← Eesti

3-25-702/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-702 Haldusasi X. Xa kaebus Maksu- ja Tolliame

§ 136lg-le 2, vaid lgle 6.

Nende vahe seisneb selles, et lg 2 sätestab tähtpäeva määramist aastates, aga lg 6 päevades arvutatava ajavahemikuga.” MSMS-is viidatud tuginemispõhimõte samas aga 2

(8)3-25-702 puudub. Samuti ei leia, et sõiduki vanus oleks tähtpäev. MTA ja ministeeriumi tõlgendus seadusest on ebaõiglane. 2) MSMS §-s 11 on maksumäärade arvutamisel tuginetud kahe kuupäeva vahelisele ajavahemikule (esmase registreerimise kuupäevast maksustamisperioodi alguse kuupäevani). Seda ajavahemikku ei saa tõlgendada kui tähtpäeva, mida võiks mõõta ainult täisaastates. Seega esmaregistreerimise kuupäevast 30.04.2004 on
  1. a maksustamisperioodi alguskuupäevaks (01.01.2025) möödunud 20 täisaastat, 8 kuud ja 2 päeva. Kui seadus ütleb: „mitte rohkem kui 20“, siis MTA tõlgendus „vähemalt 21“ on vastuolus seaduses sätestatuga.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub 08.04.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS-i alusel ei hüvitata isikutele mistahes kahju, vaid üksnes selline kahju, mis vastab seaduses sätestatud kahju hüvitamise koosseisu tingimustele, mis on järgnevad: avaliku võimu kandja ülesannete täitmine avalik-õiguslikus vormis; kahju tekkimine; toimingu õigusvastasus (isiku subjektiivsete õiguste rikkumine) ning põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Mõne eelpool loetletud kahju hüvitamise elemendi puudumise korral ei ole kahju hüvitamine põhjendatud. 2) MTA on küll avaliku võimu kandja, kuid teiste eelpool viidatud kahju hüvitamise koosseisu obligatoorsete tingimuste täidetuse osas jääb vastustaja eriarvamusele. Esiteks ei ole kaebaja teadaolevalt käesolevaks hetkeks
  3. a mootorsõidukimaksu tasunud, seega on küsitav, kas kaebuse esitamise hetke seisuga on õigustatud rääkida kahju tekkimisest. Mis puutub kahju hüvitamise teise eeltingimusse ehk isiku subjektiivsete õigustesse rikkumisse, siis selles osas põhineb kaebaja etteheide argumendil, et MTA on maksuteate vaidlustatud osas valesti tõlgendanud MSMS § 11 lg 2 p 2, st maksukohustuse tekkimise aega valesti arvutanud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu, olles seisukohal, et kaebaja sisustab ekslikult MSMS § 11 lg 2 p 2 sõnastust „kuid mitte rohkem kui 20 aastat“ koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 136 lg-ga

  1. Kaebaja ei arvesta MSMS § 11 lg 2 p 2 terviksõnastust ja MSMS seletuskirja
  2. peatükis selgitatud sätte mõtet koostoimes

§ 136lg-s 7 sätestatuga.

Kaebaja jätab MSMS § 11 lg 2 p 2 tõlgendamisel põhjendamatult kõrvale MSMS § 11 lg 2 p 2 esimese poole („…mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud…“), mille eesmärgiks on lähtuda esmase registreerimise kuupäevast, mis on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud. 3) MSMS seletuskirja 3. peatükis on MSMS §-ga 11 seonduvalt otseselt välja toodud, et 20 aastat on „kaasa arvatud“. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

