KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1566 Haldusasi K.V kaebus Politsei- ja P

) ei sea relvade arvule piirangut, ei tähenda see, et vastustaja aktsepteerib automaatselt iga järgneva relva ostusoovi. Kaebaja peab põhjendama relvade vajadust. Põhjendus peab kokku minema relvade otstarvetega. Arvestades kaebajal olemasolevate relvade arvu, tuleb tal põhjendada, miks on talle relvi juurde vaja. Kaebaja taotleb soetamislube 21 tulirelvale. Nende taotluste rahuldamisel oleks tema relvade arvuks 55. Kaebaja on enamuse ajast Londonis. Eestis viibib ta tavaliselt iga 2-3 nädala tagant ja lasketiirus käib ta 1-2 korda iga kord, kui viibib Eestis. Seega seisavad tema relvad enamuse ajast kasutult ja tekib põhjendatud kahtlus, et tegelikult puudub tal vajadus soetada juurde relvi nii sportimiseks kui turvalisuse tagamiseks. Tulirelv on piiratud tsiviilkäibega ese, mille käitlemine on seotud eriõigusega. See ei ole tavaline tarbeese, mida võiks soetada lihtsalt selle meeldivuse tõttu. Kui olemasolevad relvad ei sobi oma otstarvet täitma, tuleb neile leida muu lahendus. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja vajab 55 tulirelva turvalisuse tagamiseks. Vastustaja on varasemalt väljastanud soetamislube liiga kergekäeliselt. Vastustaja on korrigeerinud oma praktikat ja küsib põhjendusi märgitud otstarbest lähtuvalt. Juba praegu ei ole kaebaja valduses olevate relvade hulk turvalisuse tagamiseks põhjendatud.

§ 50lg 2 järgi tuleb relva ja laskemoona kanda avalikus kohas varjatult.

Püssi ei ole võimalik kanda varjatult. Sellega laskespordivõistlustele sõites peab relv olema relvakotis ja laskemoonast eraldi. Seega ei oleks võimalik end ootamatu ründe korral püssiga kaitsta. Enda ja vara kaitsmine kodus oleks ootamatute olukordade puhul samuti raskendatud, kuna enne tuleb otsida relvahoidla võti, avada relvahoidla, võtta relv relvakotist ja otsida üles konkreetsele relvale sobiv laskemoon. Kaebaja valduses on enamus püssid ja ka juurde soovib ta soetada peamiselt püsse. Sobivam relv võimaliku ründe korral on käsitulirelv (püstol, revolver). Kaebajal on olemas mitmeid käsitulirelvi. Tulirelv on äärmuslik enesekaitsevahend ja selle käitlemisele on seatud ranged reeglid. Seda ei või kasutada igas ohuolukorras. Arvestades Eesti kriminogeenset olukorda, ei saa väita, et tulirelv Eestis on igapäevaselt vajalik ja ilma selleta elada või väljaspool kodu liikuda oleks ebaturvaline. Kui kaebajal peaks tekkima lasketiiru või spordivõistlusele minnes ohtlik olukord, kus on põhjendatud tulirelva kasutamine, siis võib ta kaitsta end tema valduses oleva igasuguse tulirelvaga. 4.7. Samuti on kaheldav, et kaebaja, kes viibib enamuse ajast Eestist eemal, jõuab sellisel hulgal relvadega laskesporti teha. Kaebaja osaleb laskespordivõistlustel vähe ja lasketiirus käib 1-2 korda 2-3 nädala jooksul. Kaebaja relvade hulk on tema lasketiirus ja võistlustel osalemise aktiivsusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei võimalda kõik tema relvad laskevõistlustel tulemust saada, kuna need ei vasta IPSC reeglitele. Ka vaidlusaluste lubadega soovib kaebaja soetada relvi, mis ei vasta IPSC reeglitele ja millega ei saa eesmärgipäraselt laskevõistlustel osaleda. Kuna kaebaja on tegelenud laskespordiga 10 aastat, peab ta olema IPSC reeglitega kursis. Seega on kaebaja esitanud relvasoetamislubades tahtlikult valeandmeid sooviga vastustajat eksitada.

§ 36lg 1 p 9 võimaldab 3

§ 25lg 8 alusel vastustaja ühekordse loa alusel ja teatud tingimusi järgides.

Hobina on võimalik lasketiirus laskmist harjutada ükskõik millisest relvast. Hobina lasketiirus laskmine ei ole võrdväärne laskespordiga tegelemisega. Jääb arusaamatuks, miks vajab kaebaja sportimiseks tulirelvi, millega võistlustel tulemust ei saada. Sellisel juhul ei saa väita, et tegeletakse tunnustatud spordialaga. 4.8. Kaebaja kogub oma kollektsiooni relvi tehnilistel eesmärkidel. Ta ei ole aga piisavalt põhjendanud kollektsioneerimise väärtust. Ta soovib soetada relvi sellises konfiguratsioonis ja sellist marki, mida tema kollektsioonis veel ei ole. Kaebaja eesmärke arvestades võib tema kogu täieneda veel sadade relvadega. Kaebaja viited filmidele ja arvutimängudele võivad olla emotsionaalsed, kuid ei kooskõlas

-iga. Relvade kollektsioneerimise mõte ei ole, et nende väärtus ajaga tõuseb. Tegemist ei ole investeerimisega. Kollektsioneerimise mõte on relvade säilitamine. Sellega ei ole kooskõlas nende kasutamine, kuna relv kulub. Kollektsioneerimisel peab olema sügavam mõte, mitte lihtsalt kokku ostmine. Kaebaja ei eksponeeri relvi. Võistlustel käimine selleks ei kvalifitseeru. Vastustajal on kahtlus, et kaebaja soovib uusi relvi oma suure huvi tõttu relvade vastu ja kollektsioneerimise otstarbe on ta taotlusesse lisanud formaalselt seoses relvade suure arvuga. 4.9. Kaebaja vastab relvaloa omaniku nõuetele, talle on väljastatud relvaluba, tal on olemas relvade hoidmiseks nõuetekohane relvahoidla ja tema suhtes ei esine asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla tema usaldusväärsuse relvaomanikuna. Ka laskespordiklubi on kirjeldanud kaebajat positiivselt. Samas väljastatakse

