) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja K. P. (kostja) sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr XXX ja lepingu nr XXX. Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (p.1.12); Poolte kokkulepitud intressimäär oli 24,99% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20); Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 38,06% (p.1.24); Lepingu sõlmimise kuupäev 12.08.
lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.10.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (38,06%; 35,46%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 12.08.2024 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 38,06% ning 07.11.2024 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 35,46%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja analüüsis kostja esitatud laenutaotlust ning laenutaotluses märkis kostja: elukoht: omanik; perekonnaseis: XXX; ülalpeetavate arv: XXX, haridus: XXX; tööandja B OÜ, tööstaaž : 1-4 aastat; sissetulek: 4100 eurot, igakuised kohustused: 0 eurot, igakuised elamiskulud 1230 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et kostja on olnud aksehäired, mis on lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Maksevõime hindamisel oli sissetulek 3057,52 eurot. Maksevõime hindamisel olid igakuised kohustused 541 eurot; laenu XXX väljastamisel 643 eurot ja elamiskulud: 917 eurot. Kehtivate Bondora laenude kuumaksed olid: 0 eurot/ laenu XXX väljastamisel 60,89 eurot. Vaba raha oli 1225 eurot/ laenu XXX väljastamisel 3 1064 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ning õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180 eurot (1,5*120+km). Ühtlasi tulenevalt TaMS § 484.2 on põhjendatud 20 eurot menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 795 eurot (595+180+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kui kostjale ei õnnestu muud moodi otsust kätte toimetada, siis toimetada kätte Ametlike Teadaannete kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.