Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026, Kuressaare Kriminaalasja number 1-25-7340 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav Arne Kaasik, isikukood 36206062751 Kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi ja kriminaalkaristus Harju Maakohtu 14.03.2022 otsusega

§ 424

lg 1 järgi vangistus 6 kuud, katseajaga 1 aasta ja 3 kuud käitumiskontrollile allutamisega. Tõkendit ei kohaldatud Kaitsja Lepinguline kaitsja Indrek Sirk Kohtuistungi toimumise aeg 21. jaanuar 2026 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Arne Kaasik süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

2.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3.

§ 69

lg 4 ja § 75 alusel kohustada Arne Kaasikut üldkasuliku töö tähtajal järgima ja täitma alljärgnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Arne Kaasik peab järgima

§ 75lg-st 1 tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid: 3.1.1.

Elama alalises elukohas xxxx; 3.1.

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 3.1.
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.
5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.
6. Arne Kaasik peab täitma

§ 75lg 4 alusel kinnitatud kohustusi: 3.2.1.

Tegema alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava tasulise vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või peavad olema väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. 3.2.2. Pöörduma kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning ravivajaduse esinemisel osalema sõltuvusravil. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise kohta edastada kriminaalhooldajale vastav tõend. 4.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Arne Kaasikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Arne Kaasikult välja riigituludesse menetluskulu 1418,28 eurot, mis koosneb sundrahast 1329 eurot ja määratud kaitsja tasust 89,28 eurot. Arne Kaasiku lepingulise esindaja kulu jääb tema enda kanda.
2. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 118,19 eurot. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu
3. kuupäevaks, esimene osamakse kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
4. kuupäevaks.
5. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 (SEB), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor), EE957700771001523585 (LHV) või nr EE774204278607566704 (Coop). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 99926700001928 ja makse selgitust „menetluskulu, Arne Kaasik, kriminaalasi nr 125-7340“. 2 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
6. peatüki
7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD
8. Arne Kaasikut süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu poolt 14.03.2022

§ 424

lg 1 alusel süüdi mõistetud, juhtis tahtlikult korduvalt 10.10.2025 kella 19.22 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Orissaare-Leisi-Mustjala tee xx. km-l mootorsõidukit xxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 1,35 mg/l).

1. LS § 69 lg 1 (juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras).
2. KorS § 36 lg 1 (joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides).
3. LS § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem).
4. Arne Kaasik pani tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 6. Kooskõlas süüdistatava Arne Kaasikut, tema kaitsja ja prokuröri vahel 22.12.2025 sõlmitud kokkulepega taotleb prokurör kohtus Arne Kaasiku süüdimõistmist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 3 kuud.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga 450 tundi, mille tegemise ajaks määratakse 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Arne Kaasik allutatakse üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on Arne Kaasik kohustatud täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 3 viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustatakse

§ 75

lg 4 alusel Arne Kaasikut alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava tasulise vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või peavad olema väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. Veel kohustatakse

§ 75

lg 4 alusel Arne Kaasikut 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pöörduma vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning ravivajaduse esinemisel osalema sõltuvusravil. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise kohta tuleb edastada kriminaalhooldajale vastav tõend.

§ 50lg 1 p 1 alusel võetakse Arne Kaasikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arne Kaasikult mõistetakse Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulu kokku 1418,28 eurot, mis koosneb sundrahast II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1329 eurot ja õigusabi kulust määratud kaitsja osalemise eest menetluses 89,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit võimaldatakse tal tasuda menetluskulud kogusummas 1418,28 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulu osamaksed tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks. Süüdistatavale on selgitatud, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kohtuistungil avaldas Arne Kaasik, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde, kinnitas nõusolekut teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Prokurör selgitas karistuse kaalutlemisel arvesse võetud asjaolusid ja prokurör ning kaitsja taotlesid kokkuleppe kinnitamist kohtuotsusega. KOHTU SEISUKOHT
3. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Arne Kaasiku süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus, sh lisakaristus.

Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.

1. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud. KrMS
2. peatüki
3. jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.
4. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav 4 on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: määratud kaitsja tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1329 eurot. Lepingulise kaitsja tasu jääb süüdistatava enda kanda. Vastavalt kokkuleppes taotletule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
5. kuupäevaks. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5