§ 32

lg 4 alusel soetamisluba ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.03.2021 direktiivi 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (direktiiv nr 2021/555) art 6 lg 1 järgi lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. Vastustaja ei tuvastanud kaebajal mõjuvat põhjust uute tulirelvade soetamiseks. Puudub teave ja veenvad argumendid, mis kinnitavad, et kaebaja vajab täiendavalt 21 tulirelva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks. On tavatu, et üks inimene vajab spordiga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks nii palju relvi. Ainuüksi spordiklubisse kuulumine ei tähenda, et inimene tegeleb laskespordiga. Spordiklubi tõendi esitamine ja sportimise otstarbe lisamine ei anna õigust piiramatut kogust relvi juurde soetada. Arusaamatu on väide, et kollektsioneerimine on vajalik selleks, et relvi saaks säilitada ka pärast seda, kui kaebaja peaks spordiloa kaotama. Kui relva enam sportimiseks ei kasutata, siis seda enam ei vajata ja relv tuleb võõrandada. Kuna vastustajal puudub teave ja veenvad argumendid, et kaebaja vajab täiendavalt 21 tulirelva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks, samuti on kaebaja esitanud teadlikult valeandmeid relvade kasutamise osas sportimiseks, keeldub vastustaja talle relvasoetamislube väljastamast. Suur huvi relvade vastu ja rahaliste võimaluste olemasolu ei anna õigust relvi järjest juurde osta. Varasemad taotlused on liiga kergesti rahuldatud ja need vaadatakse üle relvaloa pikendamise menetluse raames. Kui kaebaja relva ei kasuta ja selle vajadus ei ole põhjendatud, siis tuleb tal asuda neid võõrandama. 4

§ 42

lg 2 alusel esitada relvaloa andmete muutmise taotlus, et eemaldada 6 tulirelvalt sportimise otstarve. 4.

1. Kaebaja esitas 02.11.2022 relvaloa pikendamise taotluse DL50033785 ja kollektsioneerimisloa pikendamise taotluse DL
2. Kaebaja relvaluba ja kollektsioneerimisluba kehtib kuni 10.02.2025, seega ei hakka selle kehtivus veel lõppema ja ei ole saabunud

§ 41lg-s 1 nimetatud olukord.

Seetõttu jätab vastustaja need taotlused läbi vaatamata. 4.

1. Kaebaja esitas 24.01.2023 relvaloa andmete muutmise taotluse kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotluse. Vastustaja rahuldab need taotlused. ja 4.
2. Lisaks soovib kaebaja lisada 4 tulirelvale A-klassi relvaga sportimise otstarbe. Kuna kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et ta nende relvadega sporti harrastab ja võistlustel osaleb, siis keeldub vastustaja muudatusi tegemast. A-klassi relvaga sportimise otstarve annab õiguse soetada ja relvale kinnitada pika padrunisalve, mis on piiratud käibega. Kaebaja ei ole aktiivne laskesportlane ja ei ole võimalik, et ta nii suure koguse relvadega sporti teeb. Samuti ei ole põhjendatud, et ta konkreetselt nendele relvadele vajab piiratud käibega padrunisalve. Varem on A-klassiga relvaga sportimise otstarbe märge tehtud relvaloale liiga kergekäeliselt, sisuliselt uurimata, kas konkreetse relva osas on see põhjendatud. Kaebaja soovib piiratud käibega padrunisalve püstolile Glock-26, mis ei ole võistlusrelv. On arusaamatu, miks kaebaja, kellel on teisi sportimiseks sobivamaid püstoleid ja kelle puhul on alust arvata, et ta kõiki relvi reaalselt ei kasuta, vajab nii sellele kui teistele taotluses nimetatud relvadele Aklassi relvaga sportimise märget.
3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.06.2023 otsuse p-de 1-3 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebaja taotlused või vaatama need uuesti läbi ning menetluse viivitamisega põhjustatud kahju hüvitise väljamõistmiseks 2744,49 eurot. Põhjendused: 5.
4. Kaebaja on Eesti kodanik, kes elab nii Eestis kui Ühendkuningriigis. Ta sai esimese relvaloa
5. a-l ning on seejärel tegelenud aktiivselt relvaspordi ja kollektsioneerimisega. Kaebaja eesmärgiks on relvakollektsiooni suurendamine ning võimalikult laiapõhine ja erinevate relvade kasutamine lasketiirus ja laskevõistlustel. Vastustaja on korduvalt tuvastanud, et kaebaja on täitnud kõik relvaomanikule esitatavad nõuded. 5.
6. Vastustaja ei lahendanud otsuse resolutsiooniga kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa pikendamise taotlusi ning relvaloa ja kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotlust. 5.
7. Haldusmenetlus on veninud 2,5 aastat, seetõttu taotleb kaebaja vastustaja kohustamist kaebaja taotlused rahuldada või esimesel võimalusel uuesti läbi vaadata. Vastustaja on põhjendamatult liitnud kõik kaebaja taotlused ühte menetlusse. Taotluste lahendamine erinevates menetlustes oleks olnud efektiivsem ja kiirem ning kaebaja jaoks lihtsam. Taotlused ei olnud sisuliselt üksteisega seotud ega sõltuvad. Samuti ei kaalutud soetamislubade osalist rahuldamist, nt kollektsioneerimise või sportimise otstarbel. Vaatamata kaebaja konkreetsetele põhjendustele relvade eesmärkide osas, on vastustaja keskendunud vaid relvade hulgale. Kuigi vastustaja teadis, et kaebajal on haldusmenetluses esindaja, prooviti korduvalt dokumente üksnes kaebajale isiklikult kätte toimetada. See näitab vastustaja hooletust või pahatahtlikkust. Menetlustähtaegade ületamine jätab mulje, et kaebajat sooviti mõjutada oma taotlustest loobuma. 5

§ 36

lg 1 p-st 9 tulenev alus 16.06.2023 otsuse tegemiseks.

§ 29lg 2 ei sea tingimusi võistlusklassi ega punktide osas.

Samuti puudus alus kohustada kaebajat relvaloa andmete muutmise taotluse esitamiseks. Kaebajale teadaolevalt on Eestis registreeritud mitmel juhul püstoli Makarov omamise eesmärgiks sportimine. Vastustaja kohtleb kaebajat õigusvastaselt ebavõrdselt teiste sarnaste relvaomanikega. Laskespordi reeglid arenevad ja täienevad pidevalt. See, et mõni relv ei ole täna kehtivate reeglite järgi võistlustel kasutatav, ei tähenda, et põhimõtteliselt poleks relv sportimiseks sobilik. Maailmas on ka muid laskespordiorganisatsioone peale IPSC. 5.5. Seadusest ei tulene keeldu väljastada relvaluba, kui taotleja pole piisaval määral aktiivne võistleja. Kaebaja on tõendanud, et ta on laskespordiklubi liige (

§ 34

lg 1 2) ja täidab ka aktiivse võistleja täiendavad tingimused (

§ 34

lg 14), mis on sätestatud juhuks, kui taotletakse sportimiseks piiratud käibega padrunisalve. EPLÜ kodukorra p 1.9.a järgi säilib laskuril turvalise laskuri saatus eeldusel, et ta on ühe kalendriaasta jooksul kogunud vähemalt 5 võistluspunkti, millest vähemalt 1 on vähemalt II taseme võistlus. Kaebaja on selle tingimuse alati täitnud. EPLÜ kinnitas 22.05.2023 e-kirjas, et kaebaja on aktiivne võistleja. 06.05.2023 seisuga oli kaebaja osalenud 5 võistlusel. Kaebuse esitamise ajaks on kaebaja osalenud lisaks 3 kõrgetasemelisel IPSC võistlusel ja kogunud ligi 4 korda rohkem punkte kui IPSC reeglite kohaselt turvalise laskuri staatuse säilitamiseks on vaja.