§ 137

lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Oluline on siinkohal sündmuse saabumise hetk, millal esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud maksukohustust välistav, st 20 aastat ületav, olukord esmase registreerimise kuupäevast lähtuvalt. Käesoleva asja kontekstis on selliseks sündmuseks kuupäeva vahetumine pärast seda, kui sõiduk on olnud 20 aastane 365 päeva, st selle kohta ei saa enam öelda 20-aastane sõiduk, vaid öeldakse 21-aastane sõiduk. 4) Eeltoodust ja MSMS § 11 lg 2 p 2 terviksõnastust ning seadusandja tahet arvestades tuleneb, et kaebaja mootorsõiduk oli 01.01.2025 seisuga, arvestades esmast registreerimise kuupäeva (30.04.2004), maksustamisperioodi alguse kuupäevani (01.01.2025) veel 20 aastat vana. Kaebaja mootorsõiduki maksukohustust välistav sündmus, kus esmase registreerimise kuupäevast oli maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud rohkem kui 20 aastat, 3

(8)3-25-702 saabus 30.04.2025 s.o pärast MSMS § 6 lg 1 p-s 1 ettenähtud mootorsõidukimaksu kohustuse tekkimist 2025. a eest. Seega MSMS § 11 lg 2 p 2 ja

§ 136

lg-t 7 koos tõlgendades alles alates 01.01.2026 seisuga ei teki kaebajal seonduvalt vaidlusaluse mootorsõidukiga maksukohustust, sest kõnealune sõiduk on siis esmase registreerimise kuupäeva (30.04.2004) võrdluses maksustamisperioodi alguse kuupäevaga (01.01.2026) rohkem, kui 20 aastat vana. 5) Asjaolu, et seletuskirja näol ei ole tegu õigusaktiga, ei ole vaidlusaluse sätte tõlgendamisel selle kõrvale jätmise põhjuseks. Olukorras, kus seletuskiri on abiks vaidlusaluse sätte (MSMS § 11 lg 2 p 2) tõlgendamisele ning väärtõlgendamiste välistamiseks, on igati asjakohane seda seadusandja tahte sisustamisel arvesse võtta. 6) Kõik eeltoodu tähendab, et vastustaja hinnangul puudub käesolevas asjas põhjus rääkida avaliku võimu kandja toimingu õigusvastasusest ja sellest lähtuvast isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest, mis on eeltingimuseks kahju hüvitamisele. Arvestades, et antud juhul ei ole täidetud ei kahju tekkimise ega ka toimingu õigusvastasuse eeltingimused, ei saa täidetud olla ka kahju hüvitamise kolmas obligatoorne eeldus – põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. 3. Rahandusministeerium esitas 19.05.2025 seisukoha kaebuse kohta. 1) RM-i hinnangul ei ole MTA MSMS § 11 lg-s 2 sätestatud maksukohustuse tekkimise aega valesti arvutanud. Seaduse teksti välja töötades sedastas RM põhimõtte, et sõiduk viibib oma „20-aasta vanuse sõiduki staatuses 365 päeva“.

§ 136

lg-s 7 nimetatud sündmuseks on kuupäeva vahetumine pärast seda, kui sõiduk on olnud 20 aastane 365 päeva. Teisisõnu, selle kohta ei saa enam öelda 20-aastane sõiduk, vaid öeldakse 21-aastane sõiduk. 2) Ka MSMS seletuskirjas avatud sätte selgituses on seletatud, et 20 aastat on kaasa arvatud. Seletuskiri ei ole küll õigusakt aga aitab välja selgitada seadusandja tahte. Seega on maksukohustus isikul seni, kuni kõnealune mootorsõiduk on veel 20 aastane. Esmase registreerimise kuupäevast maksustamisperioodi alguse kuupäevaks peab seega olema möödunud maksukohustust välistav, st 20 aastat ületav aeg esmase registreerimise kuupäevast lähtuvalt. 3) RM-i hinnangul oli kaebaja mootorsõiduk 01.01.2025 seisuga, arvestades esmast registreerimise kuupäeva (30.04.2004), maksustamisperioodi alguse kuupäevani (01.01.2025) veel 20 aastat vana. Seisuga 01.01.2025 ei olnud kaebaja mootorsõiduki esmasest registreerimisest möödunud rohkem kui 20 aastat ja MSMS § 11 lg 2 p 1 tähenduses ei olnud seega 01.01.2025 seisuga (MSMS § 6 lg 1 p 1) veel möödunud maksukohustust välistav sündmus. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus analüüsib esmalt vaidlusaluse maksuteate õiguspärasust (I) ning seejärel kahju hüvitamise koosseisu (II). I 5. Kaebus puudutab MTA 03.01.2025 maksuteadet osas, millega kohustati kaebajat tasuma mootorsõidumaksu summas 45 eurot seoses L3e-kategooria sõidukiga X X X, reg.nr X . Vaidlus puudub selles, et kõnealuse mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäev on 30.04.2004 ning mootori töömaht 600 cm3. 4

