Санкт-Петербурга незаконный отчет об оценке этого здания с многократно заниженной ценой от лица той компании, которая выкупила право требования Swedbank. Потом он организовал проведение торгов этими зданиями в контролируемом режиме.“ (tõlge: „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“). Samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud artiklis „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks; tl 120–123). Eestikeelses telesaates ja artiklis käsitletavaid väiteid ei avaldatud. 10.
5. Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja järgmist: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku 3 aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“. 10.
6. Kohus on seisukohal, et avaldatud andmed – „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“ – on kostja väärtushinnang. Sellele, et tegemist on kostja hinnanguga hageja tegevusele viitab kasutatud väljend „ebaseaduslik aruanne“. Tegevuse hindamine seaduslikuks või ebaseaduslikuks kajastab isiku subjektiivset arvamust. Kuigi andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, nt kohtusse aruande esitamine, tuleb väidet kui tervikut artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohus leiab, et ka teised väited („aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“) on kostja väärtushinnangud. Hinnates andmeid artikli kontekstis on selge, et kostja avaldas oma subjektiivset arusaama. Kõik kolm väidet on keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida, vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide on ebakohane või mitte. 10.
7. Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lükkama andmete avaldaja ees järgmised andmed: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“.
8. Otsustamaks selle üle, kas hagejal on

§ 1055

lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt väärtushinnangute avaldamise lõpetamist, tuleb hinnata andmete avaldamise õigusvastasust.

§ 1055

lg 1 seab kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude eelduseks vastava tegevuse õigusvastasuse. 11.1. Kohus leiab, et käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad hagejat isikuna, kes ei hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete vahendite kasutamisest. Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks lugema.

§ 1046

alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-202328, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja Venemaal. Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel tekkinud äritüli. Kohus on seisukohal, et konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada hinnanguid, mis ei pruugi isikule meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Kohus leiab, et arvestades vaidlusaluste hinnangute sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei ületa kohtu arvates

§ 1046

lg 1 õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane

§ 1046lg 1 teise lause alusel.

11.2. Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja

§ 1055lg 1 alusel nõuda kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmete avaldajale (Eesti Rahvusringhääling) taotluse kustutada hinnangud saatest „Инсайт“ ja artiklist „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks).

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalide järgi ei 4 ole kostja menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.
3. a otsusega nr 2-
4. 5