1. a-l oli võistlustel käimine raskendatud, sest tema korteris toimus remont ja relvad oli mujal hoidlas. Seadusest ei tulene sportimiseks lubatud relvade ülempiiri. Kaebaja ei soovi omandada relvi üksnes sportimiseks, vaid ka kollektsioneerimise eesmärgil. Kaebaja jaoks on vajalik, et tema omandis olevad relvad oleksid töökorras, mis eeldab nende kasutamist aeg-ajalt, aga samas on oluline, et need ei kuluks ülemääraselt. Vastasel juhul võib kahaneda nende väärtus kollektsioonina. Järelikult on mõistlikum, et kaebaja omab suuremat arvu relvi sportimiseks ja kasutab igat konkreetset relva pigem harva, kuigi tegeleb spordiga aktiivselt. Kaebaja omab relvi mitmel otstarbel. Kui kaebaja osaleb võitlustel, siis relva teistele võistlejatele näitamine ei ole relva omamise otstarbega vastuolus, kui seda relva omatakse ühtlasi kollektsioneerimise eesmärgil. 5.
2. Seadus ei sätesta turvalisuse tagamiseks omatavate relvade ülempiiri. Relva omamise eesmärki tuleb hinnata relvapõhiselt. See eesmärk ei ammendu, kui teisel relval on juba sama eesmärk. Vastustaja on väljastanud soetamislubasid püssidele enese ja vara kaitse eesmärgil. Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt. Seadus lubab püssi sel eesmärgil omada (

§ 29lg 1 p-d 1 ja 2).

Nimetatud eesmärk ei eelda, et relva tuleb endaga kaasas kanda. Iga rünne ei eelda kiiret reageerimist, kus relva poleks võimalik relvakotist välja võtta ja laadida. Kõiki relvi tuleb hoida relvakapis tühjaks laetuna. Seega ei ole püss raskemini kättesaadav kui teised tulirelvad. Kaebaja on taotlenud lisaks püssidele soetamislubasid püstolitele/revolvritele. Nende suhtes püssidele etteheidetu ei kohaldu. Asjakohatu on põhjendus, et kaebaja relvad seisavad suurema osa ajast relvahoidlas. Turvalisuse tagamise eesmärk ei eelda tingimata relva kasutamist. Kui kaebaja võiks kasutada enda kaitsmiseks tema kasutuses olevat relva 6

§ 28lg 1 p-ga 3.

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 SE2 menetlemisel arutleti selle üle, kas taotleja peaks põhjendama relva vajalikkust. Leiti, et tegemist oleks väga subjektiivse hindamisega, mis tugineks ametniku suval. Seetõttu jäeti kavandatud § 36 lg 4 p 6 seadusesse lisamata. Isegi kui kaebajal puudub mõjuv põhjus täiendavate relvade omandamiseks turvalisuse eesmärgil, siis see ei välista relvade soetamist kollektsioneerimise eesmärgil. 5.7. Kui vastustaja leidis, et kaebaja ei ole piisavalt selgitanud kollektsioneerimise väärtust, tulnuks küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi. Tegemist on vastustaja uurimiskohustuse rikkumisega. Vastustaja ei ole sellele argumendile otsuse eelnõus tuginenud, seega on tegemist üllatusliku põhjendusega. Kaebaja on oma taotlustes kollektsioneerimise väärtust selgitanud ja iga relva puhul välja toonud, mis on need tehnilised või kultuurilised asjaolud, mis teevad soetamiseks taotletud relvad eriliseks ja kogumisväärtuslikuks.

§ 25lg 1 nimetab ühe kollektsioneerimise alusena kultuurilised eesmärgid.

Nii filmid kui arvutimängud on osa kultuurist. Relvade kollektsioneerimise ja kasutamine ei ole vastupidised eesmärgid. Seadusest ei tulene, et kollektsioneerimise eesmärgil omatavaid relvi ei tohiks kunagi kasutada.

§ 25

lg 91 sätestab vastupidist.

§ 25

lg 5 lubab kollektsiooni kuuluvat relva kanda tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa alusel. Seadusest ei tulene kollektsioneerimiseks lubatud relvade ülempiiri. Üle 8 relva omamise korral peab olemas olema relvahoidla ja kollektsioneerimisluba.

-ist ei tulene, et kollektsioonil peab olema sügavam mõte. Samas on kaebaja kollektsioon mõtestatud ja korrastatud kogum. Seadusest ei tulene nõuet oma kollektsiooni eksponeerida. 5.8. Tootja ei ole määranud relva eesmärki või otstarvet, seega vastustaja viide sellele on asjakohatu. Samuti on asjakohatu viide palju relvi omava isiku ohtlikkusele. Sama ohtlik võib olla inimene, kellel on üks relv. Pealegi peavad relvaloa taotlejad läbima tervisekontrolli, sh psühholoogilise kontrolli, mille kaebaja on edukalt läbinud. Samuti on kontrollitud kaebaja relvahoidlat.

ei sea soetamisloa tingimuseks taotleja pideva kohalolu Eestis või kohas, kus on tema relvad.

ei sätesta tingimust, mis lubaks tulirelvi omada ja vallata vaid isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. Direktiiv ei pane üksikisikutele kohustusi ja direktiivile ei saa tugineda kohtus üksikisiku vastu. 5.9. Relva- ja kollektsioneerimislubade pikendamistaotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole viidanud õigusnormile, mis annaks aluse jätta taotlused läbi vaatamata. Seadusest ei tulene, et kehtivuse pikendamist ei saaks otsustada juba varem, eriti arvestades vastustaja praktikat kaebaja taotluste lahendamisega venitada.

§ 41

lg 1 p 6 kohustas taotlema relvaloa pikendamist vähemalt 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist, kuid ei ütle midagi selle kohta, kui palju varem võib taotluse esitada. Kaebaja taotlused olid menetluses 7 kuud, seega oli nende varakult esitamine põhjendatud. Vastustajal oli võimalik kaebaja taotlused rahuldada, sest kaebaja vastas kõigile seaduses toodud nõuetele ja tema osas ei esinenud välistavat tingimust. Kui hiljem peaks tekkima pikendamist välistavad asjaolud, saab relvaloa kehtetuks tunnistada. Sama kehtib kollektsioneerimisloa osas. 5.10. Kaebaja täitis

§ 34

lg-tes 13 ja 14 toodud nõuded, seega puudus alus relvaloa muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks.

ei anna vastustajale pädevust hinnata, milline relv on parim võistlustel osalemiseks. Iga võistleja peab saama ise kehtivate võistlusreeglite raames otsustada, millise relvaga ta võistelda soovib. 2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09389ea3-798c-44ea-b9eb-3cafe9a7c73d/ relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 7

§ 26

lg 3 ja § 35 lg 1 järgi on soetamislubade ning relva- ja kollektsioneerimislubade taotluste menetlustähtaeg 2 kuud. Sama tähtaeg kehtib lubade muutmise taotlustele. Pikendamise taotluste osas esitas kaebaja kõik nõutud dokumendid ja info 02.11.2022 ja otsus tulnuks teha hiljemalt 02.01.