(8)3-25-702
  1. Viidatud maksuteatega on kohustatud kaebajat tasuma kõnealuse sõidukiga seoses mootorsõidukimaksu MSMS § 11 lg 2 p 2 alusel. MSMS § 11 lg 2 p 2 sätestab, et sellise L3e-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit. Viidatud sättest ja MSMS-ist laiemalt järeldub, et sellise L3e-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud rohkem kui 20 aastat, ei kuulu sõidukilt tasumisele mootorsõidukimaks.
  2. MSMS § 7 lg 1 kohaselt on mootorsõidukimaksuga maksustamise periood üks kalendriaasta. Sellest järeldub, et maksustamisperioodi alguse kuupäevaks on konkreetse kalendriaasta
  3. jaanuar. Maksustamisperioodi
  4. a alguskuupäevaks on seega 01.01.
  6. MKS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse MKS-is sätestatut kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mootorsõidukimaks on MKS § 3 lg 2 p 10 kohaselt riiklik maks, seega kohaldub mootorsõidukimaksuga seoses MKS. MKS § 50 lg 1 kohaselt tähtaja arvutamisel kohaldatakse

-i vastavaid sätteid.

§ 136

lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Lähtudes

§ 136

lg 2 ja § 137 lg 1 regulatsioonist, möödus vaidlusaluse mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast (30.04.2004) 20 aastat 30.04.2024 kell 24,00, st alates 01.05.2024 on tähtaja algusest möödunud rohkem kui 20 aastat. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas

§ 136

lg 2 laieneb MSMS § 11 lg 2 p-le 2 või sisaldub MSMS-is tähtaja arvestamise eriregulatsioon. 4. Kohtule ei nähtu, et MSMS-is oleks sätestatud tähtaegade arvestamise regulatsioon, mis erineks MKS § 1 lg 2 kaudu kohalduvast

§ 136lg-st 2.

MTA ja RM-i tõlgendus, et sõiduk viibib 20-aasta vanuse sõiduki staatuses 365 päeva, ei tugine MSMS-i tekstil. Kui seadusandja sooviks oli kehtestada regulatsioon, mille järgi tuleb mootorsõidukimaksu tasuda sõidukitelt, mis on alla 21-aasta vanused, oleks tulnud seadus selliselt sõnastada. Lauseosa „mitte rohkem kui 20 aastat“ ei ole sisustatav regulatsioonina „vähem kui 21 aastat“. 5. Kohtu hinnangul ei saa MTA ja RM-i tõlgendust, mille kohaselt aastates arvutatava tähtaja lõpp-tähtpäev (

§ 135lg 2) kestab 365 päeva, tuletada ka MSMS-i eelnõu seletuskirjast.