1. Muutmise taotluste osas esitati vajalikud dokumendid 24.01.2023, seega tulnuks otsus teha hiljemalt 24.03.
2. Sama kehtib soetamislubade osas. Otsus tehti pea 4 kuud hiljem. Kaebaja tegi endast kõik mõistliku, et viivitust vältida. Vastustaja viivitus on õigusvastane. 5.
3. Viivitusega tekitati kaebajale varaline kahju õigusabiteenuse kulude näol summas 1941,02 eurot. Kaebaja on püüdnud kahju tekkimist vältida – esitas vastustajale vaide, saatis meeldetuletusi. Vastustaja teostas 25.05.2023 teistkordselt kaebaja relvahoiutingimuste kontrolli, millega seoses tekkis kaebajal täiendav varaline kulu 803,47 eurot seoses transpordiga. Esimene kontroll tehti 26.01.
4. Vastustaja ei ole põhjendanud teise kontrolli vajadust. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 6.
6. Relva otstarve ei ole formaalsus. Ei saa nõustuda, et relva otstarbe liigi võib valida n.ö igaks juhuks. Relva tuleb kasutada ja sihtotstarve määrata sellel eesmärgil, milleks relv on toodetud. Turvalisust ei saa siduda relvade suure arvuga. Isik on võimeline kasutama korraga ühte relva. Tõenäosus leida sobiv kaitsevahend 55 relva seast ootamatus ja ajakriitilises olukorras on ilmselgelt väike ega ole usutav. Küll aga aktualiseerub avalikkuse huvi elada turvaliselt isiku kõrval, kes omab palju relvi. Kaebaja elab peamiselt välisriigis, mis välistab enese ja vara kaitse relvaga Eestis. Rünnet võib tõrjuda ka ebaseadusliku relvaga. Kui ründe tõrjumine on õigustatud tulirelvaga, siis võib igasugust tulirelva kasutada. Enese ja vara kaitseks on mitmeid võimalusi ja selleks ei pea omama relva. Nt võib palgata turvafirma, paigaldada signalisatsiooni või turvakaamerad.

§ 28

lg-s 1 loetletud eesmärgid on väga üldsõnalised, mille kohta võib vastustaja nõuda taotlejalt täpsustusi. Põhjenduste küsimine on vastustaja tavapärane praktika juba

1. a-st. 6.
2. Osalemine väljaspool laskeorganisatsiooni määratud divisjoni ei täida sportimisele kehtestatud

-i nõudeid. Võistlemine alal, millel tulemus ei lähe arvesse ja teiste võistlejatega ei konkureerita, ei täida eneseteostust ja saavutusvajadust, milles peitub võistlemise mõte. Laskeorganisatsiooni laskuri staatuse säilitamiseks tuleb laskeklubi liikmel saada tulemusi, mis näitavad tema oskusi ja taset. Seega tuleb liikmel keskenduda eelkõige tunnustatud spordialale, mitte alternatiivalale. Kaebajal puudub Euroopa tulirelvapass, mis ahendab tema harjutamise ja sportimise võimalusi. 6.3. Relvade kollektsioneerimine tähendab korrastatud kogumi säilitamist ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. Relvade kasutamine turvalisuse tagamiseks ja sportimiseks jätab arusaamatuks, kuidas see tagab kollektsiooni säilimise. Idee omada palju relvi, et neid harva kasutada, ei ole veenev. Selle asemel saaks kaebaja teha valiku, milliseid relvi kasutada sportimiseks ja milliseid hoida kollektsioonis. On kaheldav, kas välisriigi märulifilmide alusel loodud kogu toetab Eesti kultuurilist väärtust. Seda enam, et omanikul ei ole kohustust demonstreerida kollektsiooni või laenutada näituse korraldamiseks. Kaebajal ei ole sellist kavatsust. Võistlemiseks kaasa võetud ühe relva näitamine spordivõistluste ajal ei teeni kultuuri edendamise eesmärki. 6.4.

ei sea piiri relvade omamise arvule, kuid piiri seab taotleja reaalne võimalus neid käidelda ja vastustada nende käitlemise eest kooskõlas

-i nõuetega. Relva omamine on eriõigus ja selle saamiseks on kehtestatud kindlad nõudeid, mida relva saaja kohustub täitma. Antud juhul ei jõudnud vastustaja veendumusele, et kaebaja vastab neile. Kaebaja arusaam, 8

ei näe ette menetlustähtaegu taotluse teistkordseks lahendamiseks kohtuotsuse alusel. Kaebaja esitas menetluse käigus lühikese ajaks jooksul uusi taotlusi. Seetõttu oli otstarbekas lahendada need koos ühes menetluses. Vastustaja andis kaebajale jooksvalt selgitusi menetluse käigu, sh täiendavate tõendite kogumise kohta. Relvade tsiviilkäibe korraldamisel on vastustajal kohustus hoolsalt ja tähelepanelikult hinnata iga taotleja sobivust omada tulirelva.

ei näe ette lihtsustatud menetlust juba relvi omavate isikute suhtes. Menetlusega seotud kulu tekkimine on ära hoitav.

ei näe ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kui kaebaja leidis, et vastustaja viivitab põhjendamatult otsuse vastuvõtmisega, saanuks ta pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse. Õigusabikulud olid kaebaja vabatahtlik valik, mida vastustaja ei pea hüvitama. Kaebaja ei saa otsustada vastustaja eest relvade hoiukoha tingimuste nõuetele vastavuse väljaselgitamise vajadust ja sagedust. Erineval ajal tehtud kontrollide eesmärk oli erinev. Kaebaja, kes elab välismaal, kuid soovib omada Eestis relvi, peab olema valmis kulutusteks sõidule relvade hoiukohta. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega lahendati kõik tema poolt

-i alusel vastustajale esitatud taotlused. Vastustaja jättis kaebaja soetamisloa taotlused rahuldamata, kohustas kaebajat esitama relvaloa andmete muutmise taotluse, et eemaldada 6 tulirelvalt sportimise otstarve, keeldus kaebaja 4 tulirelvale A-klassi relvaga sportimise otstarbe lisamisest, jättis kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa pikendamise taotlused läbi vaatamata, rahuldas kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa muutmise taotlused. 8. Kuna vastustaja tegi otsuse 16.06.2023, lahendab kohus asja

-i alusel, mis kehtis redaktsioonis 01.04.-15.07.

1. Uued soetamisload
2. Vastustaja tugines otsuse tegemisel

§ 28

lg 1 p-dele 2-3 ja 5, § 36 lg 1 p-le 9 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 ja § 38 lg-le 3. 10.