Eelnõu seletuskirja kohaselt1: „Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse /-/…/-/ mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud).“ Nimetatud lausest ega ka mujalt eelnõu seletuskirjast ei tulene selgesõnaliselt eelviidatud MTA ja RM-i tõlgendus. Pelgalt 1 MSMS eelnõu 364 UA seletuskiri on leitav Riigikogu veebilehelt. 5

(8)3-25-702 lauseosast „kaasa arvatud“ ei saa üheselt järeldada, nagu oleks seadusandja sooviks olnud maksustada sõidukid, mille esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui 21aastat. Seda lauseosa saab tõlgendada ka rõhutusena, et sõiduk on mitte rohkem kui 20 aasta vanune muu hulgas tähtaega lõpetava tähtpäeva (antud juhul 30.04.2024) kestel. Isegi kui eeldada, et viidatud lausest nähtub eelnõu koostaja soov maksustada alla 21-aasta vanuseid sõidukeid (sõidukeid, mille esmasest registreerimisest on möödunud vähem kui 20 + 1 aastat), siis ei väljendu see soov seaduse sõnastuses. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, et seaduse sõnastus oleks mitmeti tõlgendatav ning seaduse eelnõu seletuskiri aitaks leida seadusandja tahtele vastavat tõlgendust. MSMS § 11 lg 2 reguleerib selgelt tähtaega aastates ning MSMS ei sisalda regulatsiooni, mis oleks sisustatav erandi kehtestamisena

-i tähtaja ja tähtpäeva regulatsioonist. Seaduse eelnõu seletuskiri ei saa muuta või asendada seaduse sõnastust. 6. MTA ja RM on viidanud ka sellele, et tähtaja arvestus MSMS-is tugineb mitte

§ 136

lg-l 2, vaid

§ 136

lg-tel 6 ja 7.

§ 136

lg 6 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.

§ 136

lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kohtu hinnangul ei sisalda MSMS regulatsiooni, mis viitaks sõiduki vanuse arvestamisele päevades arvestatava tähtaja kaudu (

§ 136lg 6).

2 Samuti ei sisalda MSMS regulatsiooni, mis viitaks sõiduki vanuse arvestamisele teatud kuupäeva või sündmuse toimumise kaudu (

§ 136

lg 7).3,4 Aastates määratud tähtaja arvestamist reguleerib

§ 136

lg 2 ning selle kõrvale jätmiseks ei ole piisav seisukoht, et

§ 136lg-d 6 ja 7 võimaldavad reguleerida tähtaega lg-st 2 erinevalt.

  1. MTA ja RM-i tõlgendus tugineb n-ö argikeelel, s.o kui kellegi sünnipäevast möödub konkreetsel kuupäeval nt 20 aastat, siis loetakse ta kuni järgmise sünnipäevani „20-aastaseks“. Selline argikeel ei ole aga ülekantav õigusloomesse, arvestamata juriidilise keele osaks olevaid termineid nagu tähtaeg ja tähtpäev (vt ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lg 2, § 9 lg 2, § 15 lg 2, § 16, § 18 lg-d 1 ja 6).
  2. Eeltoodust tulenevalt on MTA 03.01.2025 maksuteade nr 20250107350 õigusvastane osas, millega kohustati X. Xa tasuma seonduvalt sõidukiga X X X, reg.nr X , mootorsõidukimaks summas 45 eurot.
  3. Kohtuga analoogsele seisukohale MSMS § 11 lg 2 p 2 tõlgendamise osas on asunud ka Õiguskantsleri Kantselei, leides 30.01.2025 vastuses kaebaja pöördumisele: „Teie küsimus selle tõlgenduse õigsuse kohta on põhjendatud, sest eelnõu seletuskiri ei loo õigust. Kui Teie mootorratas oli esmaselt registreeritud 30.04.2004, on esmase registreerimise kuupäevast maksustamisperioodi alguseks möödunud rohkem kui 20 aastat (tsiviilseadustiku üldosa 2 Päevades arvestatava tähtaja näiteks on HKMS § 181 lg 1, mille kohaselt apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 3 Teatud kuupäevast lähtuva tähtaja näiteks on MSMS § 7 lg 4, mille kohaselt mootorsõidukimaksust tasutakse 50 protsenti
  4. juuniks ja 50 protsenti
  5. detsembriks. 4 Teatud sündmusest lähtuva tähtaja näiteks on HKMS § 90 lg 2, mis sätestab, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt selle kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. 6