§ 28

lg 1 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel: 2) vastava spordialaga tegelemiseks; 21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva; 3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks); 5) kollektsioneerimiseks.

§ 36

lg 1 p 9 järgi ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel. HMS § 15 lg 2 ja § 38 lg 3 reguleerivad menetlusosalise poolt andmete ja dokumentide esitamata jätmist ning tema esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist. 11. Tuginemine HMS § 15 lg-le 2 ja § 38 lg-le 3 on asjakohatu. Vastustaja ei jätnud kaebaja soetamislube läbi vaatamata, vaid vaatas need sisuliselt läbi ja jättis rahuldamata. Ainus säte, millele vastustaja tugines ja mis reguleerib soetamisloa andmisest keeldumist, on

§ 36

lg 1 p 9 – valeandmete esitamine.

§ 28reguleerib vaid relvade otstarvet, mitte soetamis- või relvaloa andmisest keeldumise aluseid. 9

§ 29

lg 2 järgi on sporditulirelv rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. 14. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust järeldada, et spordirelvana on kvalifitseeritav relv, mida kasutatakse järjepidevalt laskespordiga tegelemiseks. See järeldub fraasist „spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv“. Sõna „harrastama“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu3 kohaselt millegi vastu püsivalt huvi tundma, mingil huvialal innukalt tegutsema, midagi pidevalt kasutama. Seega ei saa käsitleda spordirelvana relva, mida vaid ühel või üksikutel kordadel laskmiseks kasutatakse või millega vaid üksikutel juhtudel võistlustel osaletakse. Kaebaja viitas IPSC reeglite4 p-le 6.2.5, mis põhimõtteliselt võimaldab osaleda võistlustel relvaga, millel puudub sobilik divisjon. Sellisel juhul määratakse võistleja divisjoni, mis on kasutatava varustuse poolest sobivaim. Kui sellist divisjoni pole, siis saab võistleja küll osaleda, kuid tema tulemusi ei arvestata. Kaebaja järeldab sellest, et laskevõistlustel on võimalik osaleda ka nende relvadega, mis ei vasta IPSC reeglitele. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga vaid osaliselt. See, et kaebajal on lubatud osaleda IPSC reeglitele mittevastava relvaga, ei tähenda veel, et tegemist oleks sporditulirelvaga. Nagu kohus eespool välja tõi, eeldab relva sporditulirelvaks pidamine seda, et seda relva kasutatakse laskespordiga tegelemiseks järjepidevalt. Relva kasutamine erandlikult ühel või paaril võistlusel ei muuda relva veel spordirelvaks. EPLÜ kodukorra5 p 1.9 järgi säilib laskuril turvalise laskuri staatus, kui ta on 1 kalendriaasta jooksul kogunud 5 võistluspunkti. Arvestades, et sportimise otstarbel saab relvaluba taotleda isik, kes on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (

§ 34

lg 12), siis peab taotleja spordiklubi liikme staatuse säilitamiseks osalema võistlustel enamuse ajast relvadega, millega osalemine annab talle võistluspunkte. Järelikult ei saa relvade, millega osalemine ei anna võistlustel punkte, otstarbeks olla sportimine. Nende kasutamine võistlustel ei ole käsitletav laskespordi harrastamisena. Kui kaebaja soovib neist relvadest aeg-ajalt laskmas käia, siis on tal võimalik teha seda lasketiirus. Selleks ei pea relval olema sportimise otstarvet. Piisab turvalisuse tagamise eesmärgist.

ei sätesta, et lasketiirus saaks käia vaid sporditulirelvaga. On tõsi, et maailmas on ka teisi laskespordiklubisid peale IPSC, samas ei ole kaebaja kõigi nende liige, seega ei oma nende olemasolu kaebaja soetamisloa taotluse lahendamisel tähtsust. Kui kaebaja peaks liituma mõne laskespordiklubiga, milles on võimalik võistelda teistsuguste relvadega, saab ta esitada uue soetamisloa taotluse või teha muudatused olemasolevale relvaloale. Ka IPSC reeglite muutumine võimaldab relvaluba vajadusel muuta.

1. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et sportimise otstarvet ei saa taotleda relvadele, millega ei saa laskesporti harrastada, mh millega ei saa võistlustel osaleda ega punkte teenida.
2. Sellele vaatamata ei saa kaebaja käitumist (sportimiseks mitte ettenähtud relvadele sportimise otstarbe taotlemine) pidada tahtlikuks valeandmete esitamiseks. Esiteks nõustub kohus kaebajaga, et tegemist on õigusliku tõlgenduse, mitte faktilise asjaoluga. Valest õiguslikust tõlgendusest lähtumine ei ole käsitletav valeandmete esitamisena. Samuti tõi kaebaja välja, et vastustaja on varem talle sarnastele relvadele sellel otstarbel relvalube 3 Vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=harrastama&F=M. Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 29; tõlge kaebaja 15.08.2023 esitatud lisa
3. 5 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa
4. 4 10

§ 36lg 1 p 9 alusel õiguspärane.

Õige alus keeldumiseks on

§ 32lg 4.

1. Samas ei ole otsuses konkreetselt välja toodud, milliste konkreetsete taotluste ja relvade osas on sellel alusel loa andmisest keeldutud. Ilma neid asjaolusid otsuse resolutsioonis välja toomata ei saa pidada otsust selgeks ja üheselt mõistetavaks (HMS § 55 lg 1). Seetõttu tuleb vaidlusalune otsus selles osas tühistada ja vastustajal tuleb teha uus otsus.
2. Eeltoodud järeldused käivad vaid osade relvade kohta (mida ei saa laskespordis kasutada ja mida kaebaja ei kavatse järjepidevalt sportimiseks kasutada) ning sportimise otstarbe kohta ega anna alust jätta kaebaja taotlusi rahuldamata osas, milles kaebaja taotles teisi (sobivaid) relvi sportimise otstarbel ning kõiki taotlustes toodud relvi lisaks turvalisuse ja kollektsioneerimise otstarbel.
3. Vastustaja peamine etteheide seisnes relvade suures arvus. Vastustaja leidis, et kaebajal on juba praegu suur hulk relvi ja uute relvade juurde soetamine kasvatab kaebaja relvade arvu liiga suureks. Kohus nõustub kaebajaga, et

-i ükski säte ei sea füüsilisele isikule lubatavate relvade piirarvu ega anna õiguslikku alust keelduda soetamisloa väljastamisest põhjusel, et taotlejal juba on või oleks uute relvade soetamisel liiga palju relvi. Isiku õigusi ei saa piirata ilma seadusliku aluseta. Relva omamise õigus kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lg-s 1 toodud eneseteostuse õiguse alla ja vastustaja saab keelduda relvaloa väljastamisest vaid konkreetsetel

-is toodud alustel. Kuigi relvaluba on eriõigus, ei saa selle väljastamine sõltuda haldusorgani suvast. Viide direktiivile nr 2021/555 on asjakohatu, sest direktiiv ei ole otsekohalduv. See annab juhised liikmesriigile õigusnormide loomiseks, mitte ei pane üksikisikutele peale kohustusi. Üksikisik saab direktiivile tuginedes esitada nõude riigi vastu, kui direktiiv on jäänud õigeks ajaks üle võtmata või ei ole õigesti üle võetud, mitte aga vastupidi – haldusorgan ei saa direktiivile tuginedes piirata üksikisiku õigusi. Eesti seadusandja ei ole soovinud füüsilisele isikule lubatavate relvade arvu piirata. Kuigi see võib iseenesest olla mõistlik, on sellise otsuse tegemine seadusandja, mitte vastustaja pädevuses. Direktiivi saab küll kasutada siseriikliku õiguse tõlgendamisel ühe abivahendina, kuid kui siseriiklikus õiguses vastavad normid puuduvad, siis ei saa neid tuletada direktiivist tõlgendamise kaudu. Selline õiguslik regulatsioon ei oleks selge ega arusaadav. PS § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldusorgani tegevus, mis ei tugine seadusele, on omavoli. Haldusakt, mis ei ole antud kehtiva seaduse alusel, on õigusvastane (HMS § 54). 20. Kohus ei nõustu vastustajaga ka sisulistel põhjustel. Ainuüksi relvade arvu suurus ei too kaasa ohtu avalikule korrale või teistele inimestele. Relv iseenesest ei ole ohtlik. Ohtlikuks teeb selle kasutaja. Vastustaja ei ole teinud kaebajale tema isikuga seoses ühtegi etteheidet – kaebajale ei ole määratud ühtegi süüteokaristust, talle ei heideta ette

-i nõuete rikkumisi, tal on olemas kehtiv tervisetõend, ta on läbinud psüühilise tervise kontrolli, ta on sooritanud relva käsitsemise eksami, arvestades tema pikaajalist kogemust laskesportlasena, on tal olemas teadmised ja oskused relvi õigesti käsitseda ning seda on kinnitanud ka laskespordiklubi. Kaebajal on olemas nõuetekohane relvahoidla, mis peab üle 8 tulirelva olemasolu korral olemas olema (

§ 46lg 4).

Vastustaja on relvahoidlat korduvalt kontrollinud ja seda kõigile nõuetele vastavaks pidanud. Kaebaja viitas korteris tehtud ümberehitustöödele, millega muudeti korter turvalisemaks. Korteris on olemas turvasüsteem 11

§ 46

lg 1 ei sätesta, et relvi tuleb hoida üksnes püsivas elukohas, kus isik suurema osa oma ajast elab. Viidatud säte lubab hoida relvi ka muul aadressil, mis on vastustajaga kooskõlastatud. Relva omamine turvalisuse või kollektsioneerimise otstarbel ei eelda, et relvi tuleb ka kasutada. Seega ei ole põhjendatud etteheide selle kohta, et kaebaja käib Eestis harva ja kasutab relvi veel harvem ning suurema osa ajast relvad lihtsalt seisavad hoidlas. 21.

ei sätesta, kui mitut relva võib füüsiline isik turvalisuse, sportimise või kollektsioneerimise otstarbel omada. Vastustajal puudub õiguslik alus hakata hindama, kas kaebajal olemasolevad relvad ja nende arv on piisavad viidatud eesmärkide saavutamiseks. Vastustaja ei saa keelduda uue soetamisloa väljastamisest põhjendusega, et kaebajal on juba olemas relv(ad), millel on sama otstarve. Keeldumise alus saaks esineda juhul, kui konkreetne relv ei sobi konkreetseks otstarbeks, mitte aga põhjusel, et kaebaja ei vaja neid sel eesmärgil rohkem. Kaebaja tõi õigesti välja, et

§ 29lg 1 lubab omada püssi enese ja vara kaitse eesmärgil.

Seetõttu on asjakohatud vastustaja põhjendused, et püssi ei saa varjatult kaasas kanda, seda on keeruline laadida ja lihtsam on kasutada sellel eesmärgil püstolit. Relvaloa olemasolu ei kohusta relva endaga kaasas kandma ega kasutama. Isegi kui kaebajal on ründe tõrjumiseks õigus kasutada ükskõik millist tema kasutuses olevat relva, ei välista see kaebaja õigust taotleda relvale ka enese ja vara kaitse otstarvet. Ilmselgelt saab isik kasutada korraga vaid ühte relva. Eeltoodu ei tähenda, et isikul ei võiks olla olemas rohkem relvi.

ei kohusta taotlejat põhjendama relva soetamise vajadust ja vastustajal ei ole õigust keelduda relva- või soetamisloa väljastamisest põhjusel, et vastustaja hinnangul ei ole taotleja relva soetamise või omamise vajadust piisavalt põhjendanud või ei ole piisavalt põhjendanud tema omandis olevate või taotletavate relvade hulka. 22.

ei näe ette, et relvakollektsiooni moodustamiseks peaks kollektsioonil olema mingi sügavam mõte.

§ 25

lg 1 järgi on relva- ja padrunikollektsioon relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. Kaebaja viitas oma kollektsiooni puhul nii tehnilistele kui ka kultuurilistele eesmärkidele. Kuigi kaebaja välja toodud kultuurilise eesmärgi põhjendused on napid, ei saa selle eesmärgi täitmise soovi ilmselgelt välistada.

ei ütle, et tegemist peaks olema just Eesti kultuuri edendamise eesmärgiga, seega ei ole kaebaja viited välisriigi filmidele või arvutimängudele asjakohatud. Kaebaja on põhjalikult põhjendanud kollektsiooni tehnilisi eesmärke – relvade erinevad mudelid ja nende edasiarendused. Kohtu hinnangul võimaldavad kaebaja selgitused näha kollektsiooni kuuluvate relvade omavahelisi seoseid ja kollektsiooni eesmärgi terviklikkust. Vastustaja ei ole välja toonud, et kaebaja kollektsioon võiks ohustada riigi julgeolekut või avalikku korda (seda enam, et kaebajal puudub soov oma kollektsiooni eksponeerida), järelikult puuduvad

§ 25lg-s 2 toodud takistused kollektsiooni asutamiseks.

Samuti ei ole täidetud

§ 26

lg-te 4 ja 5 tingimused, et keelduda kaebajale kollektsioneerimisloa alusel soetamisloa väljastamisest (

§ 27

lg 1).

§ 25

lg 5 võimaldab ka kollektsiooni kuuluvale tsiviilkäibes lubatud relvale väljastada relvaloa. Järelikult ei saa põhjendada relvaloa väljastamata jätmist sellega, et relva kasutamine on vastuolus kollektsioneerimise eesmärgiga. 23. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja kuulub laskespordiklubisse ja ta tegeleb piisava aktiivsusega laskespordiga. See nähtub asjaolust, et tema liikmelisust ei ole lõpetatud ja ta on täitnud klubi reeglites ettenähtud aktiivsusnõuded, st saanud võistlustel osalemise eest aasta jooksul piisava arvu punkte. Järelikult ei saa keelduda kaebajale spordirelva soetamisloa väljastamisest põhjendusega, et kaebaja tegeleb laskespordiga liiga vähe või harva või et 12

§ 35lg 1 annab vastustajale soetamisloa taotluse lahendamiseks 2-kuulise tähtaja.