(8)3-25-702 seaduse § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval)“
  1. II
  2. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Lisaks ei tohi esineda vastutuse piiramise aluseid (RVastS § 13). Kahjunõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eelviidatud tingimused.
  3. Kohus leiab, et viidatud eeldused 1-4 on praegusel juhul täidetud. Vaidlusalune maksuteade on antud avalik-õiguslikus suhtes ning kohus tuvastas eelnevalt selle õigusvastasuse seonduvalt sõidukiga X X X, reg.nr X . Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust sellele, et maksusumma tasumise nõudmiseks oleks seaduslik alus (PS § 113). MTA veebilehe võlapäringust6 nähtub, et kaebajal puudub maksuvõlg, millest saab järeldada, et vaidlusalune mootorsõidukimaks summas 45 eurot on kaebaja poolt tasutud. Kaebajal on seega tekkinud varaline kahju. Maksusumma tasumise aluseks on olnud täitmiseks kohustuslik maksuteade, mis on kohtu hinnangul õigusvastane, st esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.
  4. Mis puudutab viiendat tingimust, s.o esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust, siis Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt7 võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid. Samuti on Riigikohus selgitanud, et põhjused, mis ei ole küllalt kaalukad põhjendamaks tähtaja ennistamist, võivad sõltuvalt asjaoludest siiski vabandada kahju kõrvaldamata jätmist RVastS § 7 lg 1 tähenduses
  5. Praeguses asjas jättis kohus 27.03.2025 määrusega kaebaja tühistamisnõude (21.03.2025 kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate tühistamiseks) kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas selles osas kaebuse menetluse (kohtuasi jätkus hüvitamisnõude lahendamisega). Kohus leidis, et kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud sellistele objektiivsetele takistustele, mis õigustaksid kaebetähtaja ületamist ja tähtaja ennistamist. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kaebajaga seonduvad asjaolud vabandavad kahjunõude kontekstis esmaste õiguskaitsevahendite ammendavat kasutamata jätmist. Kaebaja on pidanud kõnealust maksuteadet alates selle saamisest õigusvastaseks, seejuures esitanud vaide MTA-le, samuti esitanud vastuväited RM-ile9 pärast vaidele MTA 03.02.2025 vaideotsuse/vastuskirja10 saamist. Seejuures ei ole MTA vastus vaidele vormistatud korrektse 5 dtl 7-8 Eraklient | Maksu- ja Tolliamet (https://www.emta.ee/) 7 vt nt Riigikohtu 12.09.2023 otsus asjas nr 3-21-884, p 15 8 Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02 p 22 9 dtl 15 10 dtl 12 6 7
(8)3-25-702 haldusaktina (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 55 ja 86), vaid e-kirjana, milles sisaldub lause „Vaiet ei rahuldata ning maks kuulub tasumisele“. Sellest nähtub, et MTA sisustas ekirja vaideotsusena. Samas ei ole nimetatud e-kirja lisatud vaidlustamisviidet (HMS § 86 lg 2), mis selgitaks, millise tähtaja jooksul on võimalik peale vaide lahendamist pöörduda halduskohtusse. Olgugi, et kaebaja ei olnud ka ise piisavalt hoolas vastava asjaolu väljaselgitamisel (mis tingis kaebetähtaja ennistamata jätmise kohtu poolt), õigustavad eeltoodud asjaolud kohtu hinnangul siiski kahjunõude koosseisu täidetuks lugemist. Vastustaja vastutuse piiramise aluseid (RVastS § 13) kohtu hinnangul ei esine.
  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning mõistab MTA-lt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 45 eurot.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv (HKMS § 101) summas 20 eurot 11, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Muude võimalike menetluskulude hüvitamist ei ole kaebaja taotlenud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaasatud haldusorgani menetluskulude hüvitamist ei ole ette nähtud (HKMS § 24 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 11 dtl 21 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.