Kuna vastustaja pidi juba vaidlusaluse otsuse tegemiseks kõik vajalikud dokumendid ja andmed koguma, siis saab eeldada, et vastustaja on võimeline lahendama kaebaja soetamisloa taotlused 2-kuulise tähtaja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Taotlus olemasolevate lubade muutmiseks A-klassi relvaga sportimise otstarbe lisamiseks 26.

§ 121lg 1 järgi on A-klassi relvad automaatsed või poolautomaatsed tulirelvad.

Poolautomaatsel relval kasutatavat padrunisalve käsitletakse piiratud käibega padrunisalvena, mida tohib

§ 201

lg 7 p-de 1 ja 2 järgi soetada, omada ja vallata füüsiline isik, kellele väljastatud relvaloale on märgitud sama seaduse § 28 lg 1 p-s 2 1 nimetatud otstarve või kellele on sama seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba.

§ 28

lg 1 p 21 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva.

§ 34

lg 13 järgi peab isik, kes taotleb relvaluba sama seaduse § 28 lg 1 p-s 2 1 sätestatud otstarbel, lisaks sama paragrahvi lg-s 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon.

§ 34

lg 14 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 13 nimetatud isik peab esitama vastustajale tõendi selle kohta, et: 1) ta on taotlemisele eelnenud 2 aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud; 2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud; 3) laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.

1. Praegusel juhul on kaebaja tõendanud, et ta on olnud 10 aastat laskespordiklubi liige ja ta on osalenud laskevõistlustel, sh taotluse esitamisele eelnenud aastal. Samuti nähtub laskespordiklubi 18.10.2022 kinnitusest6, et piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv on vajalik kaebaja harrastatava laskespordiala jaoks. Vastustaja sõnul ei ole kaebaja aga tõendanud, et ta harrastab laskesporti relvadega, millele taotleb A-klassi relvaga sportimise otstarvet.
2. Kohus jääb eespool toodud seisukoha juurde, et sportimise otstarbel saab soetada relvi, mida kasutatakse sportimiseks järjepidevalt, mitte oma lõbuks üksikutel kordadel. Kui kaebaja soovib oma kollektsiooni kuuluvaid relvi lihtsalt proovida, siis saab ta seda teha lasketiirus ja puudub alus anda neile relvadele sportimise otstarvet. Vastustaja tõi välja, et Glock-26 ei ole võistlusrelv. Kohus nõustub vastustajaga, et kui laskespordiklubi reeglid ei võimalda teatud relvi laskevõistlustel kasutada ja nendega osalemise eest punkte saada, siis ei saa neid relvi 6 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa
3. 13

§ 42lg-le 2.

Viidatud sätte kohaselt tuleb sama paragrahvi lg 1 p-s 1 (relva kadumine, vargus või hävimine) nimetatud juhul vastustajat teavitada viivitamata ning p-s 2 (relva hoiukoha asukoha muutumine) või 3 (relva otstarbe muutmise soov) nimetatud juhul 7 tööpäeva jooksul. Kaebusest ega kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja sooviks muuta relvade otstarvet. Seega ei ole vastustaja tuginemine sellele sättele asjakohane. See säte ei reguleeri juhtumit, kui vastustaja arvates tuleks relva otstarvet muuta, kuid relvaomanik ise ei soovi seda teha.

1. Kuna vaidlusalune otsus ei tugine kaebajale pandud kohustuse osas tegelikele asjaoludele ega ka seadusele, siis tuleb otsus selles osas (resolutsiooni p 2) tühistada. Olemasolevate lubade muutmise taotlus
2. Vaidlusaluse otsuse lk-lt 10 nähtub, et kaebaja esitas 24.01.2023 vastustajale relvaloa ja kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotlused. Kaebaja soovis relvaloa andmeid muuta ja lisada 21 tulirelvale kollektsioneerimise otstarbe. Kollektsioneerimisloa andmete muutmise eesmärgiks oli kanda kollektsioneerimisloale kaebajale kollektsioneerimiseks lubatud tulirelvad. Vastustaja otsuse põhjendustest järeldub, et vastustajal ei olnud taotluste rahuldamisele vastuväiteid ja ta otsustas need rahuldada. Samas otsuse resolutsioon taotluste rahuldamist ei kajasta. Kaebaja heidab vastustajale ette tema taotluste lahendamata jätmist. 33.

§ 1lg-st 11 nähtuvalt tuleb menetluse osas lähtuda HMS-ist.

HMS § 43 lg 1 p 1 järgi lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. HMS § 55 lg 2 järgi antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. 34. Kohtu hinnangul võimaldas

§ 42

lg 5 rahuldada kaebaja muutmise taotlused ilma, et nende kohta oleks tehtud kirjalikku haldusakti. Kuna vastustajal ei olnud vastuväiteid kaebaja taotlustele, siis sai ta teha kaebaja lubadel taotletud muudatused ja teavitada kaebajat taotluste rahuldamisest. Arvestades, et tegemist oli kaebaja jaoks soodustavate haldusaktidega, millega rahuldati tema taotlused, siis puudus vajadus neid kirjalikult vormistada ja põhjendada 14

§ 34

lg 7 järgi on relvaloa kehtivusaeg kuni 5 aastat.

§ 41

lg 1 sätestab, et relvaloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse alusel.

§ 41

lg-s 2 nimetatud dokumendid ja andmed tuleb vastustajale esitada vähemalt 2 kuud enne loa kehtivuse lõppemist.

§ 26

lg 7 järgi kehtib kollektsioneerimisluba kuni 5 aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab samas seaduses sätestatud nõuetele.

1. Kaebajale väljastatud load kehtivad kuni 10.02.
2. Kaebaja esitas lubade pikendamise taotlused 02.11.2022, st 2 aastat ja 2 kuud enne tähtaja lõppemist. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja lubade kehtivus ei hakanud veel lõppema, siis puudus vastustajal alus nende kehtivust pikendada. Nii

§ 26lg 7 kui ka § 41 lg 1 seavad pikendamise sõltuvusse loa kehtivuse lõppemisest.

Loale piiratud kehtivusaja kehtestamise eesmärgiks on vajadus kontrollida perioodiliselt loa omaja vastavust

-is sätestatud tingimustele. Selle eesmärgiks on omakorda kaitsta avalikku korda ning teiste inimeste elu ja turvalisust. Perioodilise kontrolli käigus tuleb tuvastada, kas loa omanik vastab jätkuvalt seaduses esitatud nõuetele nii tervise (sh vaimse tervise) kui ka relva käsitsemise oskuse poolest ning kas relvahoiutingimused on jätkuvalt nõuetekohased. Loa pikendamise taotlemine sunnib ka loa omanikku olema järjepidevalt kursis

-is sätestatud relvade käsitsemise nõuetega. Samuti sunnib see loa omanikku perioodiliselt üle hindama, kas tal on relva jätkuvalt vaja või oleks see otstarbekas võõrandada. Juhul, kui taotleja esitab nii loa taotluse kui ka selle pikendamise taotluse korraga või ajaliselt väga lähestikku, siis ei võimalik täita eeltoodud eesmärke, sh kontrollida 5 aasta möödumisel loa omaja jätkuvat vastavust seaduses toodud tingimustele. Vastab tõele kaebaja väide, et kui kaebaja peaks mingi aja möödudes muutuma

-is toodud tingimustele mittevastavaks, siis saab vastustaja tunnistada talle väljastatud loa kehtetuks (

§ 43lg 3).

Seda võimalust saab vastustaja kasutada igal ajal, sõltumata loa kehtivuse peatsest lõppemisest. Sellise võimaluse olemasolu ei välista aga perioodilise kontrolli vajadust. Vastustaja saab tunnistada loa kehtetuks juhul, kui talle laekub teave konkreetse rikkumise või nõuetele mittevastavuse kohta. Selline teave ei pruugi aga alati vastustajani jõuda. Arvestades väga suurt hulka relvaomanikke, ei oleks ka mõeldav, et vastustaja teostaks nende üle omaalgatuslikult järjepidevalt kontrolli. Ilma kontrollita seatakse aga ohtu avalik julgeolek ja teised inimesed. Loa pikendamise vajadus sunnib loa omanikku ennast olema aktiivne, tõendama enda vastavust seaduses toodud nõuetele ja taotlema loa pikendamist. See võimaldab kehtivaid lube aktuaalses seires hoida. 38. On tõsi, et vastustaja on menetlenud kaebaja taotlusi väga pikalt. See ei anna aga alust pöörduda loa pikendamise taotlusega vastustaja poole üle 2 aasta varem loa kehtivuse 7 8 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 2. Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 1. 15

ei sätesta maksimaalset tähtaega, mil võib loa pikendamise taotlusega vastustaja poole pöörduda. Minimaalseks tähtajaks on 2 kuud. Maksimaalse tähtaja sätestamata jätmisele vaatamata ei saa pikendamise taotlust esitada siiski päris suvalisel ajal, praegusel juhul ajal, mis pool kehtivusajast oli veel alles. Seaduses toodud 2 kuud on mõistlik orientiir, millest taotleja peaks lähtuma. Keelatud ei ole ka see, kui pikendamise taotlus esitatakse veidi varemgi, nt 6 kuud. Kaks aastat ei ole aga loa enda kehtivusaega (5 aastat) arvestades mõistlik. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja teeks otsuse loa pikendamise kohta sedavõrd vara, sest puudub võimalus kontrollida kaebaja vastavust seaduses toodud nõuetele 2 aasta pärast loa kehtivuse lõppemise ajal, mis on aga loa kehtivuse perioodilise pikendamise eesmärgiks.

1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja lubade pikendamise taotluste läbi vaatamata jätmine ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja load kehtivad jätkuvalt ja nende kehtivuse lõppemiseni on veel piisavalt aega. Kaebajal on võimalik esitada lubade kehtivuse lõppemisel vastustajale uued taotlused lubade kehtivuse pikendamiseks. Kui vastustaja peaks nende menetlemisega viivitama, on kaebajal võimalik taotleda vastustajalt menetluse kiirendamist või pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Seega ei jää kaebaja õigused eelduslikult kaitseta ja puudub vajadus lahendada kaebaja lubade pikendamise taotlusi juba praegu.
2. HMS § 14 lg 7 järgi teavitatakse taotluse läbi vaatamata jätmisest taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Kohus selgitab, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid toiming. Toimingule ei kehti haldusakti vorminõuded, sh kohustus tuua lahendus välja resolutsioonis. Sel põhjusel ei pidanud vastustaja märkima kaebaja lubade pikendamise taotluste läbi vaatamata jätmist haldusakti resolutsiooni ja piisas üksnes kaebaja kirjalikust teavitamisest ja põhjendamisest. Kahju hüvitamine
3. Kaebaja heidab vastustajale ette tema taotluste menetlusega viivitamist ja sellega tekitatud varalist kahju. 42.

§ 35

lg 1 sätestab, et füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab vastustaja läbi 2 kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates. Sama tähtaja näeb

§ 26lg 3 ette kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamisele.

Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja oma taotlused vastustajale veebruaris ja märtsis

1. Vastustaja jättis 09.12.2021 otsusega kaebaja taotlused läbi vaatamata, st esimene otsustus tehti alles 9-10 kuud pärast taotluste esitamist. Kohus kohustas 29.10.2022 otsusega vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohtuotsus jõustus 03.12.
2. Vastustaja jättis 16.06.2023 otsusega kaebaja taotlused rahuldamata, st teise otsuse tegemiseks kulus veel täiendavalt 7 kuud. Seejuures ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et vastustajal ei ole pärast kohtuotsuse tegemist tähtaega kaebaja taotluse läbivaatamiseks. Ka pärast kohtuotsusega kaebuse rahuldamist kehtib vastustaja suhtes seaduses toodud 2-kuuline tähtaeg.
3. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja poolset kaebaja taotluste menetlemise aega pidada mõistlikuks. Kuigi vastustaja on küsinud kaebajalt menetluse käigus korduvalt selgitusi ja tõendeid, on kaebaja teinud igakülgselt koostööd ja on esitanud korduvalt omalt poolt andmeid ja selgitusi. Asjas esitatud tõenditest ei ole näha, et kaebaja oleks teinud vastustajale haldusmenetluses takistusi. Kohtu hinnangul oli mitmete asjaolude uurimine asjakohatu, nt relvade suure hulga osas põhjenduste küsimine (vastustaja 19.02.2021 e-kiri9, 09.11.2021 9 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa
4. 16

§ 29lg 11, § 25 lg 7, § 46 lg 4).

Kaebaja kohustuseks on tõendada sellise relvahoidla olemasolu ja nõuetekohasust. See, et kaebaja elab suurema osa ajast väljaspool Eestit ja relvahoidla kontroll toob talle kaasa sõidukulud, on kaebajast endast sõltuv asjaolu. Kuna kaebaja on soovinud saada relvaluba Eestis, siis pidi ta olema valmis osalema Eestis toimuvas menetluses. Teiseks nähtub kaebaja esindaja 09.01.2023 e-kirjast järgnev: „K.V oli viinud lõpule põhjaliku remondi oma korteris, mille käigus paigaldati turvaaknad, valvekaamerad ning sensorid. Selle tulemusel muutusid relvade hoiutingimused oluliselt turvalisemaks ning ta soovis, et tema relva- ja kollektsioneerimisluba peegeldaksid neid uuenenud tingimusi.“. Sellest nähtub, et kaebaja 10 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 4. Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 14. 12 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 12. 11 17